Obsah (5)

§ 61§ 56§ 28§ 571§ 111

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-107-09 Otsuse kuupäev 14. detsember 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kerg

) kohaselt.

§ 61lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud.

Sama paragrahvi

1. lõikest lähtuvalt on maksumärgi kujunduse ja liigi, maksumärkide väljastamise, nendest loobumise ja nende lähetamise kord, samuti maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatud rahandusministri
2. aprilli
3. a määrusega nr 25 (edaspidi määrus). Alates
4. juulist 2008 kehtiva määruse redaktsiooniga muudeti maksumärkide kujundust ja vastavalt

§ 56lg-le 1 muutus samast kuupäevast (s.o alates 1.

juulist 2008) ka sigarettide aktsiisimäär.

§ 28

lg 41 kohaselt võib juhtudel, mil samaaegselt maksumärkide uue kujundusega kehtestatakse ka uus aktsiisimäär, müüa varasema maksumärgistusega aktsiisikaupa veel kolme kalendrikuu jooksul alates uue kujundusega maksumärgistuse jõustumise päevast. See tähendab, et enne 1. juulit 2008 kehtinud maksumärgistusega sigarette ei tohtinud enam müüa alates 1. oktoobrist 2008. 2. J. Knjažev käitles kehtivuse kaotanud maksumärkidega ning seega TubS ja

-i nõuetele mittevastavaid sigarette

1. oktoobril
2. aastal. Kuna käideldi enam kui 800 sigaretti, siis on

§-le 571 tuginevalt alust väita, et käideldud tubakatooted ei olnud mõeldud isiklikuks kasutamiseks. J. K. hoiustas müügi eesmärgil 26960 sigaretti, s.o kaubanduslikus koguses TubS § 39 lg 1 mõistes.

1. Kohtuvälise menetleja
2. märtsi
3. a otsusega karistati J. K.-it TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 84 trahviühikut, s.o 5040 krooni. Tubakaseaduse § 51 lg 8 alusel sigaretid konfiskeeriti.
4. J. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja leidis, et tema tegu ei vasta TubS § 39 lg-s 1 kirjeldatud väärteokoosseisule, sest tema poolt hoitud sigaretid ei olnud maksusmärgistamata. Kaebaja juhtis tähelepanu asjaolule, et

§ 28lg 41 keelab varem kehtinud maksumärkidega sigarette müüa, mitte aga hoida.

Vaadeldavate sigarettide pealt oli tal aktsiisimaks tasutud määras, mis kehtis nende soetamise ajal.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja J. K.-i kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et J. Knjažev hoidis
4. oktoobril 2008 kehtivuse kaotanud maksumärgistusega sigarette eesmärgiga neid turustada.
5. oktoobril 2008 müüs ta J. K.-le 5 plokki maksumärgistuseta sigarette, mis olid hoiul tema sõiduautos. Sõiduautost leiti 27760 maksumärgistamata sigaretti, millest 800 tagastati talle isiklikuks otstarbeks. Kohus tuvastas, et J. K. oli kõnesoleva koguse sigarette eelnevalt ostnud eesmärgiga neid müüa ja selle eesmärgi ta
6. oktoobril 2008 ka realiseeris. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin kassatsiooni, milles palutakse jätkuvalt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel J. K.-i teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kassaator märgib, et kohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole ta nõustunud maakohtule esitatud kaebuse põhiargumendiga seisukohaga, et TubS § 39 lg 1 keelab küll maksumärgistamata tubakatoodete hoidmise ja nendega kauplemise, kuid ei keela kehtivuse kaotanud maksumärkidega sigarettide hoidmist või nendega kauplemist. Kassaatori seisukohad on järgmised: 6.1 Kohtuväline menetleja on ekslikult leidnud, et põhivaidlus käesolevas asjas seondub küsimusega, "kas J. K. hoidis autos sigarette kaubandusliku eesmärgiga või mitte". Kassaator leiab, et J. K.-i tegu ei kvalifitseeru TubS § 39 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu järgi, sest

§ 28lg 41 järgi oli alates 1.

oktoobrist 2008 keelatud varem kehtinud maksumärkidega sigarettide müük, mitte aga nende hoidmine.

1. oktoobril 2008 J. K.-i autost leitud sigarettide pealt oli aktsiisimaks tasutud nende soetamise ajal, s.o
2. septembril 2008 kehtinud määras. Kaitsja arvates toetab tema positsiooni ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-3-09 punktis 17 märgitu, et maksumärgistamise eesmärk on vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse sattumist ja tagada seeläbi aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine. 6.2 Kohtuväline menetleja ja kohus ei ole seadnud kahtluse alla seda, et J. K. ostis
3. septembril 2008, s.o enne maksumärkide kehtivuse kaotamist, sigarette ja tema sõidukist
4. oktoobril 2008 leitud sigarettide pealt oli aktsiis tasutud. Sellega oli sigarettide maksumärgistamise eesmärk saavutatud ja edasine sigarettide hoidmine ajal, mil nende maksumärgid olid kaotanud kehtivuse, ei ole seadusega keelatud. 6.3 Kohtuväline menetleja tagastas J. K.-le isiklikuks kasutamiseks lubatud 800 sigaretti, mille maksumärgid olid kehtivuse kaotanud. Kui leiti, et J. K.-il ei olnud õigust hoida kehtivuse kaotanud maksumärkidega sigarette eesmärgiga neid turustada, siis poleks olnud ka õiguslikku alust talle osa sigarette tagastada.
5. Kassatsioonivastuses leidis Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee, et kassatsioon on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastuse esitaja seisukohad on järgmised. 7.1 Väärteomenetlusega on tuvastatud, et J. K. hoidis ja müüs kehtivate maksumärkideta ja seega maksumärgistamata sigarette. Vaadeldav tegu vastab TubS § 39 lg-le 1, mis näeb ette väärteokaristuse nii maksumärgistamata tubakatoote kaubanduslikul eesmärgil hoidmise kui ka sellise tubakatootega kauplemise eest. 7.2 Vastavalt

§ 61lg-le 3 peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud.

Sama paragrahvi lõike 2 alusel on määrusega kehtestatud maksumärgi liigi, kujunduse ja väljastamise kord. Alates 25. juulist 2008 hakkas kehtima määruse redaktsioon, millega muudeti maksumärkide kujundust (määruse lisa nr 3). Vastavalt

§ 56lg-le 1 muutus alates 1.

juulist 2008 ka sigarettide aktsiisimäär.

§ 28

lg 41 kohaselt võis varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud tubakatooteid müüa kuni

1. septembrini
2. 7.
3. J. K. hoidis ja müüs
4. oktoobril 2008 kehtivate maksumärkidega maksumärgistamata sigarette, s.o maksumärgistamata sigarette. Seega vastab tema tegevus TubS § 39 lg-s 1 kirjeldatule, mis näeb ette karistuse lisaks maksumärgistamata tubakatoote hoidmisele ka maksumärgistamata tubakatootega kauplemise eest. 7.4 Kassaatori viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-3-09 ei ole asjakohane. Sigaretid, mida J. K.
5. oktoobril 2008 müüs, olid kehtiva aktsiisiga maksustamata. Riigikohtu otsuses märgitu pigem taunib kui õigustab menetlusaluse isiku tegu. 7.5 J. K.-i autost leiti 27760 sigaretti. Tubakaseaduse § 6 lg 2 ja

§ 571

alusel on Maksu- ja Tolliametil alust arvata, et tegemist on kaubandusliku kogusega, sest see ületab isiklikuks tarbimiseks ettenähtud 800 sigareti piirnormi. J. K.-il oli õigus omada isiklikuks otstarbeks 800 sigaretti ja just selline kogus talle ka tagastati.

1. Kriminaalkolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonis väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium nendib esmalt, et maakohtu vaidlustatud otsus ei vasta VTMS §- s 123, aga ka §-des 110 ja 133 sätestatud ning Riigikohtu praktikas korduvalt selgitatud nõuetele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263; 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98; 3-1-1-48-08 - RT III 2008, 36, 237; 3-1-1-55-08 - RT III 2008, 39, 260). 9.1 Menetlusaluse isiku kaebuses märgitud taotlust eirates ei ole maakohus analüüsinud seda, kas kohtuväline menetleja on põhjendatult ja kooskõlas seaduse mõttega lugenud ka kehtivuse kaotanud maksumärkidega varustatud tubakatoote maksumärgistamata tubakatooteks. 9.2 Maakohtu otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks ja millest lähtuvalt on äravõetud sigarettide kogust käsitatud kaubandusliku kogusena. 9.3 Nõuetekohasele tõendite analüüsile ja hindamisele baseeruvate järelduste asemel sisaldab kohtuotsuse põhiosa valdavas ulatuses vaid kohtumenetluse poolte seisukohtade ning erinevate tõendite sisu refereeringut. Lisaks sellele on kohtuotsuse põhiossa paigutatud ulatuslik lõik Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-3-09 p-st 19.4 ilma algallikale osundamata. Arusaamatuks jääb seegi, mida peaks see refereering kinnitama või kummutama. 9.4 Maakohtu otsuses märgitu kohaselt on loetud tuvastatuks sigarettide müük J. K.-le. Kohtueelne menetleja aga on tuvastanud sigarettide üleandmise J. K.-lt J. K.-le ja nende eelneva hoidmise müügi eesmärgil ning kaubanduslikus koguses. Väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses on märgitud, et tunnistaja J. K. soovis osta sigarette ja meesterahvas tõi talle need autost. Kas see meesterahvas oli J. K., teokirjeldusest ei nähtu. 9.5 Tunnistaja J. K.-d kohtuistungile ei kutsutud ja kohus avaldas tema varem antud ütlused. VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, mil tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-74-07 - RT III 2007, 43, 346 ja 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362). Kuna kohus ei pidanud tunnistaja J. K. kohalolekut üldse vajalikuks, puudus ka õigustus tema varasemate ütluste avaldamiseks.
3. Arvestades eelmärgitut tühistab Riigikohus VTMS § 150 lg 1 p 7 alusel Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule. Väärteoasja uuel arutamisel tuleks Riigikohtu arvates muuhulgas vastata ka järgmistele küsimustele. 10.1 TubS § 39 lg 1 näeb ette vastutuse maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest. Kolleegium möönab, et selle sätte teleoloogilise tõlgendamise pinnalt tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on pigem soovinud ka aegunud maksumärkidega sigarette võrdsustada TubS mõttes maksumärgistamata sigarettidega. Kuid Põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatust tuleneva karistusõigusliku keelu täpse määratletuse nõude kohaselt ei saa teleoloogilise tõlgendamise võimalusi karistusõiguses absolutiseerida. Seetõttu tuleks maakohtul kolleegiumi arvates kontrollida, kas PS § 23 lg-ga 1 on kooskõlas TubS § 39 lg-s 1 sätestatu tõlgendamine selliselt, et aegunud maksumärkidega sigaretid võrdsustatakse täiel määral maksumärgistamata sigarettidega. Seejuures tuleb arvestada, et

§ 111

kohaselt on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist ja järelikult ei ole võimalik väita, et aegunud maksumärkidega sigarettidelt ei ole aktsiisi makstud. 10.2 Samuti tuleb maakohtul vääreoasja uuel arutamisel hinnata, kas J. K.-i karistamine aegunud maksumärgistusega sigarettide hoidmise eest TubS § 39 lg 1 alusel ning temalt samaaegselt kohustuslikus korras TubS § 51 lg 8 alusel sigarettide konfiskeerimine on kooskõlas PS § 30 lg-s 1 sätestatuga. Esmalt tuleks siinjuures silmas pidada, et

§ 28

lg-s 41 sätestatu kohaselt on maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates. Kuid seadusandja ei ole pidanud võimalikuks või vajalikuks sätestada, kuidas peaks sigaretid soetanud isik toimima, kui ta kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates ei saa mingil põhjusel aegunud maksumärgiga sigarette realiseerida. Seega tuleks kaaluda, et kas juhul, mil riik ei ole eelnevalt andnud isikule võimalust õiguspäraseks käitumiseks, on põhiseaduslikult õige kõnealust isikut karistada ja temalt sigarette konfiskeerida ning seeläbi tema omandiõigust riivata. 10.3 Eelmises punktis käsitletuga seoses tuleks maakohtul kolleegiumi arvates täiendavalt vaagida ka järgmist küsimust. J. K.le on ette heidetud seda, et ta hoidis kaubanduslikul eesmärgil ja -koguses maksumärgistamata sigarette. Seejuures on kaubandusliku koguse määratlemisel lähtutud

§-s 57 nimetatud sigarettide kogusest (800 sigaretti), mida tohib mõnest teisest EÜ liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada. Kolleegiumi arvates tuleb kaaluda, kas ka TubS § 39 lg 1 puhul kaubandusliku koguse kindlaksmääramine analoogia pinnalt

§-s 57 sätestatuga on kooskõlas Põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud karistusõiguse määratletuse põhimõttega.

1. Arvestades eelmärgitut ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsuse täies ulatuses ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg