Obsah (5)

§ 6§ 26§ 34§ 52§ 64

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 6 lg 3 p-le 2. Halduskohus kombineeris oma otsuses kokku

§ 6lg 3 punktid 1 ja 2.

Viidatud punktides on sätestatud erinevad nõuded. Vaidlustatud esildiste õigusvastasuse kindlakstegemist ei saa lugeda kahju hüvitamise viisiks. Teo õigusvastasus on üks kahju hüvitamise elemente ja kuulub delikti koosseisu.

§ 26

lg-s 1 on sätestatud alternatiividena halduskohtu õigus tunnistada haldusakt õigusvastaseks või mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus jättis alusetult uurimata rahalise nõude põhjenduste õigsuse. Kohus tuvastas delikti koosseisu, kuid välistas kahju hüvitamise RVastS § 7 lg 1 alusel. Kohtuotsuse resolutsioonist on aga otseselt näha, et halduskohus hüvitas kaebajale tekitatud moraalse kahju. Seega on kohtuotsus vastuoluline. RVastS § 7 lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11, § 13 lg-ga 2 ja §-ga

2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
3. juuli
4. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1941 S. Tydyyakovi apellatsioonkaebus osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis S. Tydyyakovi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsuse põhjendaval osal puudub iseseisev tähendus. Pooltele on siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Apellant ei nõustu halduskohtu otsuse resolutsiooniga ning palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti rahuldamata kahjuhüvitise nõue ja rahuldati kaebus esildiste õigusvastsuse tuvastamise konstateeringuga, ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud esildised on õigusvastased. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saavutada mitte halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, vaid konkreetne rahasumma. Apellandi positsiooni mittevaralise kahju osas võib kokku võtta tõdemusega, et apellant oli nördinud sellest, et tal ei lubatud pidada koosolekut seal, kus tema soovis, ning suunati seda tegema mujale, kus osavõtjate arv oleks eelduslikult jäänud ja jäigi tegelikkuses kavandatust oluliselt väiksemaks. Mittevaralise kahju rahas hüvitamisega on tegemist valuraha maksmisega, mis RVastS § 9 lg 1 kohaselt tuleb kõne alla vaid kindlate põhiõiguste rikkumise korral. Põhiseaduse §-s 47 sätestatud kogunemisvabadus on oluline poliitiline põhiõigus, mille eesmärk on tagada üksikisiku huvide ja seisukohtade kujundamine ning ühine väljendamine ja kaitsmine, kuid pelgalt selle õiguse rikkumine ei anna alust nõuda valuraha. RVastS § 9 lg 1 ei ole põhiseaduse vastane. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei piisa haldusakti õigusvastasusest, vaid kahju hüvitamise nõuet tuleb põhjendada ning näidata, milles mittevaraline kahju seisneb. Apellandi eesmärk oli korraldada avalik koosolek konkreetsel ajal ja konkreetses kohas. Avaliku koosoleku korraldaja absoluutset õigust kohavalikule põhiseaduse § 47 ega ka avaliku koosoleku seadus ette ei näe. Vaidlust ei ole selles, et soovitud aja suhtes probleeme ei tekkinud ning apellant sai korraldada koosoleku tema soovitud ajal. Seega kaebuse asjaolud ja kahju olemuse kirjeldus annavad alust järeldada, et vaidlusaluste esildistega ei tekitatud kaebajale RVastS § 9 lg-s 1 märgitud tagajärgi. Tuvastatud pole ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada apellandi mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Ainuüksi ajutine hingeline läbielamine, s.o kaebaja väidetud stress ja frustratsioon, ei tähenda tervise kahjustamist. Kuna apellandile pole rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekitatud, siis ei ole vajadust käsitleda kahju suurust, arvutamise metoodikat ja RVastS § 7 lg 1 põhiseaduspärasust. Kaebuse ainukeseks nõudeks oli mittevaralise kahju rahas hüvitamine, mida kohus ei rahuldanud. Kohtuotsus on ebaõige osas, milles kohus tuvastas esildiste õigusvastasuse ning luges selle konstateeringuga mittevaralise kahju hüvitatuks. Resolutsiooni selguse huvides tuleb tühistada halduskohtu otsus tervikuna ning jätta kaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. S. Tydyyakov palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonna- ja halduskohtu otsused ning saata haldusasi uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Ühtlasi palutakse RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta nimetatud sätted kohaldamata. Kassaator väidab, et vaidlustatud esildiste õigusvastaseks tunnistamine omab kassaatori jaoks iseseisvat väärtust. Kassaator palus ringkonnakohtul kõrvaldada halduskohtu ebaseaduslik resolutsioon ning saata haldusasi tagasi halduskohtusse. Kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse tervikuna, siis tegi ta sellega kassaatori olukorra halvemaks ning seeläbi väljus apellatsioonkaebuse piiridest. Kassaator ei ole apellatsioonkaebuses ja kohtuistungil käsitlenud RVastS § 9 lg-t 1, mistõttu nimetatud säte ei olnud apellatsioonkaebuse esemeks. Ringkonnakohus kohaldas RVastS § 9 lg-t 1 vääralt ega analüüsinud seda, miks RVastS § 9 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas. Kassaatorile jääb arusaamatuks, mida pidi veel tõendama, et tuvastada mittevaralist kahju. Õigusteaduse uue doktriini kohaselt kohaldatakse mittevaralise kahju presumptsiooni. Ringkonnakohtu otsuses ei kajastata 0-hüvitise probleemi. Kas 0-hüvitise väljamõistmine on kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine? Halduskohus kaldus 0-hüvitise suunas, kuid otsustas kaebuse jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole kaalunud sümboolse summa, näiteks 1 krooni väljamõistmist. Otsiti põhjendusi, miks jätta kaebus rahalise nõude osas rahuldamata.
6. Põhja Politseiprefektuur palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuur väidab, et kassaator palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata rahaline nõue ja rahuldati kaebus esildiste õigusvastasuse tuvastamise osas. Ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kassaator oli apellatsioonkaebuses seisukohal, et kohus võib vaid kaebuse rahuldada ja mõista kahju hüvitise välja või jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas kaebuse jätta rahuldamata. Kaebuse asjaolud ja kahju olemuse kirjeldus annavad alust järeldada, et vaidlustatud esildistega ei tekitatud kassaatorile RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. Kassaatori väidetud stress ja frustratsioon ei tähenda veel tervise kahjustamist. RVastS § 9 lg 1 ei ole põhiseaduse §-ga 25 vastuolus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Halduskohus rahuldas S. Tydyyakovi kaebuse osaliselt, tunnistas vaidlusalused esildised õigusvastaseks ning luges selle konstateeringuga mittevaralise kahju hüvitatuks. Halduskohus leidis, et esildised on õigusvastased ning möönis nii mittevaralise kahju kui ka põhjusliku seose olemasolu. S. Tydyyakov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles: "Tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata apellandi rahaline nõue ja rahuldati kaebust vastustaja esildiste õigusvastasuse tuvastamise konstateeringuga ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks." Apellatsioonkaebuse väited puudutavad eelkõige halduskohtu otsust osas, millega jäeti kahjuhüvitis rahas välja mõistmata, ning RVastS § 7 lg 1 põhiseaduspärasust. Kas kahju tekkis või mitte, selles osas kassaator apellatsioonkaebuses seisukohta esitanud ei ole. Põhja Politseiprefektuur halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus rahuldas S. Tydyyakovi apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis S. Tydyyakovi kaebuse rahuldamata, kuna S. Tydyyakovile ei ole mittevaralist kahju tekkinud. 10.

§ 34

lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ulatuses, milles halduskohtu otsust on vaidlustatud, peab ringkonnakohus kontrollima otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 24).

§ 34

lg 2 keelab ringkonnakohtul väljuda apellatsioonkaebuses esitatud taotluse piiridest, s.t muuta või tühistada halduskohtu otsust osas, milles seda pole taotletud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-154-03, p 45;
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p-d 14-15). S. Tydyyakov esitas apellatsioonkaebuses taotluse: "Tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata apellandi rahaline nõue ja rahuldati kaebust vastustaja esildiste õigusvastasuse tuvastamise konstateeringuga ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks." Seega on S. Tydyyakov apellatsioonkaebuse taotluses vaidlustanud rahalise nõude ulatust, st halduskohtu otsust osas, millega jäeti kassaatori mittevaralise kahju rahaline nõue rahuldamata, mitte mittevaralise kahju nõude alust - seisukohta, kas mittevaraline kahju tekkis või mitte. S. Tydyyakov ei ole ka apellatsioonkaebuse põhjendustes esitanud väiteid halduskohtu otsuse kohta osas, millega halduskohus tunnistas vaidlustatud esildised õigusvastaseks ja möönis mittevaralist kahju ning nendevahelist põhjuslikku seost. Seega asus ringkonnakohus, leides, et S. Tydyyakovile ei ole mittevaralist kahju tekkinud, kontrollima mittevaralise kahju alust, mida aga kassaator apellatsioonkaebuses ei olnud vaidlustanud. Kuna ka Põhja Politseiprefektuur ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust mittevaralise kahju aluse osas, siis leiab kolleegium, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, tühistades halduskohtu otsuse põhjusel, et apellandile mittevaralist kahju ei tekkinud. Kui ringkonnakohus oleks mittevaralise kahju ulatuse kohta leidnud, et sellise kahju kohaseks hüvitamise viisiks oleks olnud õigusvastasuse tuvastamine, siis oleks tulnud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi (

§ 52lg 1).

Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust (

§ 64lg1).

Riigikohus ei tohi väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, mistõttu analüüsib ainult mittevaralise kahju ulatust, mitte seda, kas mittevaralise kahju tekkimise eeldused on täidetud või mitte.

1. Riigikohus on kahjunõude ulatuse kohta väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 33-1-44-06, p 14). Kui kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega (näiteks vaidlusaluste esildiste tühistamiskaebuse esitamisega), mida aga ei kasutatud, siis mõjutab see rahalise nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks. Selles asjas tuvastasid kohtud, et S. Tydyyakov ei ole teinud kõike endast olenevat, et mittevaralist kahju vältida ja seda kõrvaldada, avalik koosolek viidi siiski läbi ja põhiõiguste riive oli väheintensiivne. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et mittevaralise kahju rahaline hüvitis ei ole käesoleva haldusasja asjaoludest tulenevalt adekvaatne hüvitise viis.
4. S. Tydyyakov on kaebuses taotlenud mittevaralise kahju 80 000 kr hüvitamist. Kuid kolleegium leidis, et mittevaralise kahju rahas hüvitamine ei ole adekvaatne hüvitise viis (vt käesoleva otsuse p 12). Seetõttu puudub selles asjas vajadus hinnata, kas RVastS § 9 lg 1, mis piirab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, on põhiseadusega kooskõlas. Samuti leiab kolleegium, et käesolev haldusasi ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ka RVastS § 7 lg 1 osas.
5. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Muutmata jääb halduskohtu otsus.
6. S. Tydyyakov menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld