Obsah (8)

§ 186§ 184§ 695§ 691§ 701§ 180§ 190§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 186 lg 1 kohaselt arvestada kahe laenu tagastamise kohustusega (5500 krooni kuus).

§ 186

lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis menetlusosaline on endale võtnud, vaid üksnes eluaseme soetamiseks võetud laenu ja sedagi mõistlikus ulatuses. Hageja majanduslik seisund, mis võimaldab teha suhteliselt suuri kulutusi eluasemele, kasutada uut sõiduautot ning omada kinnistut, mida iga päev ei kasutata, ei ole selline, millest saaks järeldada tema maksejõuetust. Arvestades nõutava riigilõivu suurust ja asjaolu, et hageja ülalpidamisel on kaks väikest last, tuleb hagejal võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena 5000 krooni kuus 1,5 aasta jooksul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, teha uue määruse ja rahuldada hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Hageja arvates tuleb

§ 184lg 4 järgi eeldada, et hagejal on jätkuvalt õigus saada menetlusabi.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on hageja majanduslik seisund muutunud, ega küsinud hagejalt selgitusi tema kulutuste ja sissetulekute kohta. Ringkonnakohus ei arvestanud sellega, et alates veebruarist 2010 väheneb hageja sissetulek oluliselt, sest vanemahüvitise maksmine lõpetatakse, samas ei ole hagejal võimalik väikese lapse kõrvalt täiskoormusega tööle asuda. Kuna hageja vajab laste eest hoolitsemisel käeproteesi tõttu kõrvalist abi, ei ole hageja elukaaslasel võimalik töötada täiskoormusega. Proteesi tõttu on hagejal lisakulutused. Hageja võttis osaühingult laenu, et teha eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu tagasimakseid. Seega on tegemist eluaseme soetamiseks võetud laenuga. Ringkonnakohtu viidatud sõiduk ei kuulu hagejale ega tema elukaaslasele. Ainuüksi auto kasutamise võimalus ei iseloomusta isiku majanduslikku olukorda. Vaidluse esemeks oleva kinnisasja võõrandamine ei ole turgu arvestades otstarbekas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning hageja taotlus saata

§ 691

p 2 ja

§ 701lg 3 teise lause järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada. 5. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et

§ 184lg 4 järgi eeldatakse menetlusabi jätkuvust.

See tuleneb

§ 184

lg 4 esimesest lausest, mille kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta esitab kohtulahendi peale kaebuse, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Samas on ringkonnakohtul õigus kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. See tuleneb

§ 184

lg 4 teisest lausest, mille kohaselt kontrollib kohus siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium leiab, et nende eelduste olemasolu kontrollimise käigus kontrollib kohus ka taotleja majandusliku seisundi muutumist. 6. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse

§ 186

lg 1 järgi tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 186

lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

1. Ringkonnakohus on hageja majandusliku seisundi hindamisel ebaõigesti arvestanud varaga, millele ei saa sissenõuet pöörata. Asja materjalidest nähtuvalt nimetas hageja oma sissetulekuks 15 005kroonise vanemahüvitise, 2400-kroonise puudetoetuse ja 900-kroonise lastetoetuse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-de 3 ja 9 kohaselt ei pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja vanemahüvitisele. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei saa arvestada taotlejale makstavat lapsetoetust (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06 p 15). Eeltoodu kohaselt ei ole kohtul menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega.
4. Riigikohus on
5. jaanuaril
6. a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et

§ 186

lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis hageja on endale võtnud. Lisaks on Riigikohus

1. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-09 tehtud määruse p-s 9 märkinud, et ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega. Eluasemele tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulusid, s.o tasu vee, elektri, kütte jms eest. Samuti võib eluasemele tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses. Seega saab hageja majandusliku seisundi hindamisel arvestada ka laenu tagastamise kohustusega, kui laen on võetud seoses eluasemega.
2. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja maksejõuetust ei saa järeldada mh seetõttu, et tal on võimalus kasutada uut sõiduautot.

§ 186

lg 1 võimaldab taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada üksnes taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaga. See säte ei anna võimalust arvestada muudele isikutele kuuluva varaga. Seega ei võinud ringkonnakohus hageja majandusliku seisundi hindamisel arvestada tema kasutuses oleva, kuid liisinguandjale kuuluva sõiduautoga. 10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kui ringkonnakohus taotluse uuel läbivaatamisel vabastab hageja

§ 180

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest, peab hageja siiski apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral

§ 190

lg 4 esimese lause järgi hüvitama riigile menetluskulud täies ulatuses, välja arvatud, kui kohus vabastab teda menetluse lõppemisel sellest

§ 190lg 7 alusel.

11. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Hageja eest on kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva

§ 149

lg 8 kolmanda alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu