3-1-1-79-09

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09

1. Leian, et kõnealuses kriminaalasjas tulnuks tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused tsiviilhagi lahendamise osas ja saata sellest osas kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. Põhjendan seda järgnevaga.
2. Nõustun kriminaalkolleegiumi täiskogu seisukohtadega selles osas, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid; et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi ja et seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363 -, arvestades seejuures aga kriminaal-menetluse erisustega. Ka toetan täielikult otsuse p-s 11 esitatud käsitlust selle kohta, et kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine on kriminaalasjaga tihedalt seotud ning et süüdistusaktis määratakse kindlaks isikud, kelle vastu on võimalik tsiviilhagi esitada. Samuti toetan kolleegiumi täiskogu selles osas, et TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine on kriminaalmenetluses kohustuslik niivõrd, kuivõrd see on vajalik tagamaks kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine.
3. Nagu eelöeldust nähtub, nõustun sellegagi, et kuigi üldjuhul peab kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist võimalikud erandid. Küsimuses, millised need erandid võivad aga olla, läheb minu seisukoht kolleegiumi omast lahku.
4. Nii ei jaga ma kolleegiumi täiskogu otsuse p-s 14 märgitut, mille kohaselt "on teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n.ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib." Märgin vaid, et seadus hagiavalduse esitamise sellist korda ette ei näe, samuti jääb mulle arusaamatuks, kes (eriti kohtueelses menetluses) on pädev hindama, kas kannatanu nõue on õiguslikult piisavalt lihtne või ei ole piisavalt lihtne selleks, et piirduda protokollilises vormis kirjapandava hagiavaldusega. Kolleegiumi täiskogu poolt selliseks piiritlemiseks pakutud üks "vahend" - " tsiviilhagi esitamine protokollilises vormis on lubatav siiski vaid juhtudel, mil kannatanu nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaoludest, mis kajastuvad süüdistusaktis" - ei ole kahjuks kasutatav. Nii ei pruugi ega saagi uurimisasutuse ametnik, kes lahendab kohtueelses menetluses küsimust konkreetse tsiviilhagi protokollilise vormi "lubatavusest", teada tulevikus teise menetleja, s.o prokuröri poolt koostatava süüdistusakti sisu ja selles kajastatud tõendamiseseme asjaolusid. Ka ei näe kehtiv kriminaalmenetluse seadustik otseselt ette seda, kuidas ja millal peaks taoline kohtueelses menetluses protokollitud hagiavaldus jõudma kohtu või süüdistatavani ning mille alusel peaks viimane saama otsustada kas n.ö lihtsustatud vormis esitatud nõue on konkreetses asjas ikka piisav.
5. Tulles üldiste küsimuste juurest käesolevas kriminaalasjas kohtute rahuldatud "nõude" juurde, olen sunnitud märkima järgmist.
6. Kannatanu esindaja avaldas kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel
7. jaanuaril
8. a, et: "Ajavahemikul 29.08.2008.a kuni
11. a aadressil X A alevik, R vald, Harju maakond varastati salaja alajaamast 175 kg trafoõli ning vaskdetaile ning keskpinge- ja madalpingeseade. E OÜ-le on tekitatud kahju 285 000 krooni. Seoses sellega soovib E OÜ esitada tsiviilhagi summas 285 000 krooni." (I kd, tl 192) Kannatanu esindaja see avaldus protokolliti ja ülekuulamisprotokollile lisati kannatanu esitatud elektripaigaldise vigastamise taastamistööde arve (I kd, tl 194).
12. Erinevalt kolleegiumi täiskogust ei suuda ma käsitada kannatanu esindaja avaldust: "...soovin esitada tsiviilhagi summas 285 000 krooni" protokollilise tsiviilhagina. Minu silmis ei ole kindlasti tegemist hagiavaldusega. Vastupidi, olen seisukohal, et tegemist ei saa olla hagiavaldusega, vaid üksnes kannatanu teatega selle kohta, et kannatanu soovib ehk kavatseb hagi esitada. Ja sellise teate alusel kannatanu veel esitamata nõude lahendamine ning veel enam selle rahuldamine peab olema välistatud.
13. Nähes kannatanu poolt kohtueelses menetluses tehtud avalduses eelkõige teadet selle kohta, et kannatanu tahab/kavatseb hagi esitada, ei saa ma nõustuda kolleegiumi täiskogu seisukohaga selles osas, et V.N-le oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Esiteks ei saa olla süüdistatav/kostja teavitatud nõude alusest ja sisust olukorras, kus, kuigi on teatatud nõude esitamise kavatsusest, ei ole seda nõuet veel siiski esitatud. Olukorras, kus nõuet ei ole esitatud ei saa mõistagi rääkida selle nõude õigeksvõtust. Teiseks, kui isegi asuda seisukohale, et tegemist oli siiski hagiavaldusega, ei saa käesolevas kriminaalasjas väita, et V.N-le oli tagatud piisav selgus selle hagi aluseks olevatest asjaoludest - kahju hüvitamise aluseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et V.N. murdis alajaama sisse ja viis sealt ära mingisuguseid esemeid. Nii tulnuks hagi alusena ära näidata ka see, milles väljendus sellise teoga tekitatud kahju. V.N.ile esitatud süüdistuse tekstist nähtuvalt seisneb V.N. poolt tekitatud kahju 285 000 krooni varastatud asjade väärtuses. Samas ei ole kannatanu kunagi väitnud, et see on V.N. varastatud asjade väärtus - kannatanu on väitnud, et see on temale tekitatud kahju summa, kusjuures viimase hulka on kannatanu ilmselgelt lugenud ka elektripaigaldise taastamistööde maksumuse ja seejärel ümmardanud saadud summa 284 943 kroonilt (V.N. kahjuks) 285000 kroonini.
14. Leian, et kõnealuse kriminaalasja puhul oli tegemist olukorraga, kus kannatanu teatas kohtueelses menetluses soovist esitada menetluse käigus tsiviilhagi, kuid jättis järgnevalt kohtueelses menetluses hagi siiski esitamata. Sellega kannatanu hagi esitamise õigust aga veel ei minetanud - tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 säilis tal see võimalus kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus.
15. V.N. kriminaalasi lahendati lühimenetluses. KrMS § 236 lg 1 sätestab, et lühimenetluses kutsutakse kohtuistungile prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja. Asja materjalidest nähtub aga, et seda nõuet rikuti - kannatanut E OÜ-d maakohtu istungile ei kutsutud. Sellega jäeti kannatanu muuhulgas ilma võimalusest esitada hagi kohtumenetluse käigus. Olukorras, kus kannatanu on teatanud kirjalikult soovist hagi esitada, loen sellist rikkumist oluliseks KrMS §339 lg 2 tähenduses, sest käesolevas asjas kaasnes sellega esitamata hagi lahendamine ja seeläbi ebaseaduslik kohtuotsus. Kuna kõnealune rikkumine sai alguse maakohtust, tulnuks kriminaalasi saata minu hinnangul uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Hannes Kiris