3-1-1-106-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-106-09 Otsuse kuupäev

1. detsember 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi V. K. väärteoasi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 4-08-1703 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. november 2009 Istungil osalenud isikud V. K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kohtuvälise menetleja esindaja Rakvere linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Rakvere linnavalitsuse
8. veebruari
9. a otsusega karistati V. K.-t kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 5700 krooni selle eest, et ta ladustas ja hoidis küttematerjali väljaspool kinnistu X piiri, millega rikkus Rakvere linnavolikogu
10. juuni
11. a määrusega nr 23 kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 3.6 nõudeid. Selle sätte kohaselt on Rakvere linna haldusterritooriumil keelatud hoida kütte-, ehitus-, või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jms mahalaadimine üldkasutatavale maa-alale tingimusel, et ei takistata jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul.
12. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik maakohtule kaebuse, milles taotleti otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.1 Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele KarS § 31 lg 1, mis sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. V. K. pöördus korduvalt kohtuvälise menetleja ametnike poole palvega lubada küttepuude ladustamist AS Eesti Energia Jaotusvõrgu kasutuses olevale maatükile. AS Eesti Energia Jaotusvõrk andis
13. jaanuaril 2001 selleks loa tingimusel, et ladustamise kõrgus ei ületa 2 m. Rakvere linnapea A. J. lubas menetlusalusel isikul hoida ladustatud küttepuid kuni nende ärakasutamiseni tingimusel, et sinna uusi küttepuid ei ladustata. Eelnevast tulenevalt pidas V. K. oma tegu lubatavaks, mistõttu teo õigusvastasus on välistatud ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.2 Alternatiivselt palus menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel põhjendusega, et enne küttematerjali ladustamist pöördus V. K. kohtuvälise menetleja ametnike poole nõu saamiseks, ent keegi ei juhtinud tema tähelepanu teo keelatusele, vaid soovitati pöörduda maavaldaja poole nõusoleku saamiseks. Seda ta ka tegi. 2.3 Väärteomenetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmisel palus menetlusalune isik kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamist. V. K.-st on karistatud 95 trahviühikuga, karistuse maksimummäär vastavalt KOKS § 662 lg-le 1 on 100 trahviühikut. Karistuse määramisel ei arvestatud väärteo toimepanemise asjaolusid ega kaebuse esitaja süüd.
14. Viru Maakohtu
15. juuni
16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt isikule mõistetud karistuse osas, mõistes talle karistuseks 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud tema kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluva fototabeliga nr 1, aerofotoga kinnistu Rakvere X piiridest ning tunnistaja A. J. ütlustega kohtuistungil. Maakohus põhjendas otsust järgmiselt. 3.1 V. K. ladustas ja hoidis küttematerjali väljaspool kinnistu Rakvere X piiri, rikkudes sellega Rakvere linna heakorra eeskirja punkti 3.6 nõudeid. Menetlusalune isik tegutses otsese tahtlusega. Kohus ei nõustunud V. K. väitega, et ta eksis õigusvastasust välistavas asjaolus, pidades puude ladustamist lubatavaks AS Eesti Energia Jaotusvõrk loal. Nimetatud luba ei ole igal juhul kooskõlas Rakvere linna heakorra eeskirja p 3.6 nõuetega, mis kehtestati pärast loa andmist. Tõendatud ei ole ka linnapea A. J. nõusolek hoida puid väljaspool kinnistu piire nende äratarvitamiseni. 3.2 Menetlusalusele isikule karistuse määramine sanktsiooni maksimaalmäärale lähedases määras ei ole põhjendatud, sest ka rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras on võimalik V. K.-st mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti oleksid sellega tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Maakohus rikkus VTMS § 123 lg-t 2, kuna kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, et isiku tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kassaator leiab, et maa seaduslikul valdajal on õigus lubada kolmandatel isikutel tema õiguspärases valduses ja kasutuses olevat maad kasutada, sealhulgas rajada sellele puuriidad. Puude ladustamine kui selline ei ole ebaseaduslik tegevus, mida kohalik omavalitsus saaks keelata, kui isikul on selliseks tegevuseks olemas kinnistu seadusliku valdaja luba. AS Eesti Energia Jaotusvõrk luba ei ole vastuolus Rakvere linna heakorra eeskirja p 3.6 nõuetega, kuivõrd selle normi eesmärk ei ole keelata puude ladustamist väljaspool enda kinnistu piire maa omaniku või valdaja nõusolekul, vaid tagada, et isikud ei hoiustaks (kütte)materjali naaberkinnistutel omavoliliselt ega rikuks linnapilti. Eeltoodust tulenevalt on Viru Maakohus ebaõigesti leidnud, et V. K. teos on väärteo tunnused. 4.2 Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata KarS § 31 lg
18. Ka juhul, kui AS-l Eesti Energia Jaotusvõrk puudus volitus lubada maa-ala kasutada kolmandatel isikutel, ei ole V. K. väärteokorras karistamine põhjendatud. Menetlusalune isik eksis õigusvastasust välistavas asjaolus, kuna ta võis mõistlikult eeldada, et maa seadusliku valdaja teadmisel ning nõusolekul võib ta kõrgepingeliinide alusel alal puid ladustada. Nii Rakvere linnavalitsusest kui ka Maa-ametist kinnitati V. K.-le, et tegemist on riigi omandis oleva maaga, mida valdab AS Eesti Energia Jaotusvõrk. Lisaks eeltoodule oli linnavalitsus
19. a kassaatorile kinnitanud, et kõnealusel maa-alal puude ladustamise lubamine ei kuulu nende pädevusse. 4.3 KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuivõrd linnapea A. J. ei mäleta, mis kuupäevaks ta kohustas V. K.-st puuriidad ümber laduma või kas ta nõustus puude hoiustamisega väljaspool kinnistu piire seni, kuni need ära kasutatakse, ei ole tõendatud väärteo toimepanemine. Kohtuväline menetleja on oma tegevusega ise loonud menetlusalusele isikule väärettekujutuse teo õiguspärasusest.
20. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonis väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, mille kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Rakvere linna heakorra eeskirja p 3.6 esimene lause keelab esiteks hoida kütte-, ehitus-, või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal ja teiseks ladustada ning hoida seda materjali väljaspool kinnistu piiri. V. K.-le heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette küttematerjali ladustamist ja hoidmist väljaspool kinnistu piiri. Kolleegium leiab, et heakorra eeskirjas sisalduv keeld hoida materjali väljaspool kinnistu piiri ei reguleeri kinnisasjade omanike vahelisi suhteid, seega ei laiene see keeld iseenesest olukorrale, mil küttematerjali hoitakse teise isiku kinnistul sõltumata sellest, kas selliseks tegevuseks on omaniku nõusolek või mitte. Kinnisasja omanike vaheliste vaidluste lahendamine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Omavolilise sissetungi korral alustatakse kriminaalmenetlus KarS § 266 järgi. Kolleegium leiab, et keelu rakendusala sisustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub heakorra tagamine omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuval üldkasutataval maa-alal. Seda kinnitab ka heakorra eeskirja p 3.6 teine lause, mis lubab erandkorras materjali mahalaadimist üldkasutatavale maa-alale tingimusel, et ei takistata jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul.
22. Rakvere linna heakorra eeskiri ei defineeri üldkasutatava maa-ala mõistet. Maakatastriseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt on üldkasutatav maa sotsiaalmaa kui katastriüksuse sihtsotstarbe alaliik. Kolleegium leiab siiski, et katastriüksuse sihtotstarbest lähtumine ei ole asjakohane heakorra eeskirja eesmärki silmas pidades. Seetõttu tuleb üldkasutatava maa-alana käesoleval juhul käsitada kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil paiknevat vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territooriumit. Kohalik omavalitsus võib KOKS § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 361 alusel kehtestada heakorra eeskirja, millega nähakse ette muu hulgas sellise maa-ala kasutamise tingimused. Ühtlasi leiab kolleegium, et maa-ala üldkasutatavuse hindamisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast.
23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata, kas käesolevas asjas on tuvastatud, et V. K. ladustas puid väljaspool kinnistu piiri üldkasutataval maa-alal. 8.1 Väärteomenetluses on tuvastatud, et maatükk, millel puud ladustati, oli Rakvere linna haldusterritooriumil asuv riigimaa. Vaidlust ei ole ka selles, et tegemist oli territooriumiga, millele oli vaba juurdepääs - maatükk ei olnud piiratud ega juurdepääs muul viisil tõkestatud, mistõttu menetlusaluse isiku tegevus puude ladustamisel oligi võimalik. Kassaator leiab, et maatüki seaduslik valdaja on AS Eesti Energia Jaotusvõrk. Kolleegium märgib, et seda maakohus tuvastanud ei ole ja kassaatori väited ei ole põhjendatud. Riigivaraseaduse § 4 (kuni
24. detsembrini 2009 kehtivas redaktsioonis) kohaselt ei saa äriühing (isegi riigi osalusega) olla riigimaa valitseja ega volitatud asutus. Käesolevas asjas ei ole seda ka väidetud. Kolleegium ei välista, et tehnovõrgu või -rajatise omanikul võib olla huvi selle vastu, et võrgu või rajatise teenindamist ei takistataks, mistõttu võib seadusest või lepingust tulenevalt olla vajalik tema nõusolek maatükil teatud toimingute tegemiseks. Samas ei ole selline nõusolek võrdsustatav maa omaniku või valdaja loaga, mistõttu AS Eesti Energia Jaotusvõrk nõusolek kütte- või muu materjali ladustamiseks ei mõjuta käesolevas asjas V. K. vastutust. 8.2 Täiendavalt selgitab kolleegium, et ka juhul, kui V. K. ekslikult pidas maa kasutamist AS Eesti Energia Jaotusvõrk loal lubatavaks, ei ole tegemist tahtlust välistava eksimusega KarS § 31 lg 1 tähenduses. Kui menetlusalune isik arvas, et äriühingu luba välistab tema teo (s.o üldkasutataval maa-alal puuriida rajamise) õigusvastasuse, ei eksinud ta faktilises asjaoludes, vaid õiguslikus olukorras ehk AS Eesti Energia Jaotusvõrk loa tähenduses ja selle õiguslikus mõjus. Sel juhul võib tegemist olla eksimusega teo keelatuses KarS § 39 tähenduses. Selline eksimus välistab isiku süü vaid juhul, kui see on vältimatu (KarS § 39 lg 1). Enne väärteomenetluse alustamist hoiatas kohtuväline menetleja V. K.-st, et tegemist on rikkumisega ja nõudis selle kõrvaldamist. Sellest pidanuks piisama isikul kahtluse tekkimiseks oma teo õiguspärasuses. Maakohus ei tuvastanud ka seda, et linn oleks andnud V. K.-le nõusoleku puude ladustamiseks nende äratarvitamiseni. Vastupidiselt kassatsioonis väidetule, ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
25. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et V. K. ladustas küttematerjali väljaspool oma kinnistu piire üldkasutataval maa-alal, millega rikkus Rakvere linna heakorra eeskirja p 3.6 ja pani toime KOKS § 662 lgs 1 nimetatud teo. Juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi