Obsah (9)

§ 230§ 423§ 1§ 368§ 233§ 692§ 691§ 688§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 231 lg 4 alusel eeldada, et kostja võttis selle faktilise asjaolu omaks, ning maakohus ongi otsuse tegemisel lähtunud sellest kui tõendatud asjaolust. Samas ei tähenda asjaolu, et vaatamata hageja vastuväitele teda siiski filmiti ja üldsusele näidati, iseenesest vaieldamatut põhiõiguse rikkumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud kostja tegevuse õigustatust. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, siis kindlasti ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist. Sellise rikkumise esmaseks ja proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks on nii PS § 19 eesmärgi kui ka VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt. Hageja on kostja niisugusest ettepanekust keeldunud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis tuleb hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, kehaline või hingeline valu seda õigustab (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2). Isegi kui oleks leidnud tõendamist kostja käitumise õigusvastasus, ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Hageja tõi negatiivsete tagajärgedena vaidlusaluse uudise ilmumisele hagiavalduses esile ebameeldiva vastukaja sõpruskonnas ja halvustavad kommentaarid Internetis (tl 21), esitamata aga ühtki tõendit nimetatud asjaolude tõendamiseks.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teised apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud - positsiooni nõrgenemine tööl, ebameeldivused igapäevaelus - tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on uued asjaolud, mida maakohtus ei esitatud. Alternatiivse nõude korral ei ole tegemist

-i mõttes iseseisva tsiviilõigusliku nõudega, mida oleks võimalik iseseisvalt menetleda, ja see tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 13 alusel.

§ 1kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Hageja on alternatiivselt nõudnud kahe põhiseaduses sätestatud õigusnormi (§-de 19 ja 26) kohaldatavuse tuvastamist kostja käitumise suhtes.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks, et kostja rikkus põhiõigusi, ilma et taotletaks tsiviilõiguses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamist, ei ole tuvastushagi

§ 368mõttes.

Kohus ei tuvastaks ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte olemasolu või puudumist poolte vahel. Kostja teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Mittevaralise kahju nõude analüüsimisel nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et kostja õigusvastane käitumine hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel tõendatud ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud jätnud andmata hinnangu kujutisõiguse kaitseõigusele. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga
2. Kohtuotsusega on antud piiramatud õigused kujutisõigust kasutada. Kassaator on seisukohal, et kui isik on keelanud enda filmimise, siis keelu eiramine peab olema äärmiselt põhjendatud ja kaalutletud. Kohtud on VÕS § 1046 lg-t 2 sisustanud kui kostja õigust kasutada kujutisõigust piiramatult üksnes seetõttu, et eksisteerib avalikkuse kõrgendatud huvi. Ebaõige on seisukoht, et pelgalt liikluses osalemine toob kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat. Liikluses osalemine on tavapärane ja igapäevane tegevus. Põhjendatud ei ole hageja kujutise kasutamine ka seetõttu, et hageja auto peeti politseioperatsiooni käigus kinni. Avalikkus oleks saanud politseioperatsiooni kohta teavet ka ilma hageja osaluseta. Euroopa riikides on kujutise kaitse probleem lahendatud selliselt, et nende isikute näod, kes ei anna nõusolekut enda kujutise avaldamiseks, on kaetud. Hageja ei ole ka avaliku elu tegelane. Samuti on ringkonnakohus valesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga
3. Kahtlemata on eraellu tungimine see, kui kostja avaldas hageja tahte vastaselt videolõigu hagejast telekanali uudistesaates. Auto sisemus on erasfäär, siiski ei ole tähtsust, kas eraelu rikkumine pandi toime avalikus kohas või eraruumis. Nii on leidnud Euroopa Inimõiguste Kohus. Kohtud on jõudnud ekslikule seisukohale, et hagejast kohta ei antud ebakohast väärtushinnangut. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 ja § 1047 lg-t
4. Videolõiguga on loodud kujutelm, nagu olnuks hageja üks rikkujatest. Uudislugu, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu diktori loetletud rikkumistele, peab kajastama sisule vastavat pilti. Kohtud on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja au ja head nime ei ole kahjustatud. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1, § 1047 lg-t 2 ning § 1050 lg-t
5. Uudises esitati kaudselt ekslikke asjaolusid, st kujutelma hagejast kui seadusrikkujast. Kokkuvõttes käitus kostja õigusvastaselt, st kasutas õigustamatult hageja kujutist, rikkus eraelu puutumatust, andis ebakohase väärtushinnangu ning teotas au ja väärikust. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja § 1047 lg-t
6. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik tõendada ja et piisav on üldjuhul nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samuti märkis Riigikohus, et mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Hageja isikuõigusi on rikutud. Alternatiivnõude korral oleks ringkonnakohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja õigustatud huvi põhjendamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06). Ringkonnakohtu viidatud õigusvastasus on kohane kahjunõude korral, kuid tuvastamaks, kas kostja on rikkunud PS §-st 19 tulenevat üldist isikuõigust ning PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust, ei ole tegu kohase põhjendusega. Hagejal on õigustatud huvi lasta tuvastada kostja käitumise õigusvastasus, sest kui kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et rikutud ei oleks eraelu puutumatust või kujutisõiguse kasutamise korda. 8. Kostja leiab vastuses, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

1. Praeguses tsiviilasjas on kassatsioonimenetluses vaidluse all järgmised olulisemad õiguslikud küsimused: - kas kostja on kasutanud õigusvastaselt hageja kujutist ja sekkunud hageja eraellu; - kas kostja on teotanud hageja au ja head nime; - kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju.
2. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väiteid hageja kujutise õigustamatu kasutamise kohta. Ringkonnakohus on praeguses asjas tuvastanud, et hageja ei andnud kostjale nõusolekut ennast filmida. Hageja keeld ennast filmida hõlmab loogilise järelduse kaudu ka keeldu endast tehtud filmilõik (avalikult) esitada. Seega ei ole hageja olnud nõus enda kujutise kasutamisega. Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
3. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st
4. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
5. Praegusel juhul on kohtud leidnud, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud õigusvastane, kuna avalikkusel oli õigus saada teada maanteel toimunud politseioperatsioonist. Avalikus liikluses osalemine toob isikule kohtute seisukoha järgi kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Salvestamise eesmärk oli teavitada üldsust ühiskonnas toimuvast. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud õigusvastane. Iseenesest on õige kohtute järeldus selle kohta, et avalikkusel on õigustatud huvi teada saada, kuidas politsei liiklust korraldades tagab turvalisema liikluskeskkonna. Samas ei ole kostja tõendanud ega kohtud põhjendanud, miks tuleks jaatada avalikkuse huvi olemasolu just hageja kujutise kasutamise vastu politseioperatsiooni kajastamisel. Kolleegiumi arvates on isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Praegusel juhul ei ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Politseioperatsiooni korral ei olnud tegemist hagejaga seotud aktuaalse päevasündmusega, hageja kujutise kasutamine ei olnud politseioperatsiooni kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja huvi. Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mittekorrasoleku tõttu. Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasündmusega. Praegusel juhul on aga kostja ning kohtud leidnud, et hageja kujutise kasutamine ei olnud seotud konkreetse politseioperatsioonist kõneleva uudislooga, hagejat ei puudutanud uudisloos märgitud õigusrikkumised, talle ei koostatud protokolli ja hageja eristus seetõttu saatelõigus kui korralik liikleja. Kolleegiumi arvates ei asenda isiku kujutamine ka neutraalses või positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut. Kujutise kasutamine ilma nõusolekuta on lubatav vaid eespool nimetatud eelduste olemasolul.
6. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta kasutas hageja kujutist hageja nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu. Kohtud ei ole VÕS § 1046 lg-t 2 õigesti tõlgendanud, kaaludes avalikkuse huvi hageja kujutise kasutamise vastu valesti. Kolleegium märgib lisaks, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Samuti märgib kolleegium, et isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Seejuures ei tohi kolleegiumi arvates isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst. Isiku kujutise äratuntamatuks muutmise võimalusele on tähelepanu juhtinud Euroopa Inimõiguste Kohus nt asjas Peck vs. the United Kingdom (Euroopa Inimõiguste Kohtu
7. jaanuari
8. a otsus asjas Peck vs. the United Kingdom, p 80).
9. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele hageja au ja hea nime teotamise kohta ebakohase väärtushinnanguga märgib kolleegium järgmist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on tõendeid hinnates leidnud, et vaidlusaluse uudisega ei teotatud hageja au ja head nime, mh ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus on otsuse kohaselt sellele järeldusele jõudmiseks vaadanud ka uudise salvestist.

§ 688lg-te 3-5 kohaselt ei saa Riigikohus tõendeid hinnata.

Kaebuses ei ole väidetud, et asjaolude tuvastamisel oleks rikutud menetlusõiguse norme,

§ 688lg 4.

Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud

1. juunil
2. a tsiviilasjas nr 3-2-143-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Uudises selliste väärtushinnangute esitamist ei ole hageja väitnud. Hageja on kogu menetluse käigus "ebakohase väärtushinnangu" mõistega tähistanud "kujutelma", s.o väärtushinnangut hagejast kui seadusrikkujast, mille kostja lõi uudises kaudselt ekslike asjaolude esitamisega. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Kohtud ei ole tuvastanud, et uudises avaldati hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid või moonutatud andmeid.
3. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, ei annaks see kindlasti alust määrata rahalist hüvitist. Ringkonnakohus on põhjendanud oma seisukohta mh sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Kolleegium peab vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on
4. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-21-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud järgmist: "Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel." Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14). Seega on ringkonnakohtu seisukoht tõendite esitamise vajaduse kohta ekslik, valesti on kohaldatud

§ 230

. Kuna see eksimus võis koos käesoleva otsuse p-s 14 nimetatud VÕS § 1046 lg 2 vale tõlgendamisega kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohtus hindama, kas hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kostja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada ka delikti üldkoosseisu muud elemendid: tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus (vt käesoleva otsuse p-d 13 ja 14) ja süü. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kolleegium on seisukohal, et kuna praegusel juhul on hageja selgesõnaliselt keelanud enda kujutise kasutamise, kuid kostja on seda sellest hoolimata tahtlikult teinud, tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks. Seetõttu ei ole ka piisav õiguste kaitse vahend vabandamine. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et esmaseks õiguskaitsevahendiks on avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt, millest hageja olevat keeldunud. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata. 17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata jätmise kohta. Kui teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, ei ole võimalik ega vajalik seda elementi veelkord eraldi kontrollida. Tähtaja andmata jätmine õigusliku huvi põhistamiseks ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit. 18. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. 19. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Siim Tammer. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva

§ 149

lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada Siim Tammerile. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik