RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-8-09 Määruse kuupäev Tartu, 1. veebruar 2010. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea

) § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8899 krooni 74 senti. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsuse kohaselt kohustas maakohus kostjat hagile vastama 15 päeva jooksul pärast hagiavalduse kättesaamist, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud

1. märtsil
2. a. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Hageja on oma nõuet hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud.
3. Kostja esitas
4. mail
5. a maakohtule avalduse, milles palus asjas menetluse lõpetada, kuna hagi on aegunud.
6. Tartu Maakohus jättis
7. juuli
8. a määrusega avalduse käiguta. Maakohus leidis, et tegemist on kajaga, mis on esitatud puudusega. Maakohus andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9. Kostja esitas
10. augustil
11. a taotluse riigi õigusabi saamiseks.
12. Tartu Maakohus keeldus
13. novembri
14. a määrusega kostja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Maakohus jättis sama kuupäeva määrusega kostja kaja läbi vaatamata ja tagastas selle kostjale.
15. Hageja esitas
16. juunil
17. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
18. Kostja esitas
19. novembril
20. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
21. Tartu Maakohus mõistis
22. jaanuari
23. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2065 krooni 29 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. Kostja esitas maakohtu
25. mai
26. a otsuse peale teistmisavalduse, milles palus saata asi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt on kostja kirjaoskamatu ja tal esineb raske kõnedefekt. Kostja asju ajab peamiselt tema usaldusisik Väino Norden. Kohtuga suhtlemisel on kostja eest avaldused koostanud V. Norden. Kuigi kostja on need dokumendid allkirjastanud, ei osanud ta neid lugeda ega saanud neist aru. V. Norden ei ole isik, kes oleks volitatud kostjat esindama. Kuna kostja on kirjaoskamatu, ei ole ta saanud kunagi ka hagejaga liitumislepinguid sõlmida. Lõuna Politseiprefektuuri
27. aprillil
28. a kriminaalasjas nr 09282000039 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatud, et pooled sõlmisid lepingud. Tõenäoliselt sõlmis hagejaga kostja passiandmeid kasutades lepingud A.K, kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus mitme sarnase teo tõttu. Kostja 2

§ 702lg 2 p-d 3 ja 9.

12. Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ta leiab, et kostja ei ole tõendanud oma kirjaoskamatust ning menetluses esindaja kasutamist ning seetõttu puudub teistmise alus. Kirjaoskamatus ei piira isiku teovõimet. Juhul kui oleks tõendatud, et menetlusdokumendid koostas kostja eest V. Norden, ei saaks viimast pidada kostja esindajaks, vaid nõustajaks, kuna kostja kirjutas menetlusdokumentidele ise alla. Kostja oleks oma kirjaoskamatusele saanud tugineda ka maakohtu menetluses, seetõttu ei ole

§ 702lg 3 kohaselt sellele asjaolule tuginedes teistmine lubatud.

Samuti ei ole teistmisavalduse esitamisel järgitud

§ 704lg-st 1 tulenevat kahekuulist tähtaega teistmisavalduse esitamiseks.

Kostja sai teistmise aluseks olevatest asjaoludest teada hiljemalt siis, kui ta

1. novembril
2. a esitas vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks

§ 710alusel ja see tuleb jätta rahuldamata.

14. Kostja on tuginenud ühe teistmise alusena

§ 702

lg 2 p-le 3, mille kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud. Kolleegium märgib, et ajaks, millal kostja esitas teistmisavalduse, oli möödunud tähtaeg teistmisavalduse esitamiseks sellele teistmise alusele tuginedes.

§ 704

lg 1 teise lause kohaselt võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada teistmisavalduse kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuivõrd

§ 702

lg 1 kohaselt saab teista üksnes jõustunud kohtulahendit, siis ei saa teistmisavalduse esitamise tähtaja kulgemine alata enne lahendi jõustumist. Maakohtu tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud

1. mail
2. a. Kuivõrd kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja ja maakohus jättis kaja
3. novembri
4. a määrusega läbi vaatamata, jõustus tagaseljaotsus siis, kui kaja läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud.

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kaja läbi vaatamata jätmise määrus toimetati kostjale kätte

1. jaanuaril
2. a. Seega möödus teistmisavalduse esitamise tähtaeg
3. märtsil
4. a. Kostja esitas alles
5. mail
6. a Riigikohtule taotluse saada teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi. Samas ei väida kostja, et keegi teine isik oleks tema eest kohtule saadetud avaldustele alla kirjutanud, st et ta osales menetluses ilma esindajata. Seetõttu ei oleks ilmselt alust

§ 702

lg 2 p 3 kohaldada ka siis, kui kostja oleks esitanud teistmisavalduse tähtaegselt. 15. Teise teistmise alusena tugineb kostja

§ 702

lg 2 p-le 9, mille kohaselt on teistmise aluseks muu olulise asjaolu või tõendi esinemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. Kostja väidab, et kuna ta on kirjaoskamatu, siis ei saanud ta kunagi ka hagejaga liitumislepinguid sõlmida ning et Lõuna Politseiprefektuuri 14. aprillil 2009. a kriminaalasjas nr 09282000039 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatud, et pooled sõlmisid liitumislepingud. 3

§ 702lg 2 p 9 järgi.

Kostja viidatud kriminaalasjas tehti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus küll pärast tagaseljaotsust, kuid see asjaolu ei anna samuti alust tagaseljaotsust teista, sest tagaseljaotsuse tegemisel ei hinnata tõendeid (vt

§ 444

lg 4) ja järelikult ei oleks saadud eelnimetatud määruse tõttu teha teistsugust tagaseljaotsust. Samas pidi selles kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses kajastatud asjaolu, et kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud, kostjale teada olema enne kõnealuse tagaseljaotsuse tegemist. 16. Kolleegium märgib, et asjas ei esine ka

§ 702

lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alust, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Asjaolu, et kostja on kirjaoskamatu ja tal esineb raske kõnedefekt, ei tähenda, et teda ei oleks menetlusest seaduse kohaselt teavitatud. Kirjaoskamatul isikul on talle kätte toimetatud menetlusdokumentide sisu väljaselgitamiseks võimalik kasutada teiste isikute abi.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium peatas
2. augusti
3. a määrusega praeguses tsiviilasjas täitemenetluse täiteasjas nr 192/2009/469 hageja nõudes kostja vastu kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Kuna käesoleva määrusega jäetakse teistmisavaldus rahuldamata, tuleb lugeda täitemenetluse peatamine lõppenuks.
4. Riigikohtu
5. mai
6. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kostja esindaja esitas
7. jaanuaril
8. a taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 17 pooltundi (kliendi esitatud materjalidega tutvumine, teistmisavalduse koostamine, töö seaduste ja kohtupraktikaga, kliendi ja tema esindajaga peetud telefonivestlused ja konsultatsioonid, korraldav tegevus), mille eest on kokku ettenähtud tasu 2550 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja hüvitada 3060 krooni. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Praeguses asjas on riigi õigusabi osutatud enne
9. jaanuari
10. a. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja enne
11. jaanuari
12. a kehtinud justiitsministri
13. jaanuari
14. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud.
15. Kuna teistmisavaldus jäetakse rahuldamata, jäävad teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 järgi kostja kanda.

§ 190

lg 5 esimese lause kohaselt, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Koostoimes

§-ga 705 ja § 680 lg-ga 1 tuleb

§ 190

lg 5 esimese lause alusel kostjalt menetluskulud, mille kandmisel ta on saanud menetlusabi, riigituludesse välja mõista ka juhul, kui jäetakse rahuldamata kostja teistmisavaldus, mis on esitatud otsuse peale, millega hagi rahuldati.

§ 180lg 4 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel 4

§-s 190 sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seadus ei sätesta, et kui tsiviilkohtumenetluses tehakse kohtulahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks, siis ei mõisteta temalt menetluskulusid välja riigituludesse. Järelikult kohaldub

§ 190

lg 5 esimene lause ka juhul, kui kostja oli menetlusabi saamisel

§ 180lg 1 p 1 järgi vabastatud täielikult õigusabikulude kandmisest.

RÕS § 25 lg 1 kohaselt määrab pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 5 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kolleegium leiab, et praeguses asjas tuleb kostja

§ 190

lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest, kuna kostja on puudega isik, tema sissetulekuks on puudetoetus ning tal ei ole vara ega sääste. 20. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause järgi arvata riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu 5