3-4-1-31-09

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-31-09

1. detsember 2009 Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev ja Harri Salmann Taira Aasa
2. detsembri
3. aasta kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
4. novembri
5. aasta otsuse nr 43 peale Kirjalik menetlus Jätta Taira Aasa kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. T. Aasa esitas
7. oktoobril 2009 Tallinna linna valimiskomisjonile kaebuse Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingute peale häälte ülelugemisel ja hääletamisprotokolli täitmisel. Kaebuse esitaja palus tunnistada need toimingud õigusvastaseks ja teha jaoskonnakomisjonile ettekirjutus hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Kaebuse esitaja leidis, et ta sai selles valimisjaoskonnas eeldatust vähem hääli. Samas on T. Aasani umbes kümnelt valijalt jõudnud teave selle kohta, et nad andsid hääle just temale. Kuna need hääled hääletamistulemuste protokollis ei kajastu, siis on jaoskonnakomisjon eksinud häälte ülelugemisel. Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et kõnealuses jaoskonnas olid osadel sedelitel pitsatijäljendid puudu.
8. Tallinna linna valimiskomisjon vastas T. Aasa kaebusele
9. oktoobri
10. aasta kirjaga, milles ta ei pidanud taotlust häälte ülelugemiseks põhjendatuks. Kesklinna valimisringkonna häälte teistkordsel ülelugemisel
11. oktoobril 2009 ei leitud jaoskonnakomisjonide tehtud vigu. Jaoskonnas nr 23 ei olnud kandidaat T. Aasale antud hääli ka kehtetute sedelite hulgas.
12. T. Aasa esitas eelmises punktis kirjeldatud kirja peale
13. novembril 2009 kaebuse otse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kuna kaebus tulnuks esitada KOVVS § 65 lõike 2 kohaselt Tallinna linna valimiskomisjoni kaudu, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse
14. novembril 2009 kaebaja esindajale.
16. novembril 2009 esitas T. Aasa kaebuse Tallinna Linna Valimiskomisjoni kaudu, milles ta vaidlustas valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toiminguid, samuti Tallinna linna valimiskomisjoni
17. oktoobri
18. aasta kirja. Kaebuse kohaselt jõudis mainitud kiri T. Aasa esindajani tunduvalt hiljem kui 3 päeva otsuse tegemisest. Seetõttu ei olnud võimalik kaebust esitada enne
19. novembrit
20. Kaebaja esindaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil kaebetähtaeg ennistada. T. Aasa leidis endiselt, et jaoskonnakomisjonid on eksinud häälte ülelugemisel või on tahtlikult hääli kõrvaldanud, mistõttu on vajalik hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Selle kinnituseks, et ta oleks pidanud rohkem hääli saama, esitas T. Aasa nimekirja inimestest, kes olid oma allkirjaga kinnitanud T. Aasa poolt hääletamist. Lisaks oli valijate kaebustest ilmnenud, et jaoskonnas nr 23 olid osadel sedelitel puudu pitsatijäljendid.
21. Vabariigi Valimiskomisjon jättis T. Aasa kaebuse
22. novembri
23. aasta otsusega nr 41 läbi vaatamata, kuna see esitati KOVVS § 65 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebuses ei olnud selgitatud, millal kaebaja esindaja kirja kätte sai ega olnud esitatud ka tõendeid, et kiri saadi kätte hilinemisega, samuti esitatud muid põhjendusi hilinemise kohta. Vabariigi Valimiskomisjon märkis siiski kaebuse sisu kohta, et Tallinna linna valimiskomisjon on KOVVS § 55 lõike 1 kohaselt kõigi valimisjaoskondade sedelid teist korda üle lugenud
24. oktoobril
25. T. Aasat oli häälte teistkordse ülelugemise ajast ja kohast teavitatud e-postiga
26. oktoobril
27. Seega on T. Aasa kaebuses taotletud toiming tehtud juba enne kaebuse esitamist.
28. T. Aasa esitas
29. novembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni
30. novembri otsuse nr 41 peale kaebuse Riigikohtule.
31. Riigikohus tühistas
32. novembri 2009 aasta otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-29-09 Vabariigi Valimiskomisjoni eespool viidatud otsuse ja kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asja läbivaatamata jätmise kohta uue otsuse.
33. Vabariigi Valimiskomisjon leidis
34. novembri
35. aasta otsuses nr 43, et T. Aasa kaebus tuleb küll läbi vaadata, kuid jätta rahuldamata. Tallinna linna valimiskomisjon on hääled teist korda üle lugenud ja T. Aasat ülelugemise ajast ja kohast ka teavitanud. Tallinna linna valimiskomisjonil ei olnud vajadust ega alust valimisjaoskonna nr 23 hääletamissedeleid veel kord üle lugeda. Kaebaja väidete kohaselt tema poolt hääletanud valijate nimekirja kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et hääletamine valimistel on salajane. Selles tulenevalt ei ole ei kandidaadil võimalik väita, et kindlad valijad hääletasid tema poolt ega valijal võimalik kinnitada, et ta hääletas kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole kontrollitav. Nimekirja ei saa seetõttu arvestada tõendina.
36. T. Aasa esitas Vabariigi Valimiskomisjoni eelmises punktis nimetatud otsuse (vaidlustatud otsus) peale
37. detsembril 2009 kaebuse Riigikohtule, mis saabus Riigikohtusse
38. detsembril. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
39. T. Aasa palub Riigikohtul esiteks tühistada vaidlustatud otsus, teiseks tühistada Tallinna linna valimiskomisjoni
40. oktoobri
41. aasta otsus, kolmandaks tunnistada Tallinna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud häälte ülelugemisel õigusvastaseks ja kohustada jaoskonnakomisjoni hääled veel kord kaebuse esitaja või tema esindaja juuresolekul üle lugema. T. Aasa leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon rikkus kaebuse lahendamisel oluliselt menetlusnorme. T. Aasat ei kuulatud haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt ära. Tal ei olnud võimalik vaielda vastu komisjoniliikmete arvamusavaldustele allkirjade kogumise õiguspärasuse kohta. Vabariigi Valimiskomisjon ei hinnanud õigesti tõendina esitatud allkirjatabelit. Kui valimiskomisjon leidis, et kaebaja tõend ei ole aktsepteeritav oleks ta pidanud selles nimetatud isikud kutsuma istungile, et seal nende ütlusi kuulata. Kui inimene vabatahtlikult soovib oma valimiseelistust väljendada, siis tuleb tema ütlused lugeda lubatavaks tõendiks. Valimiste salajasusse põhimõte ei keela inimestel oma valimiseelistusi avaldada. Vabariigi Valmiskomisjoni seisukoht, et tunnistajate avaldusi või ütlusi valimiskäitumise kohta ei saa lugeda lubatavaks tõendiks seetõttu, et puudub võimalus neid kontrollida on ebaõige. Ka igas muus menetluses annavad tunnistajad ütlusi minevikuasjaolude kohta, mis ei ole muul viisil kontrollitavad kui ainult nende ütlustega. Kaebuse sisu kohta jääb T. Aasa eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Ta lisab, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr
42. Protokolli järgi ei saanud T. Aasa selles jaoskonnas ühtegi häält, kuigi tema poeg käis just seal hääletamas ja andis hääle tõendina esitatud allkirjade tabeli kohaselt just tema poolt. T. Aasa täpsustab allkirjatabeli kohta, et sellest nähtub selgelt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Vabariigi Valimiskomisjonil oleks allkirjatabeli põhjal pidanud tekkima piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust on rikutud ja valimisjaoskonnas nr 23 on hääli kõrvaldatud. Valimiskomisjon oleks pidanud arvestama, et kui hääli on kõrvaldatud ühes jaoskonnas, võib see olla toimunud ka teistes jaoskondades. Kui on kõrvaldatud ühe kandidaadi hääli, siis võib seda olla tehtud ka teiste kandidaatide puhul. Seetõttu võis rikkumine mõjutada valimistulemusi terves Tallinna kesklinnas.
43. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde. Otsuse tegemisel oli kaebuse esitajale tagatud õigus olla ära kuulatud. Istungi alguses tutvustas Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi töötaja esmalt kaebuse asjaolusid ja valimiskomisjoni otsuse eelnõud. Seejärel andis Vabariigi Valimiskomisjoni esimees kaebajale sõna seisukohtade esitamiseks. Kaebaja õigust esitada oma arvamus ei riku asjaolu, et ta ei saanud sekkuda Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete avalikku arutellu otsuse eelnõu üle. Vabariigi Valimiskomisjon lisab T. Aasa väite kohta, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24, et tegemist on uue väitega, mida Tallinna Linna Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes ei sisaldu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et T. Aasa kaebus tuleb jätta rahuldamata.
45. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et Tallinna linna valimiskomisjon on T. Aasa taotletud toimingu juba sooritanud. Hääled on valimisringkonnas nr 2 kahel korral üle loetud. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Aasa oli teistkordse ülelugemise toimumise ajast ja kohast teadlik. Tallinna linna valimiskomisjon ei ole tuvastanud häälte ülelugemisel valimisjaoskonnas nr 23 rikkumisi.
46. Vabariigi Valimiskomisjon asus õigele seisukohale, et tal ei ole otsuse tegemisel võimalik tugineda tõendina esitatud nimekirjale, milles väidetavalt T. Aasa poolt hääletanud isikud kinnitasid T. Aasa poolt hääletamist oma allkirjaga. PS § 156 ja KOVVS § 1 lõike 1 kohaselt on hääletamine kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel salajane. Salajase hääletamise põhimõttest tulenevalt ei ole ühelgi kandidaadil võimalik tõendada, et kindel isik hääletas just tema poolt. Ka ühelgi valijal ei ole võimalik kinnitada, et ta hääletas kindla kandidaadi poolt. Valimiskomisjon ei saa mingil moel veenduda selliste kinnituste paikapidavuses. Neist lähtumine tähendaks eemaldumist hääletamise salajasuse põhimõttest.
47. Väidetavate menetluslike rikkumiste kohta T. Aasa kaebuse läbivaatamisel leiab kolleegium, et asja materjalidest nähtub, et T. Aasale oli piisaval määral tagatud õigus olla ära kuulatud. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei riku asjaolu, et ta ei saanud sekkuda Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete avalikku arutellu otsuse eelnõu üle ega esitada oma arvamust iga liikme sõnavõtu kohta.
48. Eelnevat arvestades tuleb T. Aasa kaebus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174) § 46 lõikest 2 juhindudes jätta rahuldamata. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann