Obsah (4)

§ 10§ 9§ 23§ 4

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 10

lg 1 ja lg 4 alusel ning sellega kohustati kaebajat tasuma lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha 10 000 krooni. Samuti hoiatati kaebajat, et teatise mittetäitmisel pööratakse sunniraha AtSS § 8 lg 1 alusel täitmisele alates

1. aprillist
2. Käesolevaks ajaks on teatis täitmisele pööratud ning kohtutäitur on kaebajale edastanud täitmisteate; 2)
3. jaanuari
4. a teatis on sunniraha rakendamise hoiatus AtSS § 7 tähenduses. AtSS § 10 lg 2 kohaselt sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus.

§ 10

lg 1 võimaldab Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kohustada välismaalast lahkumisettekirjutuse täitmiseks tasuma sunniraha, kuid sunniraha suurust ei ole vastavas osas reguleeritud. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti selgituste kohaselt on sunniraha suurus tuletatud

§ 9lg-st 2, mis näeb seadustamisettekirjutuse täitmata jätmise korral ette sunniraha ülemmäära 10 000 krooni. Arvestades At

SS § 10 lg-t 2 ja seda, et sunniraha puhul on tegemist haldussunnivahendiga, peab sunniraha suuruse regulatsioon eriseadustes olema üheselt arusaadav. Lubatav ei ole analoogia jms tõlgendusmeetodite kasutamine. Olukorras, kus sunniraha suurus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud paragrahvis, mis reguleerib üksnes seadustamisettekirjutuse tegemist ning selle täitmise tagamist, ei saa seda regulatsiooni ilma õigusliku viiteta rakendada lahkumisettekirjutuse täitmisele. Seadusest tuleneva sunniraha ülemmäärata ei ole sunniraha rakendamine lubatav; 3) sundtäitmise hoiatuse õiguslik iseloom on ebaselge. Arvestades aga, et selles on kaebajale muu hulgas pandud konkreetne kohustus (tasuda tähtaja möödumisel kindlaksmääratud sunniraha), saab seda käsitada haldusaktina ning tühistada. Tühistamisnõude on kaebaja alternatiivselt kohtule ka esitanud.

1. Ringkonnakohtu otsuse kasseerisid nii L. Mikolenko kui ka Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Riigikohtu halduskolleegiumi ei võtnud
2. detsembri
3. a määrusega menetlusse L. Mikolenko kassatsioonkaebust, milles vaidlustati ringkonnakohtu otsust väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmise osas. Menetlusse võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebus.
4. Alates
5. jaanuarist 2010 korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg-s 4 sätestatakse, et kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, loetakse alates
6. aasta
7. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Politsei- ja Piirivalveamet. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Politsei- ja Piirivalveamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ameti
9. jaanuari
10. a teatise nr 1004799235 tühistamise osas. Kassaator väidab järgmist: 1) sunniraha rakendamine on proportsionaalne meede sundimaks L. Mikolenkot täitma jõus olevat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Sunniraha rakendamise praktika sellistel juhtudel on suhteliselt uus. Sunniraha kohaldamist lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks hakati välismaalaste suhtes kohaldama tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi
11. aprilli
12. a lahendist haldusasjas nr 3-3-196-07, milles kohus leidis, et väljasaatmiskeskusse paigutamine pole lahkumisettekirjutuse täitmise tagamise ainus vahend, et

§ 10

võimaldab lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks väljasaatmiskeskusse paigutamise asemel kohaldada järelevalvemeetmeid ning sunniraha.

§ 9

lg-s 2 on seadustamisettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendatava sunniraha ülemmääraks kehtestatud 10 000 krooni. Kuna lahkumisettekirjutuse osas seadus sunniraha rakendamist ei täpsusta, siis kasutas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet analoogiat seadustamisettekirjutuse osas sätestatuga; 2) L. Mikolenko on Eestis ebaseaduslikult viibinud peaaegu 10 aastat ja seetõttu on tema suhtes kohaldatud 10 000-kroonine sunniraha õigustatud.

1. L. Mikolenko on vastuses kassatsioonkaebusele seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt kasseeritud osas õige. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks saab kohaldada sunniraha. Ringkonnakohus leidis, et lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks pole sunniraha suurust seadusega kehtestatud; arvestades AtSS § 10 lg-t 2 ja seda, et sunniraha on haldussunnivahend, peab sunniraha suuruse regulatsioon eriseadustes olema üheselt arusaadav; lubatav ei ole analoogia jms tõlgendusmeetodite kasutamine. Sunniraha, mis on

§ 9

lg-s 2 sätestatud seadustamisettekirjutuse täitmise tagamiseks, pole kohaldatav lahkumisettekirjutuse täitmise tagamise vahendina. Politsei- ja Piirivalveamet ringkonnakohtuga ei nõustu ja väidab kassatsioonkaebuses, et sunniraha kohaldamist lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks hakati välismaalaste suhtes kohaldama tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a lahendist haldusasjas nr 3-3-1-96-07; kuna lahkumisettekirjutuse osas seadus sunniraha rakendamist ei täpsusta, siis kasutas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet analoogiat seadustamisettekirjutuse osas sätestatuga.
3. Riigikohtu halduskolleegium võttis
4. aprilli
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-96-07 (p 19) järgmise seisukoha: "Väljasaatmiskeskusse paigutamine

§ 23

lg 1 alusel on Põhiseaduse § 20 lg 2 p-s 6 nimetatud vabaduse võtmine Eestist väljasaatmiseks. Väljasaatmiskeskusse paigutamine pole aga lahkumisettekirjutuse täitmise tagamise ainus vahend.

§ 10

võimaldab lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks väljasaatmiskeskusse paigutamise asemel kohaldada järelevalvemeetmeid ning sunniraha. Seetõttu tuleb taotluses esitada ka kaalutlused selle kohta, miks pole isiku suhtes otstarbekas kohaldada

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ning sunniraha, mis on vabaduse võtmisest vähem koormavad, ja miks on isik vaja väljasaatmiseks paigutada väljasaatmiskeskusse." Kolleegiumi kogu koosseis nõustub alljärgnevatel põhjendustel ringkonnakohtuga ja muudab oma

1. aprilli
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-96-07 esitatud seisukohta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaldamisel.
3. Asja lahendamiseks olulised sätted on

§ 4lg 1, § 10 lg 1 ja § 9 lg 2 ning At

SS § 10 lg 2. Nimetatud sätted kehtivad järgmises sõnastuses:

§ 4

lg 1: "Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.";

§ 10

lg 1: "Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ettekirjutuses või otsusega välismaalast kohustada järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha.";

§ 9

lg 2: "Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Hoiatuses märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni."; AtSS § 10 lg 2: "Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus."

1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ei sätestata sunniraha suurust lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks. Asendustäitmise ja sunniraha seaduses puudub ka üldnorm, mis sätestaks sunniraha üldise ülemmäära. AtSS § 10 lg-s 2 sätestatakse ühemõtteliselt, et sunniraha rakendamise igakordse ülemmäära sätestab seadus. Kolleegium on seisukohal, et sellise õigusliku regulatsiooni korral pole lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha võimalik rakendada.
2. Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3. Vandeadvokaat N. Lausmaa esitas taotluse Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebuse menetluses riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määramiseks ja õigusabikulude hüvitamiseks summas 600 krooni, millele lisandub käibemaks 120 krooni. Taotluse kohaselt kulutas advokaat kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja konsultatsioonideks kliendiga neli tundi. L. Mikolenko on nõus õigusabi tasu suurusega, olles taotluse allkirjastanud. Kokku tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 720 krooni. Halduskohus ei ole L. Mikolenkole pannud kohustust hüvitada kulusid, mis on tekkinud seoses talle hüvitamiskohustuseta menetlusabi andmisega. Kuna L. Mikolenko kaebus sunniraha tasumise kohustuse osas on rahuldatud ning Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb Politsei- ja Piirivalveametilt HKMS § 95 lg 2 alusel välja riigituludesse välja mõista kassatsioonimenetluse riigi õigusabi tasu 720 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann