ÜS § 13 kohaselt tühine hageja otsusevõimetuse tõttu. Alternatiivselt on kinkeleping sõlmitud ähvarduse mõjul ja seega tühistatav TsÜS § 96 lg 1 alusel. Hageja esitas avalduse tühistada tehing TsÜS § 98 järgi. Maakohus on otsuses leidnud, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus ei ole väitnud, et hagi oleks õiguslikult põhjendamatu, sest sellisel juhul oleks maakohus pidanud jätma hagi
Hageja ei pidanud tõendama otsusevõimetust ega ähvardamist, mistõttu pidi kohus lugema need väited tõendatuks ja tegema tagaseljaotsuse. Maakohus on hinnanud valesti asjas olevaid tõendeid. Kuna asjaolud ei olnud otsuse tegemiseks selged, oleks maakohus pidanud istungi edasi lükkama ja andma hagejale võimaluse esitada lisatõendeid. Maakohtu seisukohad on hagejale üllatuslikud. Hageja teadis, et kostja ei esitanud hagi täpsustusele vastuväiteid, mistõttu eeldas, et kostja on võtnud omaks hageja väite, et teda ähvardati. Maakohus ei edastanud hagejale kostja vastust, milles kostja vaidles vastu hageja väitele, et ta tegi tehingu seetõttu, et kostja ähvardas teda. Kostja see vastus on venekeelne. Kuna hageja ei ole andnud nõusolekut selle saamiseks venekeelsena, ei saa seda dokumenti asja lahendamisel arvestada. Kui maakohus oleks edastanud hagejale kostja eestikeelsed vastuväited, oleks hageja kaalunud lisatõendite leidmist ähvardamise väite kinnituseks. Maakohus jättis kostja menetluskulud põhjendamatult hageja kanda, lähtudes ebaõigesti alates 1. jaanuarist 2006 kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuna hagiavaldus esitati enne selle seaduse jõustumist, pidi kohus kohtukulude jaotamisele kohaldama varasemat menetlusseadustikku. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et see ei ole põhjendatud. Hageja kinkis korteriomandi kostjale vabatahtlikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2009. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis poolte maakohtus kantud kohtukulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tulene
esimesest lausest ega § 413 lg-st 1 kohtu kohustust teha kostja istungile ilmumata jätmise korral igal juhul tagaseljaotsus, kui hageja on kohtule sellise taotluse esitanud. Nende sätete järgi on kohtul võimalik kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel, sõltumata hageja taotlusest teha tagaseljaotsus, valida, kas teha asjas tagaseljaotsus, lahendada asi sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Seega võis maakohus vaadata asja läbi sisuliselt. Maakohus rikkus
See menetlusõiguse normi rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist ega piiranud hageja menetlusõigusi. Kohtul ei olnud õigust jätta kostja kirjalikku vastust tähelepanuta üksnes seetõttu, et kohus ei olnud kasutanud oma
Asja materjalidest nähtuvalt uuriti kõiki asjas esitatud dokumente, sh kostja vastust, kohtuistungil. Seega pidid hageja ja tema vandeadvokaadist esindaja olema teadlikud hagiavalduse täienduste peale esitatud kostja seisukohtadest. Kuna kostja esitas hagi täiendusele kirjalikud vastuväited, ei saanud hageja ega ka maakohus
lg 4 kohaselt eeldada, et kostja on hageja väited kinkelepingu ähvarduse mõjul sõlmimise kohta omaks võtnud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja oma esindaja vahendusel esitanud kohtuistungi toimumise ajaks vajalikul määral kõik hagi alusesse puutuvad asjaolud ning tõendid, mis peaksid tõendama tema väiteid, et ta tegi tehingu otsustusvõimetuna ja ähvarduse mõju all. Samuti oli kostja esitanud kohtule kõik oma vastuväited hagile. Hageja ei saanud kohtuistungil loota sellele, et kohus teeb kostja ilmumata jätmisel tagaseljaotsuse ja see vabastab hageja oma väidete tõendamise kohustusest. Kuna pooled olid saanud kohtuistungi ajaks esitada kõik oma seisukohad asjas tähtsate asjaolude kohta ning nimetanud vajalikuks peetavad tõendid, oli maakohtul õigus lahendada asi ilma kostja osavõtuta. Kostja ei esitanud enne kohtuvaidlusi maakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tuleb enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud
lg 3 kohaselt jätta kostja kohtukulud tema enda kanda sõltumata sellest, et hagi jäi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata, ning teha uus otsus ja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et
§-d 410 ja 413 annavad kohtule võimaluse valida, kas teha tagaseljaotsus, lahendada asi sisuliselt või lükata asja arutamine edasi.
teise lause kohaselt, kui kohus ei rahulda hageja taotlust teha tagaseljaotsus, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 paneb kohtule kohustuse hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ja hagi on õiguslikult põhjendatud. Praegusel juhul oli hagiavaldus õiguslikult põhjendatud. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, on maakohus leidnud, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu, mistõttu on leping TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kuna hageja sõlmis kinkelepingu ähvarduse mõjul, on see TsÜS § 96 lg 1 kohaselt tühistatav. Hageja esitas TsÜS § 98 alusel tühistamisavalduse. Hageja ei pidanud otsusevõimetust ega ähvardamist tõendama, sest kohus pidi need väited lugema tõendatuks ja tegema tagaseljaotsuse. Ringkonnakohus leidis valesti, et
Kuna hagejale ei edastatud kostja venekeelse vastuse tõlget, ei ole ta teadlik kostja seisukohtadest ega sellest, kas kohus on vastuse sisu õigesti tõlgendanud. Kostja venekeelset vastust ei ole istungil uuritud, hageja sai selle olemasolust teada alles kohtuotsusest ja seejärel toimikuga tutvudes. Kui maakohus oleks edastanud kostja vastuväited hagejale, kaalunuks hageja lisatõendite esitamist, et tõendada oma väidet, et ta tegi tehingu ähvarduse mõjul. Praegusel juhul arvas hageja, et see väide on tõendatud. 8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb
p 4 järgi tühistada
Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja asi saata
10. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et
annab sõltumata hageja taotlusest kohtule õiguse valida, kas teha tagaseljaotsus või lahendada asi sisuliselt. Kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel
kohaselt kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
esimesest lausest tuleneb, et hagejal on õigus taotleda kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Juhul kui hageja esitab taotluse teha tagaseljaotsus, kuid kohus jätab selle taotluse rahuldamata, on kohtul sama paragrahvi teise lause järgi kohustus lükata asja arutamine edasi. Samuti sätestab
esimene lause hageja õiguse taotleda kostja istungile ilmumata jätmise korral, et kohus lahendaks asja sisuliselt. Kui hageja ei taotle asja sisulist lahendamist ega tagaseljaotsuse tegemist, on kohtul sama paragrahvi teise lause järgi kohustus asja arutamine edasi lükata. Seega ei ole kohtul õigust lahendada asi sisuliselt, kui hageja seda ei taotle. 11.
järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegium märgib, et kui kohus leiab kohtuistungil, et asi on võimalik lahendada sisuliselt, kuid hageja ei ole sellist taotlust esitanud, on kohtul õigus selgitada hagejale võimalust taotleda asja sisulist lahendamist. Menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgede selgitamise õigus on kohtul ka juhul, kui menetlusosalist esindab advokaat (
Kui hageja vaatamata kohtu selgitusele vastavat taotlust ei esita, lükkab kohus asja arutamise edasi (
12.
kohaldub siis, kui on täidetud
§-s 410 sätestatud eeldus, st hageja on esitanud vastava taotluse. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kohus võib lahendada asja sisuliselt üksnes siis, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (
Hageja ei taotlenud, et maakohus lahendaks asja sisuliselt, mistõttu ei olnud kohtul alust asja sisuliselt lahendada. Praegusel juhul tuleb alama astme kohtute otsused tühistada selle tõttu, et maakohus ei edastanud hagejale kostja 12. mai 2008. a kirjalikku vastust tõlgituna eesti keelde (I kd, lk 137). Enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud
lg 1 esimene lause andis kohtule juhul, kui menetlusosaline esitas kohtule võõrkeelse dokumendi, võimaluse nõuda esitajalt dokumendi tõlget. Sama paragrahvi teise lõike järgi võis muukeelseid dokumente menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Kuna maakohus tugines kostja sellele vastusele oma otsuses, võis tõlke esitamata jätmine kaasa tuua ebaõige otsuse. Kolleegium märgib lisaks, et alates 1. jaanuarist 2009 sätestab
lg 1 esimene lause kohtu kohustuse nõuda menetlusosaliselt avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite eestikeelset tõlget, kui see ei ole esitatud eesti keeles.
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.