Obsah (4)

§ 89§ 83§ 85§ 84

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 89 lg 2 järgi tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule

§ 89lg 3 järgi selle tehingu kohta sätestatut.

Kuna poolte tahe oli suunatud kinnistu müümisele hinnaga 12 000 000 krooni, siis oli see tehinguks, mida varjati. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on see tehing aga

§ 83

lg 1 järgi tühine, sest kinnisasja müügileping tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi sõlmida notariaalses vormis. Seega on poolte sõlmitud müügileping tühine näilikkuse tõttu. Müügihinna tühisuse puhul ei ole võimalik pidada tehingut ülejäänud osas kehtivaks (kohaldada

§ 85). Tehing, mida varjati, on aga tühine seaduses nõutud vormi puudumise tõttu.

Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei pea pooled täitma. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 84lg 1).

Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas. Kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tühise tehingu alusel ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale 1 500 000 krooni suurust leppetrahvi, seega tuleb tuvastada, et hageja ei võlgne kostjale 4 500 000 krooni. Hageja vastu algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks, sest tühise tehingu alusel ei saa sundtäitmise toiminguid teha. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul kui Riigikohus ei saa ise uut otsust teha, palub kostja saata asja tühistatud osas läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse. Asjas on antud täitmise kviitung, mille puhul üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Kuivõrd hageja andis kostjale 3 000 000 krooni üleandmise kohta täitmise kviitungi, tuli eeldada, et kostja on müügihinna tasumise kohustuse täitnud, ning kohus ei saanud nõuda, et kostja oma väiteid veel millegagi tõendaks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta raha ei saanud. Kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid täitmise kviitungist tuleneva eelduse, et kostja on hagejale oma kohustuse täitnud. Ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, kui kohaldas üllatuslikult

§ 89lg-t 1.

Vaidlusaluse lepingu näilikkuse aluseks olevaid asjaolusid maakohtus ei tuvastatud ning pooled ei tuginenud lepingu näilikkusele apellatsioonkaebustes. Kohus ei saa tuvastada tehingu tühisust näilikkuse tõttu omal algatusel. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 89lg-t 1.

Selle sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole asjas tuvastatud. Poolte lepingut ei saa lugeda näilikuks ainuüksi seetõttu, et selle ps 2.1 sisalduv täitmise kviitung ei vasta tõele. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal. Ringkonnakohus jättis kohaldamata

§ 85

, mille järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ringkonnakohus jättis tuvastamata selle sätte kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttega, sest otsuse resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus tuvastas otsuse resolutsioonis, et hageja ei võlgne kostjale 4 500 000 krooni, jättes pooltevahelise õigussuhte selgelt piiritlemata. Ringkonnakohus tunnistas otsuse resolutsioonis sundtäitmise lubamatuks, märkimata seejuures, millise täitedokumendi alusel sundtäitmine lubamatuks tunnistatakse. Kostja esitas ka oma seisukohad juhuks, kui Riigikohus loeb poolte sõlmitud lepingu kehtivaks. Tema arvates tuvastas maakohus õigesti, et hageja rikkus lepingut ning tal tuleb tasuda 1 500 000 krooni leppetrahvi, mille vähendamiseks ei ole alust. Hageja väited selle kohta, et asjaõigusleping jäi sõlmimata seetõttu, et pooled pidasid läbirääkimisi lepingutingimuste muutmise üle ning hagejale ei edastatud tähtaegselt kutset notari juurde, on valed.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võlgneb kostjale poolte sõlmitud lepingu järgi 4 500 000 krooni ja kas selle summa ulatuses on sundtäitmine lubatav. Hageja leiab, et ta ei võlgne kostjale 3 000 000 krooni, kuigi lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingueseme hinnaks 15 000 000 krooni, millest 3 000 000 krooni on hagejale tasutud enne lepingu sõlmimist, ei ole hageja sellist summat kostjalt saanud. Hageja arvates ei ole kostjal õigust nõuda ka lepingu p-st 5.5 tulenevat 1 500 000 krooni suurust leppetrahvi. Lisaks asus hageja kohtumenetluses seisukohale, et nimetatud lepingu p-s 2.1 sätestatud hinnakokkulepe on näilik ja tühine.
4. Hagi lahendamisel analüüsisid kohtud poolte väidete ja vastuväidete alusel esmalt lepingu p 2.
5. Viidatud lepingupunkti kohaselt müüb hageja kostjale lepingu eseme 15 000 000 krooni eest, millest 3 000 000 krooni on hagejale tasutud enne lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus leidis, et see lepingupunkt sisaldab poolte hinnakokkuleppe kõrval ka hageja kui müüja kinnitust 3 000 000 krooni vastuvõtmise kohta, mis on käsitatav VÕS § 95 järgi täitmise kviitungina. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud rikkusid lepingu p-s 2.1 sisalduva hageja kinnituse hindamisel tõendamisreegleid. Ringkonnakohus märkis õigesti, et kui on antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale (vt selle kohta Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 15). Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata. Vaidlustatud otsuse põhjendustel on ringkonnakohus nõustunud maakohtu seisukohaga, et tõendite ja poolte väidete analüüsist tulenevalt ei vasta lepingu p-s 2.1 sätestatud hageja kinnitus tegelikkusele. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 5 ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.
8. Tuvastades, et lepingu p-s 2.1 märgitud hageja kinnitus raha saamise kohta ei vasta tõele, juhtis ringkonnakohus maakohtu tähelepanu ühtlasi sellele, et nimetatud lepingupunktis märgitud lepingu hind (hinnakokkulepe) ei vasta samuti tegelikkusele ja on seetõttu näilik. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et selliselt võib möönda, et ringkonnakohus luges lepingu p-s 2.1 märgitud kokkuleppe tühiseks seetõttu, et samas lepingupunktis sisalduv täitmise kviitung ei vastanud tõele. Ainuüksi selline järeldus ei saa olla aluseks

§ 89kohaldamisele.

Täitmise kviitungi tegelikkusele mittevastavusest ei piisa järelduse tegemiseks hinnakokkuleppe kohta.

§ 89

lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on

§ 89lg 2 järgi tühine.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 89

lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Asjas ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on ringkonnakohus leidnud, et poolte tahteks oli lepinguga, mille hinnaks on märgitud 15 000 000 krooni varjata tegelikult teha soovitavat tehingut hinnaga 12 000 000 krooni. Hageja on kohtumenetluses küll väitnud, et lepingu p-s 2.1 märgiti kõrgem hind selleks, et vältida sundüürnike ostueesõigust, kuid kostja pole seda omaks võtnud (II kd, lk 6). Nõustuda võib kassatsioonkaebuse väitega, et eeltoodud poolte väiteid ja vastuväiteid ei ole ringkonnakohus analüüsinud. Kolleegium märgib lisaks, et tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-02, p 22).
5. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus kohaldas

§ 89üllatuslikult, selgitab kolleegium järgmist.

Maakohtu menetluses tugines hageja mh väitele, et lepingu p-s 2.1 sätestatud hinnakokkulepe on näilik ja ei saanud seetõttu tuua kaasa õiguslikke tagajärgi (I kd, lk 364). Toimikust nähtuvalt leidis kostja, et hageja ei ole oma väidet tõendanud (I kd, lk 390; II kd, lk 6, 58). Leides, et viidatud lepingupunktis sisalduv hinnakokkulepe on näilik ja tühine, tuvastas ringkonnakohus kogu lepingu tühisuse. Nii märkis ringkonnakohus, et müügihinna tühisuse puhul ei ole võimalik pidada lepingut ka ülejäänud osas kehtivaks ja kohaldada

§ 85

. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu hinnang terve lepingu tühisuse kohta, oli pooltele üllatuslik. Seda eriti olukorras, kus näilikkuse aluseks olevaid asjaolusid ei olnud kohtumenetluses tuvastatud. Selliselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 436 lg-tes 3 ja 4, samuti TsMS § 351 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Kolleegium jääb Riigikohtu

1. novembril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02 tehtud otsuse p-s 17 väljendatud seisukoha juurde, et kui ringkonnakohus soovib kohaldada seadust, mis seab menetlusosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb seda menetlusosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Samas on ekslik kassatsioonkaebuse väide, et kohus ei saa tehingu tühisust tuvastada sellekohase nõudeta omal algatusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava nõudeta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista. Selline järeldus on kooskõlas Riigikohtu
3. veebruaril
4. a tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08 tehtud otsuse p-s 19 märgituga.
5. Kassatsioonkaebuses väidab kostja, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav muu otsuse tekstita. Otsuse resolutsiooni kohaselt märgib ringkonnakohus, et otsuse resolutsioon tervikuna tuleb sõnastada järgmiselt: "Rahuldada Magda-Irene Laanepõllu hagi OÜ Hausting vastu. Tuvastada, et Magda-Irene Laanepõllul puudub võlgnevus 4 500 000 krooni ulatuses OÜ Hausting ees ning tunnistada lubamatuks Magda-Irene Laanepõllu suhtes läbiviidav sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäitur Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 027/2007/
6. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada, kostja kaebus jätta rahuldamata. Kahes kohtuastmes kantud kohtukulud jätta kostja kanda." TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätet on selgitanud Riigikohus
7. oktoobril
8. a tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07 tehtud otsuse p-s 14, märkides, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nii palus hageja hagiavalduse kohaselt tunnustada, et ta ei võlgne kostjale poolte sõlmitud lepingu kohaselt 4 500 000 krooni. Kostja leiab kassatsioonkaebuses põhjendatult, et tuvastushagi rahuldamine eeldab viidatud sätte kohaselt õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamist ning otsustades otsuse resolutsioonis tuvastushagi rahuldamise üle, tuleb kohtul seda õigussuhet ka piisavalt kirjeldada. Seega pidanuks TsMS § 442 lg 5 kohaselt ringkonnakohus märkima otsuse resolutsioonis ka andmed võlasuhte kohta, millel hageja nõue (võla puudumise tuvastamine) põhineb. Samas ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuse etteheitega, et ringkonnakohus rikkus viidatud sätet ka seetõttu, et ei märkinud kohtuotsuse resolutsioonis täitedokumenti, mille alusel sundtäitmise toiminguid tehti. Asjas nähtub, et täiteasjas nr 027/2007/984 on kostja esitanud hageja vastu täitemenetluse algatamiseks ühe täitedokumendi (vaidlusalune leping) (I kd, lk 34). Seega on vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitu (kohtutäituri nimi ja täiteasja number) piisav, et tagada kohtuotsuse resolutsiooni täidetavus ka muu otsuse tekstita.
9. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et vaidlusalune leping on näilik ja tühine, tuleb hageja vastu algatatud täitemenetlus tunnistada lubamatuks, sest tühise tehingu alusel ei saa nõuet sundtäita. TMS § 48 p 4 järgi lõpetatakse täitemenetlus mh kohtulahendi esitamisel, millega tunnistatakse sundtäitmine lubamatuks.

§ 84

lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui vaidlusalune leping ei ole tühine, siis on sundtäitmine lubamatu täitmise kviitungist tuleneva 3 000 000 krooni nõudes.

1. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
2. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik