3-1-1-113-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-113-09 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi K. A. karistamises liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuli
3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-8615 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2009 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
5. juuli
6. a otsus K. A. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse
8. mai
9. a otsusega karistati K. A. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K. A.
10. aprillil 2009 kell 14.24 Märjamaal S. külas mootorsõidukit alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli joobe suuruseks 0,8 mg/l ja joove mõõdeti indikaatorvahendiga AlcoQuant
12. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse tühistamist, märkides, et ta töötab autojuhina ja juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik maksta trahvi ega täita muid rahalisi kohustusi.
13. Pärnu Maakohtu
14. juuli
15. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kohus märkis, et kuni
16. juulini 2009 kehtinud LS § 7419 redaktsioon nägi põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi kahe kolmandiku ulatuses võimalikust maksimummäärast ja kohaldanud lisakaristust alammääras. Samas ei pidanud kohus lisakaristuse kohaldamist võimalikuks, kuna see võtaks menetlusaluselt isikult töö, alalise sissetuleku ja rahatrahvi tasumise võimaluse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas Lääne Politseiprefektuur kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul ei põhjendanud kohus oma otsust juhtimisõiguse äravõtmise tühistamise osas. Kohtuvälise menetleja määratud karistuse kergendamisel ei arvestanud kohus isiku süüd ega üldist karistuspraktikat. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.
18. Enne kassatsiooni läbivaatamist Riigikohtu istungil loobus kohtuväline menetleja kassatsioonist täies ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Väärteomenetluse seadustiku § 171 lg-te 1 ja 3 kohaselt on kassaatoril õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda, kuni Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema. Kui kassatsioonist loobutakse enne kohtuistungi algust, jäetakse kassatsioon kohtu määruse alusel läbi vaatamata; kui kassatsioonist loobutakse aga kohtuistungi ajal, lõpetatakse kassatsioonimenetlus kohtu määruse alusel. Samas annab VTMS § 171 lg 4 Riigikohtule õiguse menetluse jätkamiseks ka kassatsioonist loobumise korral. Seda juhul, kui Riigikohus tuvastab, et kohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust. Käesolevas asjas on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda. Seetõttu vaatab Riigikohus kassatsiooni läbi vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja on sellest loobunud.
21. juulil 2009 hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419 uus redaktsioon. Kõnealuse paragrahvi esimene lõige sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et mootorsõiduki juhti, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,250,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Eelnevast nähtub, et seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. aprilli
23. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-15-06 - RT III 2006, 17, 158, p 8;
24. novembri
25. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09 - RTIII 2009, 54, 406, p 17.1).
26. Käesoleval juhul on K. A. karistamisel tuginetud indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus. Seetõttu tuleb väärteomenetlus K. A. suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4, § 175 p-st 1 ja KarS § 5 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
28. juuli
29. a otsuse K. A. väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe