3-1-1-110-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-110-09 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi R. K. karistamises liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuli
3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-10212 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2009 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
5. juuli
6. a otsus R. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse
8. mai
9. a otsusega karistati R. K.-e liiklusseaduse (LS) § 7419 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis R. K.
10. aprillil 2009 kell 21.50 Rapla maakonnas Raikkülas K. tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli joobe suuruseks 1,27 mg/l ja joove mõõdeti indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 A.
11. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Ta märkis kaebuses, et kahetseb juhtunut ja on valmis toimepandu eest mistahes karistust kandma, kuid juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks jätab ta tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna.
12. Pärnu Maakohtu
13. juuli
14. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus R. K.-le lisakaristuse mõistmise osas ja talle mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus märkis, et joobe suurus võib olla LS § 7419 lg-s 2 sätestatud lisakaristuse kohaldamise põhjuseks. Samas tuleb menetlusalusele isikule mõistetavat põhi- ja lisakaristust alati käsitada tervikuna. Kohtuväline menetleja määras R. K.-le põhikaristuse, mis moodustab kaks kolmandikku LS § 7419 lg-s 1 sätestatud karistuse maksimummäärast ja lisakaristuse samas suurusjärgus. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mistõttu oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud karistuse määramisel lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks pidas kohus rikkumise iseloomu, süüdlase isikut ja üldist karistuspraktikat arvestades ebaõiglaselt suureks, mistõttu vähendas seda LS § 7419 lg-s 2 ettenähtud alammäärani. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul ei põhjendanud kohus, miks vähendati juhtimisõiguse äravõtmist seitsmelt kuult kolmele kuule. Kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse kergendamisel ei arvestanud kohus rikkumise iseloomu, menetlusaluse isiku süüd ega üldist karistuspraktikat. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.
16. Enne kassatsiooni läbivaatamist Riigikohtu istungil loobus kohtuväline menetleja kassatsioonist täies ulatuses. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Väärteomenetluse seadustiku § 171 lg-te 1 ja 3 kohaselt on kassaatoril õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda, kuni Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema. Kui kassatsioonist loobutakse enne kohtuistungi algust, jäetakse kassatsioon kohtu määruse alusel läbi vaatamata; kui kassatsioonist loobutakse aga kohtuistungi ajal, lõpetatakse kassatsioonimenetlus kohtu määruse alusel. Samas annab VTMS § 171 lg 4 Riigikohtule õiguse menetluse jätkamiseks ka kassatsioonist loobumise korral. Seda juhul, kui Riigikohus tuvastab, et kohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust. Käesolevas asjas on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda. Seetõttu vaatab Riigikohus kassatsiooni läbi vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja on sellest loobunud.
19. juulil 2009 hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419 uus redaktsioon. Kõnealuse paragrahvi esimene lõige sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et mootorsõiduki juhti, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,250,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Eelnevast nähtub, et seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli
21. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-15-06 ? RT III 2006, 17, 158, p 8;
22. novembri
23. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09 ? RTIII 2009, 54, 406, p 17.1).
24. Käesoleval juhul on R. K. süüditunnistamisel ja karistamisel tuginetud indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus. Seetõttu tuleb väärteomenetlus R. K. suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4, § 175 p-st 1 ja KarS § 5 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
26. juuli
27. a otsuse R. K. väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi