Obsah (10)

§ 596§ 695§ 378§ 388§ 182§ 381§ 3401§ 171§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 388 lg 5 alusel ka seda, et hagi tagamine iga üksiku kinnisasja suhtes tühistatakse, kui kostja tasub kohtu kontole 452 144 krooni 87 senti või annab nimetatud summale pangagarantii. Maakohus saatis määruse täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.

1. Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis
2. septembri 2009 määrusega kandetaotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub asjaõigusseaduse (AÕS) § 3631 järgi regulatsioon kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks.
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamist ja Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määruse täitmist.
6. Viru Maakohtu kohtunikuabi edastas määruskaebuse kohtunikule. Viru Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. oktoobri
9. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. AÕS §-st 3631 tulenevalt peab hageja juba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotluses määrama, millises nõude osas mingi kinnisasi vastutab, ning kohus tagamise taotlust lahendades määrama kohtulike hüpoteekide summad hageja nõudest lähtudes. Maakohus on seadnud kohtuliku hüpoteegi igale kostja kinnisasjale terve nõude ulatuses ning kohtunikuabi on põhjendatult jätnud kandeavalduse rahuldamata. Kuigi kohtunikuabi on vaidlustatud määruses viidanud muu hulgas ka

§ 596lg-le 2, ei ole ta andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.

Kuna kande aluseks on kohtulahend, siis ei ole kohtunikul endal võimalik puudust kõrvaldada. Samuti ei ole tegemist formaalse puudusega. Kohtulik hüpoteek on aktsessoorse iseloomuga, s.t seda saab seada nõude tagamiseks ja üksnes nõude ulatuses. Praegusel juhul tagaks kohtulik hüpoteek nõuet seitsmekordselt (7 x 3 165 014 krooni 10 senti). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja kohtunikuabi määruse tühistada ja saata asi tagasi lahendamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt eksis ringkonnakohus AÕS § 3631 kohaldamisel. Kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks ei ole võimalik ega vajalik mitut hüpoteeki seada. Ringkonnakohus leiab, et jagada tuleb hüpoteek, kassaatori arvates tuleb AÕS § 3631 sõnastusest lähtuvalt jagada nõue.
2. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Kassatsioonimenetluses vaieldakse põhilise õigusliku küsimusena selle üle, kas kinnistusraamatusse on võimalik kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Kohtupraktika ühtlustamise huvides tuleb lisaks lahendada ka küsimus, milline on kohtuliku hüpoteegi summa, st millist nõuet ja millises ulatuses kohtulik hüpoteek tagab, ja kuidas tuleb jaotada hageja nõue juhul, mil kohtulik hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale. Kolleegium nõustub kohtunikuabi ja ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Oma seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt.
2. Kohtulikku hüpoteeki reguleeritakse nii asjaõigusseaduses kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtulik hüpoteek aktsessoorse iseloomuga.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine.

§-s 388 on täpsemalt reguleeritud kohtuliku hüpoteegi seadmine. 12. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, milline on kohtuliku hüpoteegi summa juhul, mil kohtulik hüpoteek seatakse ühele kinnisasjale. Vastuse sellele küsimusele annab

§ 388lg 2 esimene lause, mille kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Samale järeldusele võib jõuda eespool viidatud AÕS § 363 lg 1 põhjal. Järgmisena on oluline selgitada, mida tähendab

§ 388

lg-s 2 kasutatav mõiste "tagatav nõue" ehk milliseid nõudeid kohtulik hüpoteek tagab, olenemata sellest, kas see seatakse ühele või mitmele kinnisasjale. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulahendi alusel rahuldatud nõue võib koosneda nii põhinõudest kui ka kõrvalnõuetest, nt viivisenõudest. Kohtulik hüpoteek ulatub AÕS § 363 lg 2 kohaselt kohtulahendiga rahuldatud nõudele, seega nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele rahuldatud ulatuses. Kohtuliku hüpoteegi määramisel tuleb eelkõige viivisenõude korral arvestada, et viivise suurus ei pruugi hagi tagamise taotluse esitamise ja lahendamise ajal olla lõplikult kindlaksmääratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaksmääramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Kolleegiumi arvates võimaldab AÕS § 363 lg 2 koostoimes

-is menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega ka tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Haginõude esitamiseks tuleb hagejal tavaliselt kanda menetluskulusid, neid võib lugeda haginõude osaks, kuna üldjuhul taotletakse hagis nende jätmist kostja kanda. Hagi rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud üldjuhul välja kostjalt hageja kasuks. Menetluskulude suurus tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmisel määrata kindlaks eelduslikult, nt nagu seda tuleb teha

§ 182lg 2 p 1 kohaldamisel.

1. Kui kohtulikku ühishüpoteeki oleks lubatud kanda kinnistusraamatusse, tähendaks see seda, et iga kostja kinnisasi vastutaks kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest tervikuna, vt AÕS § 359 lg
2. Kolleegiumi arvates ei tulene aga selline võimalus seadusest. AÕS § 3631 kohaselt, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses. Kolleegium leiab, et kohtuliku ühishüpoteegi sissekandmise keeld on põhjendatav sellega, et hagi tagamise käigus hageja nõuet ei rahuldata. Kohtuliku hüpoteegi sissekandmine on tagav toiming, millega ei tohi kostjat üle põhjendatud ulatuse koormata. Nt täitemenetluses, mille korral on sissenõudjal juba olemas täitedokument tema nõude kohta, ei või TMS § 53 lg 1 kohaselt üldjuhul arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Seda ei muuda asjaolu, et ühishüpoteegi võib seada ka kokkuleppel AÕS §-de 359-362 kohaselt, kuna sel juhul on ühishüpoteegi seadmine kinnisasja omaniku valik.
3. Kolleegium peab vajalikuks nõude jaotamise kohta mitme kinnisasja korral märkida järgmist.

§ 381

lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631.

§ 378

lg 4 esimese lause kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

§ 378

lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Seega tuleb hagejal juba hagi tagamise taotluses arvestada nimetatud sätetest tuleneva nn ületagamise keeluga. Kohtul tuleb seda kontrollida, andes vajaduse korral hagejale

§ 3401järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleks määrata nt juhul, kui hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja viiele kinnisasjale, kuid kinnisasjade väärtusest ja hageja nõude suurusest lähtudes on ilmne, et piisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisest kahele kinnisasjale.

1. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Seetõttu ei ole alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Hagejal on praeguses asjas õigus esitada uus taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
2. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal on

§ 174

lg 1 järgi õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 17.

§ 149

lg 4 teise lause alusel tuleb hageja tasutud kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik