(alik me RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-83-09 10. detsembe

§ 45

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Kolleegiumi hinnangul on

§-s 45 toodud alused kohaldatavad

§ 74² ning Ts

MS § 695 alusel ka määruskaebuse lahendamisel. Tulenevalt

§ 64

lg 3 esimesest lausest ei ole ka Riigikohus

§-s 45 nimetatud kohtumenetluse normide rikkumise korral seotud kaebuse piiridega ja kohtulahend kuulub siis igal juhul tühistamisele. 7. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud ebaseadusliku kohtukoosseisu esinemist, on kolleegium käesoleva määruse p-s 6 toodud alustel pädev kontrollima kohtukoosseisu vastavust halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. 8.

§ 34

¹ sätestab, et apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Selles asjas ei saa lähtuda

§ 47

² lg-st 2, mille kohaselt võib määruskaebuse läbi vaadata ringkonnakohtunik ainuisikuliselt, sest tegemist on apellatsioonkaebuse läbivaatamisega. Kolleegiumi on seisukohal, et kohus oleks pidanud lähtuma

§-st 34¹ ning lahendama riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse samuti kolmeliikmelises koosseisus. 2

§ 34

¹ sätestab abstraktselt, et apellatsioonkaebus vaadatakse läbi kollegiaalselt, täpsustamata, kas antud tingimus kohaldub üksnes asja sisulisele läbivaatamisele või ka ettevalmistavale menetlusele.

§ 35

reguleerib aga üksnes eelmenetluse läbiviimist ning see pole kohaldatav ettevalmistavas menetluses. 10. Kolleegium on seisukohal, et

§ 34

¹ tuleb tõlgendada laiendavalt, käsitades kõnealust normi üldnormina, millest tuleb lähtuda ka ettevalmistavas menetluses. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta kollegiaalse kohtukoosseisu nõude osas erandeid ka ettevalmistavas menetluses esitatud taotluste lahendamisel tehtavate määruste puhul. Sellele viitab ka

§ 33

lg 5, mille kohaselt apellatsioonkaebuse tagastamise määrus peab olema tehtud asja lahendava kohtukoosseisu poolt ühehäälselt, mis tähendab kollegiaalse kohtukoosseisu nõuet. Seega on

§-s 34¹ sätestatud tingimus rakendatav riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamise kõrval ka näiteks tähtaja ennistamise ning esialgse õiguskaitse määramise taotluse lahendamisel, mille kord ja alused on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud. Ka tsiviilkohtumenetluses lahendatakse apellatsioonimenetluses selliseid taotlusi üldjuhul kollegiaalselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-105-07, p 10).
3. Kollegiaalsuse nõude vajalikkust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel kinnitab ka asjaolu, et tegemist ei ole korraldava või ettevalmistava iseloomuga määrusega, mida võib lahendada kohtunik ainuisikuliselt (nt kohtuistungi määramine, kaebuse käiguta jätmine). Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse esitaja maksejõulisust ja maksejõuetuse korral kaebusega kaitstavat õiguse olulisust kaebaja jaoks ning kaebuse perspektiivikust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-83-07, p 11). 12.

§ 45

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Käesoleva määruse p-s 6 leidis kolleegium, et eelnimetatud nõue on rakendatav ka ringkonnakohtu kohtulahendite suhtes. Kolleegium on seisukohal, et

§ 45

lg 1 p-s 1 kirjeldatud rikkumine hõlmab ka juhtumit, kus puudub nõutav kollegiaalne kohtukoosseis. Kuna riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb ringkonnakohtus lahendada kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, siis on taotluse lahendanud ebaõige kohtukoosseis, kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. 13. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1031, millega jäeti X taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, tuleb

§ 74

³ lg 2 ja

§ 45

lg 1 p 1 alusel tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale ringkonnakohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann 3