RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-27-09 22. detsember 2009 Eesistu
§ 7
lg-ga 4 riivatakse süüdimõistetute õigust kergema karistusseaduse tagasiulatuvale kohaldamisele sedavõrd intensiivselt, et riive raskus kaalub üles seda õigustavad eesmärgid. Seega on muutmise seaduse § 7 lg 4 vastuolus PS §-dega 12 ja
- Samas leidis ringkonnakohus, et kuigi muutmise seaduse § 7 lg 4 tuleb jätta kohaldamata, ei anna see alust W. Kaljuranna taotlust rahuldada ega tema karistust kergendada. W. Kaljuranna vaidlustatud karistus on mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel, s.o sellise teo eest, mis vastas mitmele erinevale süüteokoosseisule, lähtudes seadusesättest, mis näeb ette raskema karistuse (s.o KarS § 424). KarS § 329 järgi W. Kaljurannale eraldi karistust ei mõistetud. KrMS §-s 431 sätestatud menetluskorras ei ole võimalik isikule uut karistust mõista. W. Kaljurannale KarS § 329 järgi karistust mõistmata ei ole aga võimalik kindlaks määrata vangistusaega, mis W. Kaljurannal tuleks tegelikult ära kanda. KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmine põhjusel, et isik vabastatakse raskeimat karistust ettenägeva seadusesätte alusel mõistetud karistusest, on võimalik vaid juhul, kui teise seadusesätte järgi ei oleks võimalik sellist karistust mõista. W. Kaljurannale KarS § 424 järgi mõistetud üheaastane vangistus ei ületa aga KarS § 329 sanktsiooni piire.
- Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab,
§ 7lg 4 on põhiseadusega kooskõlas.
Põhiseaduskomisjoni hinnangul ei ole üldse ilmne, kas muutmise seadus on käsitatav karistust kergendava seadusena. Samas märgitakse arvamuses, et liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikku probleemi, mistõttu tegi seadusandja muutmise seaduse § 7 lg-t 4 kehtestades kaalutletud otsuse jätta joobes juhtimise asjades jõustunud kohtuotsused muutmata. 9. Riigikogu õiguskomisjon on samuti seisukohal,
§ 7lg 4 on põhiseadusega kooskõlas.
Joobes juhtimine on ohtlik rikkumine ja muutmise seaduse § 7 lg-ga 4 pidas seadusandja silmas just seda, et enne
- juulit 2009 KarS § 424 järgi mõistetud ja jõustunud karistusi ei hakataks muutma.
- Õiguskantsler leiab,
§ 7
lg 4 ei ole asjassepuutuv norm, mistõttu pole Tallinna Ringkonnakohtu taotlus lubatav. Seega puudub alus vaidlusaluse sätte põhiseaduspärasust hinnata. Norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades otsustama selle kehtetuse korral teisiti kui selle kehtivuse korral. Tallinna Ringkonnakohtu taotluse lubatavus sõltub sellest, kas ringkonnakohus oleks pidanud muutmise seaduse § 7 lg 4 kehtetuse korral teisiti otsustama kui selle sätte kehtivuse korral. Sellele küsimusele on ringkonnakohus oma määruses ise vastanud. Kuigi ringkonnakohtu arvates tuleb muutmise seaduse § 7 lg 4 jätta kohaldamata, ei too see kohtu hinnangul kaasa süüdimõistetu taotluse rahuldamist ega karistuse vähendamist. 11. Justiitsminister on seisukohal,
§ 7lõige 4 on põhiseadusega kooskõlas ning enne 1. juulit 2009 Kar
S § 424 järgi karistatud isikute suhtes jõustunud otsuste muutmata jätmine on mõistlik, vajalik ja proportsionaalne. Muutmise seaduse § 7 lõige 4 on erinorm KarS § 5 lõike 2 suhtes. Selle kehtestamisel on seadusandja lähtunud Riigikohtu üldkogu
- juuni 2008 otsusest asjas nr 3-4-1-19-
- Muutmise seaduse § 7 lgst 4 tulenevat süüdimõistetu põhiõiguste riivet õigustavad sellised väärtused nagu kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Samas märgitakse arvamuses, et vaatamata Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-3-10-02 öeldule, on justiitsministeerium jätkuvalt seisukohal, et seaduse tagasiulatuv jõud ei kohaldu isikute puhul, kelle suhtes on olemas jõustunud kohtuotsus.
- Riigi peaprokurör on seisukohal,
§ 7lg 4 on põhiseadusega kooskõlas.
Arvamuses leitakse, et juhtudel, mil väärtushinnang teo ebaõiglusele uue seaduse kohaselt ei muutu ja tegemist on vaid koosseisuelementide tehnilise muutmisega, on jõustunud otsuste suhtes kergema seaduse tagasiulatuva kohaldamisega üldjuhul võimatu saavutada suuremat õiglust ja võrdset kohtlemist kui ilma selleta. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTE 13. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) § 7 lg 4 sätestab: "
(4)Käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium kontrollib kõigepealt, kas Tallinna Ringkonnakohtu määrusega põhiseadusvastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud säte on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Selline kontroll on vajalik, kuna nii PS § 15 lõike 1 kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 kohaselt võib Riigikohus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole kohtulahendiga algatatud konkreetne normikontroll lubatav ning taotlus tuleb jätta PSJKS § 11 lg 2 alusel läbi vaatamata. (Vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 3-4-1-15-08 - RT III 2008, 51, 352, p 15.)
- Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 RT III 2005, 24, 248, p 25;
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379, pd 16-17;
- jaanuari
- a otsus asjas nr 3-1-1-92-06 - RT III 2007, 4, 28, p 18.)
- Tallinna Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusvastaseks muutmise seaduse § 7 lg 4, mis piirab
- juulil 2009 jõustunud KarS § 424 redaktsiooni tagasiulatuvat jõudu. Samas leidis ringkonnakohus, et KarS § 424 kõnealuse redaktsiooni tagasiulatuv kohaldamine W. Kaljuranna suhtes ei anna alust W. Kaljuranna taotlust rahuldada ega talle mõistetud vangistust lühendada. Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas on küll abstraktselt "tunnistatud" W. Kaljuranna "õigust nimetatud seaduses toodud muudatuste rakendamisele tema suhtes tagasiulatuvalt osas, mis kergendavad tema olukorda". Kolleegiumi hinnangul ei ole aga sellisel konstateeringul õiguslikku sisu, sest tegelikult ei ole ringkonnakohus
- juulil 2009 jõustunud KarS § 424 redaktsiooni W. Kaljuranna suhtes kohaldanud. Ringkonnakohus pole KarS § 424 kehtiva redaktsiooni tagasiulatuvale jõule tuginedes vabastanud W. Kaljuranda ühestki tema süüditunnistamisest tulenevast negatiivsest karistusõiguslikust järelmist. (Negatiivse karistusõigusliku järelmi tähenduse kohta vt Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-19-07 - RT III 2008, 28, 183, p 20.)
- Seega tuleneb ringkonnakohtu määrusest, et kehtiva KarS § 424 tagasiulatuvat jõudu piirav muutmise seaduse § 7 lg 4 ei mõjutanud W. Kaljuranna taotluse lahendamise lõpptulemust. Järelikult ei sõltunud ringkonnakohtu poolt W. Kaljuranna taotluse kohta langetatud otsuse sisu sellest, kas muutmise seaduse § 7 lg 4 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Seetõttu ei ole muutmise seaduse § 7 lg 4 käesolevas asjas asjassepuutuv säte PSJKS § 14 lg 1 esimese lause mõttes. Siinkohal ei ole kolleegiumil võimalik anda hinnangut, kas õige on ringkonnakohtu järeldus, et KarS § 424 kehtiva redaktsiooni tagasiulatuva kohaldamise korral ei oleks alust W. Kaljuranna karistust kergendada (või tema olukorda muul viisil leevendada). Selle küsimuse otsustamine tähendaks konkreetse õigusvaidluse lahendamist, mida kolleegium tulenevalt PSJKS § 14 lg 2 teisest lausest praeguses menetluses teha ei saa (vt ka Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 31).
- Eeltoodud põhjustel jätab Riigikohus PSJKS § 11 lg-st 2 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu taotluse läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Priit Pikamäe, Harri Salmann