← Eesti

3-3-1-77-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-77-09

  1. detsember 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Dmitri Marahhovski kaebus Justiitsministeeriumi
  2. augusti
  3. a vaideotsuse nr 11-7/8959,
  4. septembri
  5. a vaideotsuse nr 11-7/8028 ja Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuli
  7. a otsus haldusasjas nr 3-081834 Viru Vangla kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Viru Vangla kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuli
  9. a otsus haldusasjas nr 3-08-
  10. Tühistada Tartu Halduskohtu
  11. veebruari
  12. a otsus haldusasjas nr 3-08-1834 osas, millega tunnistati õigusvastaseks Dmitri Marahhovski paigutamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 ja sellega kaasnenud piirang tegeleda kehakultuuriga spordisaalis ja -väljakul ning kohustati Viru Vanglat järgima nimetatud toimingute osas õigusaktidest tulenevaid nõudeid lähtuvalt kohtuotsuse põhjendustest. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Dmitri Marahhovski kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Kinnipeetav Dmitri Marahhovski paigutati Viru Vanglas tugevdatud järelevalvega osakonda E-
  14. D. Marahhovski esitas
  15. juulil 2008 Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas spordisaali ja väljaku kasutamise keelu ja taotles õigust tegeleda kehakultuuriga Viru Vangla spordisaalis ja väljakul. Justiitsministeeriumile
  16. juulil 2008 esitatud vaides pidas D. Marahhovski õigusvastaseks ka enda paigutamist Viru Vangla osakonda E-7 ja taotles vangla direktori kohustamist uue vanglasisese paigutamise otsuse tegemiseks. Justiitsministeerium jättis vaided
  17. augusti
  18. a vaideotsusega nr 11-7/8959 ja
  19. septembri
  20. a vaideotsusega nr 11-7/8028 rahuldamata.
  21. D. Marahhovski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid tema paigutamises osakonda E-7 ning spordisaali ja -väljaku kasutamise mittevõimaldamises, ning kohustada vanglat tagama spordisaali ja -väljaku kasutamise võimalus võrdselt teiste osakondade kinnipeetavatega. D. Marahhovski palus õigusvastaseks tunnistada ka Justiitsministeeriumi vaideotsused nr 11-7/8959 ja nr 11-7/
  22. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla osakonnas E-7 kinnipeetavate liikumisele, suhtlemisele, õppimisele ja muudele tegevustele kehtestatud suuremad piirangud kui vangla teistes osakondades ning sellega rikutakse kinnipeetavate võrdse kohtlemise põhimõtet. Vangla ei ole D. Marahhovskile selgitanud tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjuseid. Viru Vangla kodukorra kohaselt toimub spordisaali ja -väljaku kasutamine graafiku alusel, kuid kaebajale on see keelatud. Osakonnas E-7 saab kehakultuuriga tegeleda ainult väikeses ja umbses päevaruumis. Kinnipeetavate arvu arvestades ei ole kehakultuuriga tegelemine osakonnas E-7 kõigile tagatud. Kaebaja individuaalse täitmiskava järgi tuleb soosida tema spordiga tegelemist ja täitmiskavas ei ole märgitud riske, mis tingiksid tavapärasest tugevama järelevalve kohaldamise. Seetõttu on kehakultuuriga tegelemise piirang ebaproportsionaalne.
  23. Tartu Halduskohus rahuldas
  24. veebruari
  25. a otsusega kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks Justiitsministeeriumi
  26. septembri
  27. a vaideotsuse nr 11-7/8028 ning Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja paigutamises osakonda E-7 ning spordisaali ja -väljaku kasutamise mittevõimaldamises. Nimetatud toimingute osas kohustati Viru Vanglat järgima õigusaktidest tulenevaid nõudeid lähtuvalt kohtuotsuse motiividest. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) Justiitsministeeriumi
  28. septembri
  29. a vaideotsus nr 11-7/8028 (D. Marahhovski paigutamine Viru Vangla osakonda E-7) rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest vaiet ei menetletud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud tähtaegu järgides. Justiitsministeeriumi
  30. augusti
  31. a vaideotsus nr 11-7/8959 kaebaja õigusi ei riku; 2) D. Marahhovski osakonda E-7 paigutamise põhjendatus ei ole kontrollitav, sest vangla ei ole kaalutlusi sisaldavat analüüsi teinud. Vangla julgeolekuosakonna poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave, mille kohaselt kaebaja on võimeline mõjutama teisi kinnipeetavaid ja seetõttu ohtlik, ei ole piisav alus tema paigutamiseks osakonda E-7; 3) VangS § 55 lg-st 1 tuleneb D. Marahhovski õigus tegeleda kehakultuuriga. Kooskõlas Riigikohtu
  32. veebruari
  33. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-95-08 tuleb nimetatud sätte sisustamisel arvesse võtta Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (Euroopa vanglareeglistik) punktides 27.1-27.4 ja 27.7 sätestatut ning tagada kaebajale reaalne ja mõistlik võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.
  1. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles paluti tühistada halduskohtu otsus Viru Vangla toiminguid ja vanglale tehtud ettekirjutust puudutavas osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised: 1) halduskohus jättis tähelepanuta, et D. Marahhovski paigutamisel osakonda E-7 lähtus vangla riskihindamisest, mis teostati kooskõlas justiitsministri
  2. mai
  3. a määruse nr 21 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend" § 3 lg-ga
  4. Riskihindamisel selgus, et D. Marahhovski on kinnipeetavate seas autoriteet ja omandanud vangistuses viibides oskuse teisi kinnipeetavaid mõjutada. Kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine vähendas teiste kinnipeetavate mõjutamise võimalusi. Kinnipeetavate õiguste realiseerimise osas ei ole osakonna E-7 ja teiste eluosakondade vahel tuntavaid erisusi, seetõttu ei ole vajalik kinnipeetava osakonda E-7 paigutamisel täiendavaid analüüse koostada; 2) osakonda E-7 paigutatakse kinnipeetavad nende ohtlikkuse tõttu ning julgeoleku tagamise kaalutlusel ei ole seal viibivaid kinnipeetavaid võimalik spordisaali ja -väljakule lubada. Selle piirangu kompenseerivad osakonda E-7 paigutatud spordivahendid. Osakonnas E-7 viibivatele kinnipeetavatele on kõik õigused tagatud õigusaktidega ettenähtud minimaalses mahus ja ebavõrdset kohtlemist ei ole; 3) halduskohus tegi vanglale ettekirjutuse kohaldada kaebaja suhtes Euroopa vanglareeglistiku pdes 27.1-27.4 ja 27.7 sätestatut. Euroopa vanglareeglistik on soovituslik ja sellest saab juhinduda vastavalt võimalustele. Kui halduskohtu ettekirjutus jääb jõusse, tekib sisuliselt kõigil Viru Vangla kinnipeetavatel õigus nõuda iga päev üks tund kehakultuuriga tegelemist värskes õhus. Õigusaktidest sellist õigust ei tulene ja vangla töökorraldust arvestades on see ka mõeldamatu.
  5. Tartu Ringkonnakohus jättis
  6. juuli
  7. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid tühistas Tartu Halduskohtu
  8. veebruari
  9. a otsuse osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes D. Marahhovski paigutamises osakonda E-
  10. Selle asemel tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks otsuse D. Marahhovski paigutamiseks osakonda E
  11. Ringkonnakohus muutis ka halduskohtu otsuse põhjendusi spordisaali ja -väljaku kasutamise mittevõimaldamise osas. Ülejäänud osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) vaidlust ei ole selles, et osakonnas E-7 on kinnipeetavatel märksa vähem õigusi ja võimalusi oma aja sisustamiseks kui näiteks S-hoone osakondades. S-hoone osakondades viibivatel kinnipeetavatel on võimalik kasutada spordisaali või -väljakut, mida osakonnas E-7 viibivad kinnipeetavad kasutada ei saa. Lisaks väidab kaebaja, et osakonnas E-7 ei võimaldata kinnipeetavatele kutseõpet ega osalemist üldhariduskoolis, piiratud on liikumis- ja suhtlemisvabadus, samuti ei saa osakonnast E-7 juhatuse ega julgeolekuosakonna juhataja vastuvõtule. Viru Vangla seab kahtluse alla D. Marahhovski õiguste rikkumise neis küsimustes, ent ei lükka neid väiteid ka selgesõnaliselt ümber. Ka Viru Vangla kodukorrast nähtub, et osakonnas E-7 paiknevate kinnipeetavate päevakavas ei ole näiteks S-7 hoones paiknevate kinnipeetavatega võrreldes ette nähtud tööl käimist, taasühiskonnastava tegevusega tegelemiseks vaba aega jne; 2) kinnipeetava vanglasisese paigutamisega senisest oluliselt rangemate tingimustega osakonda muudetakse kinnipeetava õigusi ja kohustusi, sealhulgas piiratakse kinnipeetava seniseid õigusi. Kinnipeetava seniste õiguste lõpetamine või muutmine, nt teiste kinnipeetavatega suhtlemise võimaluse vähendamine või äravõtmine on ka sellise ümberpaigutamise üheks eesmärgiks. Seetõttu on kinnipeetava vanglasisene ümberpaigutamine, kui sellega kaasnevad olulised muutused isiku senistes õigustes ja kohustustes, haldusakt. Ümberpaigutamise otsust ei ole D. Marahhovskile kirjalikult teatavaks tehtud ega põhjendatud ja kaebajat ei ole enne otsuse tegemist ära kuulatud. Need on olulised vormi- ja menetlusvead, mistõttu otsus D. Marahhovski paigutamise kohta osakonda E-7 on õigusvastane. Materiaalses mõttes võis D. Marahhovski paigutamine osakonda E-7 küll olla õiguspärane, kuid otsuse põhjendamata jätmise tõttu ei saa kohus selle sisulist õiguspärasust kontrollida; 3) kuna otsus D. Marahhovski paigutamiseks osakonda E-7 on õigusvastane, siis on õigusvastane ka selle paigutamise järelm - spordisaali ja -väljaku kasutamise mittevõimaldamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  12. Viru Vangla esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised: 1) julgeoleku ja korra tagamiseks peab kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel arvestama tema individuaalset täitmiskava ning selle osaks olevat riskihinnangut koos muu operatiivinfoga. D. Marahhovski paigutamise sisuliste põhjuste kohta andis vangla julgeolekutöötaja ütlusi juba halduskohtu istungil. Ringkonnakohus jättis sarnaselt halduskohtule riskihinnangu ja operatiivinfo tähelepanuta; 2) ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et osakonnas E-7 on kinnipeetavatel märksa vähem õigusi ja võimalusi oma aja sisustamiseks kui S-hoone osakondades. Osakonnas E-7 viibivad kinnipeetavad ei saa küll kasutada spordisaali ja -väljakut, kuid osakonda on paigutatud täiendavad spordivahendid. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et osakonnas E-7 viibivatel kinnipeetavatel ei ole võimalik töötada, tegeleda taasühiskonnastava tegevusega või osaleda sotsiaalprogrammides. Kui kinnipeetava individuaalne täitmiskava näeb sellise tegevuse ette, viiakse tegevus läbi osakonnasiseselt. Suhtlemist julgeolekutöötajate või vangla juhtkonnaga, lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, helistamist ega kirjavahetust teiste kinnipeetavatega võrreldes piiratud ei ole; 3) kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming, mitte haldusakt. Vanglas piiratakse paratamatult iga päev kinnipeetava õigusi ja vabadusi ning kõigi tegevuste kohta haldusakti andmine ei ole mõeldav. Vanglasisesel paigutamisel ei ole haldusakti vormistamine ka otstarbekas, sest see kordaks kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvat riskihinnangut koos operatiivinfoga. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine ei riiva intensiivselt tema põhiõigusi, mistõttu ei ole kehtestatud ka eriregulatsiooni ja nõuet haldusakti vormistamiseks erinevalt näiteks distsiplinaarkorras karistamisest või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest. Ka vanglasisese paigutamise käsitamine toiminguna tagab kinnipeetava õiguste piisava kaitse; 4) osakonnas E-7 on kinnipeetavatele tagatud vangistusseadusest tulenevate õiguste reaalne kasutamine ettenähtud mahus. Asjaolu, et teistes osakondades on need õigused mõnevõrra teisiti realiseeritavad, ei tähenda, et tegemist oleks võrdsuspõhimõtte rikkumisega. Kinnipeetavate erinev kohtlemine on põhjendatav nende erinevate individuaalsete riskidega.
  13. D. Marahhovski Viru Vangla kassatsioonkaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Kassatsiooniastmes ei vaielda enam Justiitsministeeriumi vaideotsuste õiguspärasuse üle. Asjas on vaidlus jätkuvalt selles, kas Dmitri Marahhovski paigutamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 ning sellega kaasnenud spordisaali ja -väljaku kasutamise piirang oli õiguspärane ning kas on alust rahuldada kohustamisnõue, millega D. Marahhovski taotles õigust tegeleda kehakultuuriga spordisaalis ja -väljakul võrdselt teistes Viru Vangla osakondades viibivate kinnipeetavatega.
  15. Tartu Halduskohus tunnistas
  16. veebruari
  17. a otsusega D. Marahhovski osakonda E-7 paigutamise ja tema kehakultuuriga tegelemise õiguse piiramise õigusvastaseks ning kohustas Viru Vanglat järgima nimetatud toimingute osas õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  18. juuli
  19. a otsusega Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes D. Marahhovski paigutamises osakonda E-
  20. Selle asemel tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks Viru Vangla otsuse D. Marahhovski paigutamiseks osakonda E-
  21. Ringkonnakohus muutis ka halduskohtu otsuse põhjendusi spordisaali ja -väljaku kasutamise mittevõimaldamise osas. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Seega on kohtud lähtunud sellest, et D. Marahhovski esitas eraldi tuvastamisnõuded ja kohustamisnõude.
  22. HKMS § 7 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab isikul olema haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Halduskohtule esitatud kaebusest selgub, et D. Marahhovski eesmärk oli saada kehakultuuriga tegelemise õigus spordisaalis ja -väljakul võrdselt teistes Viru Vangla osakondades viibivate kinnipeetavatega. Halduskohtu istungil kinnitas D. Marahhovski, et oleks nõus karistust edasi kandma osakonnas E-7, kui seal oleks suur spordisaal (tl 60). D. Marahhovski ei ole väitnud ja kohtud ei ole käsitlenud ühtki muud põhjendatud huvi Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kuna D. Marahhovski ei ole esitanud kohustamisnõudega hõlmamata õigusvastasuse tuvastamise nõuet, tuleb halduskolleegiumi arvates kaebust HKMS § 19 lg 7 alusel tõlgendada nii, et selle esemeks on üksnes kohustamisnõue.
  23. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks pidi D. Marahhovski paigutamine osakonda E-7 ja sellega paratamatult kaasnenud kehakultuuriga tegelemise õiguse piiramine olema õigusvastane ning rikkuma kaebaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  24. detsembri
  25. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-08 (p 22), et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. Nimetatud seisukoht ei ole aga kohaldatav, kui kohustamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt võimalik täita. Halduskolleegiumi
  26. mai
  27. a määrusega Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud asjas nr 3-3-1-5-09 jagas üldkogu halduskolleegiumi seisukohta, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata (vt üldkogu
  28. detsembri
  29. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Samuti on halduskolleegium selgitanud
  30. novembri
  31. a otsuses asjas nr 3-3-1-62-09 (p 13), et kohus ei saa kohustada vanglat andma vahistatule pikaajalise kokkusaamise luba, kui kaebaja suhtes on kohtumenetluse ajal jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ja tema staatus on muutunud vahistatust kinnipeetavaks. Selles asjas teavitas D. Marahhovski Tartu Ringkonnakohut
  32. aprillil 2009 kohtusse saabunud kirjaga, et vabaneb lähipäevil vanglast (tl 85). Ringkonnakohtus
  33. juunil 2009 toimunud istungi ajaks oli D. Marahhovski vanglast vabanenud (tl 99). Neid kohtumenetluse ajal muutunud asjaolusid arvestades on selge, et ka käesolevas asjas ei saa kohustada Viru Vanglat tagama D. Marahhovskile kaebuses nõutud tingimusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks. D. Marahhovski ei ole enam vanglas kinni peetav isik ning Viru Vanglal ei oleks seetõttu võimalik kohtu ettekirjutust täita.
  34. Riigikohtu halduskolleegium peab seoses kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega vajalikuks rõhutada järgmist. Riigikohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt nt halduskolleegiumi
  35. aprilli
  36. a otsus asjas nr 3-3-1-14-02, p 25;
  37. novembri
  38. a otsus asjas nr 3-3-1-61-02, p 16; erikogu
  39. märtsi
  40. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14; halduskolleegiumi
  41. jaanuari 2007 otsus asjas nr 3-3-1-91-06, p 17). Sama nõue on alates
  42. septembrist 2006 sätestatud ka HKMS § 11 lg 1 p-s
  43. Riigikohtu halduskolleegium märkis
  44. novembri
  45. a otsuses asjas nr 3-3-1-54-05 (p 14), et ei pea õigeks tõlgendada halduskohtu uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õigusliku hinnangu toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi, sest ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, kuid samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitaks kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks. Halduskolleegium leiab, et kohtutel lasub selgitamiskohustus ka siis, kui ilmneb, et kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude (näiteks kinnipeetavast kaebaja vanglast vabanemine) tõttu ei oleks vastustajal kaebuses esitatud kohustamisnõuet enam võimalik täita ja kaebus tuleks pelgalt sellel põhjusel jätta rahuldamata. Sellises olukorras võib kohus anda kaebajale võimaluse nõuet täpsustada või muuta, näiteks minna kohustamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kui kaebaja näitab ära põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning selgitada kaebajale nõude täpsustamata või muutmata jätmise tagajärgi.
  46. Halduskolleegium märgib täiendavalt, et HKMS § 10 lg 32 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Halduskolleegiumi arvates võib erilistest asjaoludest tulenevalt olla nõutav, et halduskohus selgitab kaebajale ka alternatiivsete nõuete esitamise võimalust. See võib olla kaebaja õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt vajalik näiteks juhul, kui vanglas kinni peetava kaebaja staatus võib kohtumenetluse ajal tõenäoliselt muutuda või asjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse objekti näol on tegemist haldusakti või toiminguga. Halduskolleegium lisab, et alternatiivse nõude rahuldamise korral ei pea kohus teise nõude rahuldamata jätmist põhjendama (HKMS § 25 lg 3 kolmas lause), kuid tulenevalt kaebaja õiguskaitsevahendi valiku vabadusest on tema taotlus lahendada ühte sellistest nõuetest esimeses järjekorras kohtule kohustuslik.
  47. Kuna D. Marahhovski kohustamiskaebust ei saa rahuldada ja ta ei ole näidanud ühtki teist põhjendatud huvi Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, ei pea halduskolleegium vajalikuks käsitleda Viru Vangla kassatsioonkaebuse väiteid. Halduskolleegium rahuldab Viru Vangla kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  48. juuli
  49. a otsuse täielikult ja Tartu Halduskohtu
  50. veebruari
  51. a otsuse Viru Vangla toiminguid ning vanglale tehtud ettekirjutust puudutavas osas. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.