Obsah (12)

§ 196§ 194§ 197§ 5§ 669§ 17§ 640§ 638§ 199§ 695§ 643§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 196 lg-s 21 loetletud asjaolud, mis võimaldaksid kohtul jätta tagatise kas täielikult või osaliselt nõudmata.

1. Hageja esindaja teatas kostja esindajale ja ringkonnakohtule, et soovib taotlusele vastata 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest
2. augustil 2009 ning et ta viibib 5.-
3. september 2009 töölähetuses väljaspool Eestit. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
5. septembri
6. a määrusega kostja taotluse ning kohustas hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise 60 000 krooni Rahandusministeeriumi tagatiste kontole. Ringkonnakohus leidis, et

§ 196

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot.

§ 194

lg 1 kohaselt, kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus.

§ 197

kohaselt määrab kohus

§-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Ringkonnakohus hoiatas, et juhul, kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab ringkonnakohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Juhindudes eeltoodust ja arvestades, et kostjal võib hiljem menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud, kohustas ringkonnakohus hagejat tasuma Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 60 000 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata, või saata taotlus ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on sisuliselt ebaõige. Pankrotis olevalt hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmine välistab sisuliselt hageja õiguse pöörduda kohtusse nõudega, mida kostja on varem tunnistanud. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lausega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-ga 1, sest kohtu määratud viisil tagatise nõudmine takistab ilmselgelt kohtusse pöördumist. Seetõttu võib

§ 196lg 1 p 3 olla vastuolus PS-ga.

Ringkonnakohus oleks pidanud kontrollima nimetatud sätte vastavust põhiseadusele ja jätma selle vastuolu tuvastamise korral kohaldamata. EIÕK art 6 lg 1 tõlgendamisel on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK)

1. oktoobri
2. a kohtuotsuses asjas Airey vs. Iirimaa leidnud, et riik rikub isiku õigust pöörduda oma rikutud tsiviilõiguste kaitseks kohtusse muu hulgas siis, kui riik ei anna isikule tasuta õigusabi. Viidatud EIK otsusest on analoogia põhjal järeldatav, et tegelik õigus pöörduda kohtusse ei ole tagatud ka sel juhul, kui riik takistab isikul kohtusse pöördumist sel moel, et ühest küljest loob mehhanismid ja võimalused vabastada isik menetlusabi korras riigilõivu maksmisest, kuid samas seab menetluse võimaluse sõltuvusse vaidluse vastaspoole tagatise nõudmise taotlusest. Seejuures menetlusabi on "abi" selle sõna sisulises tähenduses alles siis, kui see annab kohtusse pöördujale tegeliku võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata

§ 196lg 21.

Olukorras, kus kostja on ise tunnistanud hagejalt raha saamist ja ta keeldub selle tagasimaksmisest ainult otsitud põhjustel, ei ole kohane jätta hageja õigusi kaitseta kostja taotluse tõttu saada menetluskulude katteks tagatis. Ringkonnakohus ei ole ka põhjendanud, miks peab hageja andma tagatise just raha hoiustamisega kohtu deposiitkontol. Kostja ega ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks peaks hageja andma praeguses menetlusstaadiumis tagatise kostja seniste menetluskulude katteks. Riigikohus on 2. juuni 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 asunud seisukohale, et kuigi kostja võib taotleda tagatise andmist

§ 196

lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, saab seda

§ 196

lg 1 alusel teha siiski üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Praegusel juhul saaks kostja esitada taotluse enne apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, kuid seda ei saa teha samas enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist. Lisaks ei ole põhjendatud ega usutav, et apellatsioonivastuse koostamise kulud oleksid nii suured nagu tagatis, mille hageja peab vaidlustatava määruse kohaselt andma. Ringkonnakohus on ekslikult õigusabikulude suuruse hindamisel lähtunud alates 12. septembrist 2008 kehtivast õigusest, õige oleks olnud juhinduda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidest ja piirmääradest. Hageja jäeti ära kuulamata, millega ringkonnakohus rikkus

§ 5lg-t 2, § 7, § 199 lg 1 p 4 ja 6.

Selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine

§ 669lg 1 p 1 tähenduses.

Kostja taotluse lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine

§ 669

lg 1 p 3 tähenduses.

§ 17

lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul vaatas kostja taotluse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik.

§ 640

lg 3 esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Seega on ühe kohtuniku lahend apellatsioonimenetluses põhimõtteliselt võimalik, kui on täidetud järgmised kaks eeldust: (a) kohtunik on kohtukoosseisu liige, (b) lahendatakse taotlus asja ettevalmistamisel või tehakse korraldav määrus. Hageja leiab, et vaidlustatava määruse puhul ei olnud kumbki eeldustest täidetud.

§ 638

ülesehitusest, samuti

§ 17

lg-st 1 tuleneb, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel selgub asja lahendav kohtukoosseis.

§ 640lg-s 3 peetakse sisuliselt silmas ainult sellise kohtukoosseisu liiget.

Seega tuleb ringkonnakohtul esmalt otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine ja pärast seda saab lahendada poolte taotlusi üks kohtukoosseisu kohtunik. Menetlusosalistel on

§ 199

lg 1 p 2 tõttu õigus teada kohtukoosseisu, st see tuleb menetlusosalistele teatada koos apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamise või sellest keeldumisega. Praegusel juhul on vaidlustatud määruse teinud ringkonnakohtunik ainuisikuliselt enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist, st olukorras, kus pooled ei olnud teadlikud kohtukoosseisust. Seega on võimalik, et määruse teinud kohtunik ei olnud kohtukoosseisu liige. Lisaks ei ole tagatise nõudmine seotud asja lahendamise ettevalmistamisega ringkonnakohtus, samuti ei ole see menetluslikus tähenduses korralduslik küsimus. Seetõttu oleks pidanud kostja taotluse

§ 17lg 1 alusel lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis.

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning kostja taotlus saada menetluskulude katteks tagatis tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Kassatsioonimenetluses tuleb esmalt lahendada küsimus, kas kostja taotluse võis lahendada üks ringkonnakohtu kohtunik või pidi tagatise andmise otsustama kolmeliikmeline kohtukoosseis. Kolleegium leiab, et

§ 196

alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel

§ 640lg 3 mõttes.

Selle võib teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt

§-st 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kui hageja ei anna eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus, kohaldub kolleegiumi hinnangul analoogia alusel

§ 643lg 2 teine lause, mis võimaldab jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse teeb kolmeliikmeline kohtukoosseis. Seejuures võib kolmeliikmeline kohtukoosseis kaaluda

§ 196

lg 21 kohaldamist ja otsustada, et asja menetletakse vaatamata sellele, et hageja pole tagatist andnud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et kostja taotluse anda menetluskulude katteks tagatis oleks pidanud lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis. 12. Õige on hageja väide, et menetlusosalistel on

§ 199lg 1 p 2 kohaselt õigus teada kohtukoosseisu.

Kolleegium leiab, et kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis. Kuigi kohtutoimikust ei nähtu asja lahendav kohtukoosseis, tegi praegusel juhul määruse ringkonnakohtunik, kes kuulus asja lahendavasse kohtukoosseisu. Riigikohtu poolt asja materjalide juurde võetud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani (ajavahemiku

1. aprill kuni
2. detsember
3. a kohta) p 2 kohaselt jaotatakse kohtusse saabunud tsiviilasjad kohtukoosseisude vahel ettekandja nime järgi võrdselt. Igale kohtukoosseisule jaotatakse võrdselt nii apellatsioonkaebusi kui erikaebusi. Tööjaotusplaani p 3 kohaselt teeb punktis 2 märgitut arvestades juhusliku valiku ettekandjate vahel arvuti vastava programmi alusel. Tallinna Ringkonnakohtu vastuse kohaselt Riigikohtu järelepärimisele kasutab Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas menetleja automaatsel valikul programmi KLAB. Pärast apellatsioonkaebuse registreerimist määras KLAB menetlejaks kohtunik Urmas Reinola, kes on
4. koosseisu ettekandja. Tööjaotusplaani p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjade arutamiseks moodustatud
5. kohtukoosseisu Urmas Reinola, Ande Tänav ja Ülle Jänes. Määruse tegi kohtunik Urmas Reinola. Seega on määruse teinud kohtunik, kes kuulus ka asja lahendavasse kohtukoosseisu.
6. Hageja määruskaebuse kohaselt ei ole kostja ega ringkonnakohus põhjendanud, miks peaks hageja andma praeguses menetlusstaadiumis tagatise kostja juba kantud menetluskulude katteks. Kostja leiab, et ringkonnakohus võib nõuda tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks, sealhulgas nende menetluskulude katteks, mis olid kostjal juba tekkinud. Kolleegium selle kostja seisukohaga ei nõustu. Tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud Riigikohtu
7. juuni
8. a otsuse p 16 kohaselt võib kostja taotleda tagatise andmist

§ 196

lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid

§ 196

lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kostja ei saa taotleda ringkonnakohtus, et hageja annaks tagatise kostja nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud asja menetlemisel maakohtus. Kuna praegusel juhul on ringkonnakohus kohustanud hagejat andma tagatise ka nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud maakohtus, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

1. Ekslik on hageja väide, et ringkonnakohus on praegusel juhul lähtunud õigusabikulude suuruse hindamisel alates
2. septembrist 2008 kehtivatest piirmääradest. Ringkonnakohus pole otsuse põhjendavas osas lähtunud Vabariigi Valitsuse
3. septembri
4. a määrusest nr 137, mis kehtestas alates
5. septembrist 2008 uued lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Õige on aga see, et tagatise määramisel tuleb arvestada ka lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, kuna määratud tagatis ei saa olla suurem kui õigusabikulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. Kuna praegusel juhul esitati hagi
6. märtsil
7. a, st Vabariigi Valitsuse
8. detsembri
9. a määruse nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" kehtimise ajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (vt ka Riigikohtu
10. jaanuari
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul arvestada tagatise määramisel muu hulgas määrusega nr 306 kehtestatud menetluskulude hüvitamise piirmääradega.
12. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata

§ 196

lg 21, mille kohaselt, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Selleks, et kohus saaks hinnata

§ 196

lg-s 21 nimetatud eeldusi, peab kohus andma hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht. Ringkonnakohus selleks hagejale tähtaega ei määranud ja jättis arvestamata hageja soovi vastata 30 päeva jooksul alates 24. augustist 2009. Sellega rikkus ringkonnakohus

§ 669lg 1 p-s 1 nimetatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

16. Kolleegium leiab, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt

§ 196

lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. 17. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese aluse alusel tagastada kautsjon.

Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud Jelena Balojan. Hageja on

§ 149

lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada Jelena Balojanile. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu