3-3-1-71-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-71-09

1. detsember 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla poolt nõuetele mittevastavas kambris kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 3-09-446 Oleg Bortniku määruskaebus Kirjalik menetlus Jätta Oleg Bortniku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määrus haldusasjas nr 3-09-446 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Oleg Bortnik esitas
7. aprillil 2008 Tallinna Vanglale taotluse hüvitada talle nõuetele mittevastavates kambrites nr 363 ja 345 kinnipidamisega tekitatud kahju. Tallinna Vangla jättis
8. mai
9. a kirjaga nr 1-13/9906-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjendusel, et pidas vangla tegevust õiguspäraseks. Tallinna Halduskohtu
10. detsembri
11. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2514 tunnistati õigusvastaseks O. Bortniku kinnipidamine Tallinna Vangla nõuetele mittevastavas kambris nr
14. veebruaril 2009 esitas O. Bortnik halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Tallinna Vangla kambris nr 345 kinnipidamisega tekitatud kahju.
15. märtsi
16. a määrusega haldusasjas nr 3-09-446 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et nähtuvalt vangla vastusest esitas O. Bortnik juba
17. aprillil 2008 Tallinna Vanglale samasisulise kahju hüvitamise nõude, mis jäeti rahuldamata vangla
18. mai
19. a kirjaga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt oli isikul seejärel õigus 30 päeva jooksul pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seetõttu ei ole
20. veebruaril 2009 esitatud kahju hüvitamise kaebus tähtaegne.
21. O. Bortnik esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja märkis, et hilines kaebuse esitamisega seetõttu, et tal puudub õigusalane haridus ning seaduste tõlked vene keelde pole vanglas kättesaadavad.
22. Tallinna Halduskohus jättis
23. aprilli
24. a määrusega haldusasjas nr 3-09-446 kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse. Kohus möönis, et eesti keelt mittevaldav vähese haridusega isik, kes kannab karistust vanglas, võib olla kohtusse pöördumisel teistest ebasoodsamas olukorras, kuid ka õiguslikult kogenematul isikul pole alust eeldada, et ta saab vaidlust lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebuse esitaja ise pole piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord (sh tähtajad). Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja tutvus
25. novembril 2008 riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku venekeelse tõlkega, millest pidanuks selguma, et kahjunõude rahuldamisest keeldumist saab vaidlustada 30 päeva jooksul. Kahjunõude esitamise tähtaega selgitati ka Tallinna Ringkonnakohtu
26. detsembri
27. a määruses haldusasjas nr 3-08-
28. Arvestada tuleb, et O. Bortnikul on varasem kogemus halduskohtusse kaebuste esitamise ja neile kehtestatud nõuete täitmisega. Halduskohtu otsuse jõustumine asjas nr 3-07-2514 ei mõjutanud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgemist. On ebatõenäoline, et kaebuse esitaja lähtus väärarusaama tõttu tähtaja arvutamisel päevast, mil jõustus kohtuotsus, millega tunnistati õigusvastaseks kahjunõude aluseks olnud toimingud.
29. Määruskaebuses ringkonnakohtule palus O. Bortnik tühistada halduskohtu määrus. Ta leidis, et juriidiliste teadmiste puudumine ei võimalda tal õigusnormides orienteeruda. Õigusaktidest tõlgib kontaktisik kaebaja palvel vene keelde vaid üksikud normid, kuid puudub võimalus tutvuda seaduse tõlke terviktekstiga.
30. Tallinna Ringkonnakohus jättis
31. juuni
32. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et O. Bortnik oleks pidanud kaebuse halduskohtule esitama 30 päeva jooksul pärast Tallinna Vangla
33. mai
34. a kirja saamist, milles teatati kahju hüvitamisest keeldumisest. Vaidlustamisviite puudumine saab HMS § 57 lg-st 3 tulenevalt olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui see põhjustas kaebaja eksimuse kohtusse pöördumisel. O. Bortnikule pidi hiljemalt Tallinna Ringkonnakohtu
35. detsembri
36. a määruse (haldusasi nr 3-08-1837) kättesaamisest selguma kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumise kord ja tähtaeg. Praegusel juhul hakkas kaebetähtaeg kulgema vangla keeldumise saamisest. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal olnuks objektiivseid takistusi õigeaegseks kohtusse pöördumiseks. Pärast
37. detsembri
38. a määruses antud selgitusi ei saanud tal olla ka subjektiivseid takistusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
39. Määruskaebuses Riigikohtule palub O. Bortnik tühistada ringkonnakohtu määrus põhjusel, et kohus on hinnanud vääralt kaebetähtaja ennistamise põhjendamiseks esitatud tõendeid. Määruskaebuse esitaja palub saata asi alama astme kohtutele kaebetähtaja ennistamiseks ja uueks arutamiseks.
40. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja kaebetähtaeg ennistamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
41. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval (aga ka vahistatul ja karistusjärgselt kinnipeetaval) õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Erinevalt RVastS § 17 lg-st 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse halduskohtule, on tegemist erikorraga, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. RVastS § 18 lg 2 sätestab 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja juhuks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga.
42. Halduskolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga kaebetähtaja ennistamata jätmise osas. Kaebaja toob kaebetähtaja möödalaskmise põhjendustena esile vähesed õigusalased teadmised ja õigusaktide venekeelse tõlke puudumise. Väheste õigusalaste teadmistega ei saa praeguses asjas kolleegiumi hinnangul vabandada kaebetähtaja ebamõistlikult pikka ületamist, sest Tallinna Vangla esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal võimaldati tutvuda riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku venekeelse tõlkega hiljemalt
43. novembril
44. Vangla on kinnitanud, et kaebajal oli ka võimalus pöörduda inspektor-kontaktisiku poole selgituste saamiseks. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et O. Bortniku esitatud põhjused pole piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks pidanud RVast S § 18 lg-st 2 tulenevalt esitama halduskohtusse kaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil ta sai kätte kirja, milles Tallinna Vangla teatas, et keeldub kahju hüvitamisest. Kui vangla vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamise kord ja tähtaeg polnud O. Bortnikule selged varem, siis pidi ta sellest aru saama hiljemalt teises haldusasjas (Tallinna Ringkonnakohtu
45. detsembri
46. a määrus haldusasjas nr 3-08-1837), kus selgitati sarnasel juhul kohtusse pöördumise võimalusi, ning seejärel viivitamatult pöörduma kahju hüvitamisest keeldumise vaidlustamiseks halduskohtusse.
47. Eelnevale tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
48. Ühtse kohtupraktika kujundamise huvides peab kolleegium siiski vajalikuks märkida järgmist. Eelnevalt viidatud VangS § 11 lg-st 8 tuleneb kahju hüvitamise asjades kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna vaidemenetluses õigusvastasust tuvastada ei ole võimalik, tuleb akti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks pöörduda otse halduskohtusse ilma kohtueelset menetlust läbimata. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olla ka kahjunõude esitamine tulevikus.
49. Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks on kinnipeetaval kaks võimalust. Kinnipeetav võib esitada esmalt halduskohtule kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui kohus õigusvastasuse tuvastab, on võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Kui vangla taotlust ei rahulda, on kinnipeetaval vastavalt RVastS § 18 lg-s 2 sätestatule õigus 30 päeva jooksul esitada kaebus halduskohtule. Teine võimalus on esitada kohe kahju hüvitamise taotlus vanglale VangS § 11 lg-s 8 sätestatud korras. Kui vangla taotlust ei rahulda, on kinnipeetaval RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada kaebus halduskohtule. Sellisel juhul ei ole eraldi õigusvastasuse tuvastamine vajalik, vaid kahju hüvitamise nõue hõlmab ka tuvastamisnõude.
50. Kolleegium soovib rõhutada, et olukorras, kus kinnipeetav esitab vanglale taotluse kahju hüvitamiseks ja vangla jätab selle taotluse rahuldamata, kuid kinnipeetav soovib ikkagi saada kahju hüvitamist, peab ta esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse. Kui aga kinnipeetav ei esita pärast vangla keeldumist halduskohtule kaebust kahju hüvitamiseks, vaid taotleb halduskohtult vangla akti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja halduskohus rahuldab selle kaebuse, siis kahju hüvitamise saavutamiseks on kinnipeetav kohustatud uuesti läbima kohtueelse menetluse, st ta peab esitama vanglale uue taotluse kahju hüvitamiseks, kusjuures ta saab tugineda halduskohtu otsusele vangla akti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise kohta. Kinnipeetav ei saa sellisel juhul ilma kohtueelset menetlust uuesti läbimata esitada halduskohtule kaebust kahju hüvitamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann