Obsah (4)

§ 691§ 688§ 231§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Kohtud on tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid
2. a.

§ 688

lg 3 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Lisaks arvestab Riigikohus vaid asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, muu hulgas kohtu protokollist nähtuvaid asjaolusid.

§ 688

lg 4 kohaselt on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

§ 688

lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Kolleegium leiab, et pole alust hinnata ümber kohtute tuvastatud abielusuhete lõppemise aega, ja lähtub kohtute tuvastatud asjaolust, et poolte abielusuhted lõppesid

1. a. Kuna poolte abielusuhted lõppesid
2. a, on kohtud õigesti leidnud, et korteri müümise tõttu ei ole seda enam võimalik jagada kui asja, mistõttu tuleb ühisvara jagamisel arvestada ühisvara koosseisu korteri müügist saadud raha 320 000 krooni. Seega pole põhjendatud kostja väide, et ühisvara jagamisel peab korterit arvestama kui ühisvara.
3. Maakohus on leidnud järgmist: "Kohtuistungil kinnitas kostja, et 100 000 krooni võeti laenu, kuna hageja tahtis äri teha. Selle üle, et juuksuriäri peeti abielu ajal, pooled ei vaidle. Kostja omaksvõtuga on leidnud kinnitust, et pere huvides oli võetud laen 100 000 krooni. Et laen oleks olnud varem ära makstud, ei ole kostja tõendanud." Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kostja on kohtuistungil selgitanud: "Hageja vedas mind alt, et võtab laenu, hakkab tegelema oma äriga, avab juuksuritöökoja. Ma ei olnud algul nõus, kuid siis otsustasime, et notari juures kirjutan alla 100 000 krooni laenamise kohta. Siis ütles hageja, et ostaksime ühiselamutüüpi toa. Me leppisime kokku, et jagame raha pooleks, kuid mina ei näinud mingit raha." (Toimiku I kd, lk 278.) Kostja on selgitanud järgmist: "Korteri müümise kohta � me ei teadnud, et see oli müügis, arvasin, et võtame 100 000 krooni ja kõik, sain aru, et see ei ole korteri müügiks." (Toimiku I kd, lk 279.) Kolleegium leiab, et kostja seletus ei vasta omaksvõtu nõuetele

§ 231

lg 2 mõttes, mille kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Jättes maakohtu põhjendused omaksvõtu kohta muutmata, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus pidi hindama kohtuistungil antud kostja seletusi koos muude tõenditega, et jõuda selgusele, kas pooltel oli võetud lisaks veel üks 100 000 krooni suurune laen või pidas kostja laenust rääkides silmas korteri müügilepingu alusel saadud raha. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama kostja seletusi koos muude asjas esitatud tõenditega, et teha kindlaks, kas pooled võtsid abielusuhete ajal laenu 100 000 krooni või mitte. Muus osas ei anna kaebus alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid kuna poolte soovid ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kohta võivad oleneda sellest, mida kohus otsustab 100 000 krooni osas, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. 12. Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väitele, et abikaasade ühisvara jagamisel peab arvestama nn sale and lease back (müügi ja tagasiliisimise) tüüpi liisingulepingu kehtimise ajal seda lepingut, kui tagasiomandatav asi on kuulunud abikaasade ühisvarasse selle asja liisinguandjale müümise hetkel ja liisinguvõtjana lepingus fikseeritud abikaasa eesmärk on see asi tagasi omandada oma lahusvarasse ilma teisele abikaasale rahalist hüvitist maksmata, märgib kolleegium järgmist. Nn sale and lease back (müügi ja tagasiliisimise) tüüpi lepingu järgi tagasiomandatava asja või selle väärtuse ühisvarasse arvamine ja jagamine sõltub kolleegiumi hinnangul sellest, kas liisingumakseid maksti ühisvara arvel või mitte. 13. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks