Obsah (15)

§ 637§ 147§ 4§ 150§ 133§ 137§ 6§ 696§ 638§ 701§ 123§ 695§ 691§ 171§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 133 lg-st

1. Kostja leidis endiselt, et apellatsioonkaebus tuleks menetlusse võtta täies ulatuses. Samas märkis kostja, et kui kohus otsustab võtta apellatsioonkaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks seda teha vastavalt praegu kehtivatele riigilõivu määradele 175 000 krooni ulatuses. Kostja märkis, et ta on jätkuvalt seisukohal, et kui vaieldakse riigilõivu suuruse õigsuse üle, peab kohus vaidluse lahendama ja andma tähtaja riigilõivu puudu oleva osa tasumiseks. Sellest lähtudes tegigi kostja taotluse ringkonnakohtule, mitte ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust, mis ei ole vaidlustatav. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
3. septembri
4. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas kaebuse kostjale. Ringkonnakohus märkis, et

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud osaliselt ja kooskõlas

§ 147lg-ga 41 tuleb niisugusel juhul kohaldada ka sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4.

Kuna apellatsioonkaebuse nõuet ei ole suurendatud ning kaebust ei ole laiendatud kohtuotsuse osadele, mille peale esialgu ei kaevatud, siis ei käi

§ 147

lg 4 vaidlusaluse asja kohta.

§ 147

lg 3 kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses; kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõudis kostjalt riigilõivu puudu oleva osa tasumist. Kostja aga riigilõivu juurde ei maksnud. Samas on vaidluse all rahaline nõue, mis on esitatud ühe summana, kuid mis koosneb erinevatest hageja nõutavatest rahasummadest (OÜ-le Arhitektuuribüroo Pluss tasutud 207 222 krooni 20 senti, OÜ-le Leiterell tasutud 324 340 krooni, G4S Lõuna-Eesti AS-le tasutud 113 089 krooni 49 senti ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le tasutud 34 689 krooni 69 senti). Kostja tasutud riigilõivuga 16 750 krooni saaks kohus menetlusse võtta apellatsioonkaebuse hinnaga kuni 150 000 krooni, sest 150 000 krooni ületavalt nõudelt tuleks riigilõivu tasuda seaduse kohaselt 17 500 krooni. Seejuures tekiks kostjal õigus saada tagasi riigilõiv 1750 krooni, sest 150 000 krooni suuruselt nõudelt tuleb seaduse kohaselt tasuda lõivu 15 000 krooni. Kostja ei tasunud aga riigilõivu konkreetselt hagisummas sisalduvalt rahanõudelt ega teatanud ringkonnakohtule vaatamata talle tehtud ettepanekule, milliste haginõude osaks olevate rahasummade osas ta esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamist taotleb. Kuna apellatsioonkaebuse esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kostjal, mitte kohtul (

§ 4

lg 2, § 5 lg 1, § 206 lg 1 teine lause, § 630 lg 1), siis ei saa kohus kostja eest otsustada, millise nõudeosa eest saaks lugeda riigilõivu tasutuks ja millises osas oleks võimalik apellatsioonkaebus menetlusse võtta. Pealegi on kostja

1. septembri
2. a avalduses taotlenud apellatsioonkaebuse läbivaatamist täies ulatuses, millest samuti võib järeldada, et kostja ei soovi kaebuse läbivaatamist üksnes mõne nõudesse kuuluva rahasumma osas. Kostja teistsugust soovi ei järeldu ka avalduses esitatud mööndusest selle kohta, millise summa eest tuleks lugeda lõiv tasutuks, kui kohus peaks siiski otsustama kaebuse osaliselt menetlusse võtta. Seega ei ole võimalik apellatsioonkaebust osaliselt menetlusse võtta ja kaebus tuleb jätta täielikult menetlusse võtmata. Kohase taotluse esitamise korral on kostjal õigus taotleda menetlusse võtmata jäetud kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Vastuseks kostja

1. septembri ja
2. septembri
3. a taotlustele leidis ringkonnakohus, et viide

§ 133

lg-le 1 ei ole asjakohane, sest viidatud säte, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi, ei kohaldu. Tegemist on kaasomanike vaidlusega kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamise üle ja kõrvalnõudeid, mida hagihinna puhul arvestada, ei ole esitatud.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Vaidlusaluses asjas ei olegi tsiviilasja hind kohtuastmeti muutunud, vaid on nii esimese kui ka teise astme kohtu menetluses 339 670 krooni 69 senti ehk võrdne hagiavalduses esitatud ning apellatsioonkaebuses vaidlustatud rahanõude suurusega. Pärast hagi esitamist esimese astme kohtule on aga seadusandja sellelt tsiviilasja hinnalt tasuda tulevat riigilõivu suurendanud.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asjaolu, et apellatsioonkaebuselt arvestatakse riigilõivu samade põhimõtete järgi kui esimese astme kohtu menetlusse esitatud nõudelt, ei tähenda, nagu ei peaks riigilõivu maksma kehtiva lõivumäära järgi. Ringkonnakohus leidis, et määrus, millega apellatsioonkaebus käiguta jäetakse ja apellanti kohustatakse puuduolevat riigilõivu tasuma, ei ole vaidlustatav (

§ 696lg 1 esimene lause).

Küll on kõrgemas kohtuastmes vaidlustatav määrus, millega riigilõivu tasumata jätmise põhjendusel jäetakse apellatsioonkaebus menetlusse võtmata (

§ 638lg 9).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kohustada ringkonnakohut võtma apellatsioonkaebus menetlusse, või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määrus ja kohustada ringkonnakohut apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust uuesti läbi vaatama (

§ 701lg 3).

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei soovinud kaebuse osalist läbivaatamist.

1. septembri
2. a avalduses märkis kostja: "kui kohus otsustab võtta kaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks seda teha vastavalt praegu kehtivatele riigilõivu määradele 175 000 krooni ulatuses". Seega soovis kostja alternatiivselt just oma apellatsioonkaebuse osalist läbivaatamist. Kui kohtule oli kostja nõue ebaselge, ei anna see alust jätta kaebust läbi vaatamata. Seda toetab ka

§ 147lg 2.

Praegusel juhul on tegemist rahalise nõudega. Erinevalt nt vindikatsiooninõudest on võimalik rahaline nõue rahuldada riigilõivuga kaetud osas. Selleks pidi ringkonnakohus käsitlema kõiki apellatsioonkaebuses esitatud nõudeid ehk läbi vaatama selle tervikuna, kuid (põhjendatuse korral) rahuldama apellatsioonkaebuse üksnes riigilõivuga kaetud osas, valides rahuldatava nõude omal äranägemisel. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 123, § 7 ning põhiseaduse (PS) § 15.

Ringkonnakohus leidis valesti, et menetluse ajal riigilõivu muutmise riisikot kannab riigilõivu tasuma kohustatud menetlusosaline. See pole kooskõlas poolte võrdsuse põhimõttega ja PS §-ga 15 (kohtusse pöördumise õigus). Viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, leidis kostja, et riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi esitamisel kehtinud seadusest. 11. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et

§ 695

ning

§ 691

p 1 järgi tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

1. Asjas tuleb esmalt lahendada küsimus, missugustest riigilõivu määradest pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu nõudes lähtuma. Ringkonnakohus on lähtunud alates
2. jaanuarist 2009 kehtivatest riigilõivu määradest. Kostja on tasunud riigilõivu 16 750 krooni ning leiab, et riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal (s.o
3. augustil 2008) kehtinud riigilõivu määradest. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud õigesti alates
4. jaanuarist 2009 kehtivaid riigilõivu määrasid. Esitades
5. juulil 2009 apellatsioonkaebuse ning vaidlustades sellega täies ulatuses maakohtu
6. juuni
7. a otsuse, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 339 670 krooni 69 senti, pidi kostja tasuma apellatsioonkaebuselt alates
8. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 35 000 krooni. Kostja väide selle kohta, et tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 oleks ringkonnakohus pidanud võtma aluseks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määra, ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 tehtud Riigikohtu
9. septembri
10. a määruse p 10 kohaselt tegi maakohus otsuse
11. detsembril 2008, st enne riigilõivuseaduse muudatuste kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leidis, et sellises olukorras tuleks arvutada riigilõivu enne
12. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Maakohus tegi otsuse
13. juunil 2009 ning kostja esitas apellatsioonkaebuse
14. juulil
15. Ringkonnakohus kohaldas õigesti alates
16. jaanuarist 2009 kehtivaid riigilõivu määrasid. Kostja väide, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 123

, pole põhjendatud.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vaidlusaluses asjas ei ole tsiviilasja hind kohtuastmeti muutunud, vaid muudetud on riigilõivu määrasid. Kuna kostja oleks pidanud maakohtu otsuse vaidlustamiseks täies ulatuses tasuma riigilõivu 35 000 krooni, kuid tasus 16 750 krooni, nõudis ringkonnakohus põhjendatult kostjalt lisaks veel 18 250 krooni riigilõivu tasumist. 14. Kostja leiab määruskaebuses, et ringkonnakohus pidi käsitlema kõiki apellatsioonkaebuses esitatud nõudeid ehk läbi vaatama selle tervikuna ning põhjendatuse korral rahuldama apellatsioonkaebuse üksnes riigilõivuga kaetud osas, valides rahuldatava nõude omal äranägemisel. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebuse esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte kohtul. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja nõudis nelja erineva kulutuste hüvitamise nõude kogusummast 1/2 hüvitamist. Eelnimetatud neli nõuet olid järgmised: OÜ-le Arhitektuuribüroo Pluss tasutud 207 222 krooni 20 senti, OÜ-le Leiterell tasutud 324 340 krooni, G4S Lõuna-Eesti AS-le tasutud 113 089 krooni 49 senti ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASle tasutud 34 689 krooni 69 senti. Maakohus rahuldas hageja nõude. Vaidlustades apellatsioonkaebusega maakohtu otsuse ja tasudes riigilõivu 16 750 krooni, oleks kostja pidanud täpsustama, millise konkreetse nõude osas ta kaebuse läbivaatamist taotleb. Ringkonnakohus on praegusel juhul palunud kostjal kohtule teatada, kas ta soovib, et apellatsioonikohus arutaks tema kaebust ulatuses, mis vastab tasutud riigilõivule 16 750 krooni, ja kui kostja seda soovib, tuleb kostjal täpsustada, millises osas kostja kaebuse läbivaatamist taotleb. Kostja on ringkonnakohtule vastanud, et ta palub võtta apellatsioonkaebuse menetlusse täies ulatuses ning kui kohus otsustab võtta apellatsioonkaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks seda teha praegu kehtivaid riigilõivu määrasid arvestades 175 000 krooni ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja ei ole sellega ringkonnakohtu nõuet kaebust täpsustada täitnud. Soovides kaebuse osalist läbivaatamist, oleks kostja pidanud täpsustama, milliste konkreetsete kulutuste osas ta kaebuse läbivaatamist taotleb. Seda pole aga kostja teinud. Kuna kostja jättis vaatamata kohtu nõudmistele täpsustamata, milliste konkreetsete nõuete osas ja missuguses ulatuses ta apellatsioonkaebuse läbivaatamist taotleb, ei pidanud ringkonnakohus andma kostjale enam täiendavat tähtaega ning keeldus põhjendatult apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Muu hulgas märgib kolleegium, et ka tasutud riigilõivuga 16 750 krooni ei oleks saanud ringkonnakohus võtta apellatsioonkaebust menetlusse kostja viidatud 175 000 krooni ulatuses, kuna 175 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna puhul tuleb alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 17 500 krooni. 15. Kuna kostja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks