RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3

) § 10 lg 1 p 1 alusel.

1. Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon)
2. mai
3. a otsusega nr 1.1-
4. TL 15/830 jäeti avaldus rahuldamata. Otsuse kohaselt tekib

§ 10

lg 1 p 1 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla kaheksateistaastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Pensionikomisjon asus seisukohale, et SOS Lastekülas töötavaid emasid ei saa võrdsustada

§ 10

lg-s 1 nimetatud isikutega, kes kasvatavad lapsi ainult perekonnas hooldamise lepingu alusel. T. Kõluvere kasvatas kaht bioloogilist last ning kasvupere ja perekonnas hooldamise lepingute alusel nelja last. Lisaks perekonnas hooldamise lepingutele sõlmiti T. Kõluvere ja SOS-Kinderdorf International Esindus Eestis esindaja vahel

1. jaanuaril 1995 leping. Lepingu kohaselt saab ema (Tiina Kõluvere) tasu emakohustuste täitmise eest. Samuti võimaldatakse SOS Lastekülas töötavale emale kasvatustööst puhkust 35 päeva aastas ja vaba aega üks päev nädalas. Ema ja tema hooldamisel olevate laste käsutusse antakse ühepereelamu koos sisustuse, mööbli ja majapidamistarvetega.
2. jaanuaril 2002 sõlmiti T. Kõluvere ja MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühing vahel tööleping, mille kohaselt maksti tasu emakohustuste täitmise eest, võimaldati puhkust 35 päeva ja vaba aega üks päev nädalas. Seega ei kasvatanud SOS Lastekülas töötavad emad lapsi üksnes hoolduslepingute alusel, vaid ka nendega sõlmitud töölepingute alusel. Nimetatud majanduslikke ja sotsiaalseid garantiisid ega töötasu lapse kasvatamise eest ainult perekonnas hooldamise lepingu alusel lapsi kasvatavale isikule ei võimaldata.
4. augustil 2008 esitas T. Kõluvere Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pensionikomisjoni
5. mai
6. a otsuse nr 1.1-8 TL 15/
7. Kaebuse kohaselt ei välista kehtiv töösuhe perekonnas hooldaja staatust, sest laste hooldamise ajal kehtinud ega praegu kehtiv seadusandlus ei keela perekonnas hooldajal töötamist töölepingu alusel. T. Kõluverel oli kehtiv tööleping SOS Lasteküla Eesti Ühinguga, mitte kohalike omavalitsustega, mis esindasid tulenevalt perekonnaseadusest sel hetkel hooldusele paigutatud lapsi.
8. Tallinna Halduskohus rahuldas
9. oktoobri
10. a otsusega kaebuse ja tühistas Pensionikomisjoni otsuse. Kohus tegi Tallinna Pensioniametile ettekirjutuse T. Kõluvere
11. märtsi
12. a soodustingimustel vanaduspensioni saamise avalduse uueks läbivaatamiseks. Kohus leidis, et vaidlus on selles, kas kaebajat saab pidada hooldajaks

§ 10lg 1 p 1 tähenduses, kui kaebaja on laste hooldamise eest saanud töötasu.

Kohtu hinnangul on pensioniõiguse ja sotsiaalhoolekande normistik terminikasutuses ebajärjekindel ja segane. Kohtu arvates tuleb mõiste "hooldaja" sisustamisel lähtuda sotsiaalhoolekande seaduse terminoloogiast. 1. jaanuaril 2007 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega loodi asenduskoduteenuse instituut. Kohus leidis, et kui T. Kõluvere võtaks nende sätete kehtivuse ajal oma peresse elama kasulapsi ja saaks selle eest tasu, siis nimetataks seda tõenäoliselt asenduskoduteenuse osutamiseks. T. Kõluvere kasvatas oma kasulapsi aga ajal, mil seadus asenduskoduteenust ette ei näinud ning temaga olid sõlmitud nii perekonnas hooldamise kui ka töölepingud. Kohtu arvates peab

§ 10lg 1 p 1 silmas perekonnas hooldaja instituuti.

Kaebajaga sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud olid sõlmitud sotsiaalministri

1. juuli
2. a määrusega nr 44 kinnitatud "Perekonnas hooldamise juhendi" alusel ja sellele vastavalt. Seega oli kaebuse esitaja hooldaja

§ 10lg 1 p 1 tähenduses.

Kehtiv õigus ei keela hooldajale tasu maksmist lisaks kohaliku omavalitsuse poolt makstavale. Perekonnas hooldamise juhendi kohaselt sai sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 tähenduses hooldada perekonnas last, puudega isikut ja vanurit. Seejuures võis raske puudega isiku ja vanuri hooldajale võimaldada puhkust. Kaebuse esitaja ja SOS-Kinderdorf International Eesti Esinduse vahel sõlmitud lepingutest nähtuvalt ei rakendatud töö- ja puhkeaja seadust igapäevaselt. Emale makstav tasu ei sõltunud sellest, mitut last ta parajasti kasvatas, vaid palga tõstmine oli seotud elukalliduse muutusega. Lepingud andsid küll SOS Lasteküla emale suuremad sotsiaalsed garantiid võrreldes üksnes perekonnas hooldamise lepingu alusel kasulast kasvatava hooldajaga, kuid samas puudus emal võimalus oma kodu loomiseks ja eraelu elamiseks ajal, mil ta töötas ja elas Keila SOS Lastekülas. SHS §-st 15 ja selle alusel antud juhendist nähtuvalt eeldatakse, et peres hooldatakse vaid üht last. Kaebuse esitaja peres võis aga töölepingu kohaselt elada kuni kaheksa kasulast. Lisaks kasvatas T. Kõluvere ka enda kaht bioloogilist last. Hoolitsuseta jäetud laste kasvatamine on raske ja pingutust nõudev tegevus, mistõttu ei olnud kaebuse esitajal võimalik muul töö käia. 5. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. septembri 2009. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1)

§ 10

lg 1 p-s 1 määratletakse soodustingimustel pensioni saajate ringi nende isikute tegevuse sisu kaudu. Sätte kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Selles sättes peetakse silmas lapse kasvatamist sellisel moel, nagu on iseloomulik vanema või eestkostja tegevusele; 2) oluline on, millised kohustused tulenesid kaebuse esitajaga sõlmitud lepingutest. Kohaliku omavalitsusega sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute kohaselt oli kaebuse esitaja ülesandeks laste hooldamine ja kasvatamine. Kaebuse esitajaga

1. jaanuaril 1995 sõlmitud töölepingus nr 5/95, millele viidati ka kaebuse esitajaga sõlmitud laste perekonnas hooldamise lepingutes, kohustus kaebuse esitaja täitma emakohustusi Keila SOS Lastekülla võetud laste suhtes. Lepingu kohaselt samastatakse emakohustuse täitmine bioloogilise vanema tegevusega, mistõttu ei rakendata sellele töö- ja puhkeajaseadust. Lepingu lisaks olevas "Ema tegevusjuhendis" sätestatud ülesanded on iseloomulikud vanema rollile lapse eest hoolitsemisel. Samasugune oli kaebuse esitaja roll
2. jaanuaril 2002 sõlmitud lepingu nr 07/2002-BÜ ja pereema ametijuhendi kohaselt. Viidatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja tegevuse sisuks oli asendada laste elus puuduvat vanemat ning pakkuda vanemlikku hoolitsust. Seda ei väära puhkuse ja kord nädalas vaba päeva võimaldamine; 3)

§ 10

lg 1 p 1 ei sea soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks täiendavaid nõudeid lapse kasvatamise finantseerimisallikale või ulatusele ega sätesta nõuet, et lapse kasvatamine peab toimuma põhitöö kõrvalt. Täiendavaid tingimusi ei sea ka ükski muu seadus. Seetõttu ei ole määrav, et kaebuse esitaja majanduslik olukord oli soodsam võrreldes peres hooldajatega või et seadusandja eesmärgiks oli tunnustada laste kasvatamist põhitöö kõrvalt. Isegi kui

§ 10

lg 1 p 1 on kehtestatud laste põhitöö kõrvalt kasvatamise tunnustamise kaalutlusel, ei anna see alust seada soodustingimustel pensioni saamise õigusele seaduses sätestamata piiranguid. Normi eesmärk on abivahendiks normi tõlgendamisel, kuid normi sisu ei saa taandada üksnes normi eesmärgile. Õigusloome praktikas võib regulatsioon osutuda tema eesmärgist laiemaks või kitsamaks; 4)

§ 10

lg 1 p-s 1 nimetatud isikul on vanaduspensioni saamiseks nõutava tööstaaži nõuet võimalik täita ka siis, kui ta laste kasvatamise ajal ei tööta.

§ 28

lg 2 p 7 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning p 12 kohaselt ühel vanematest või võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Seega võrdsustab seadus pensionistaaži suhtes vähemalt teatud ulatuses lapse kasvatamise töölepingu alusel töötamisega; 5)

§ 10

lg 1 p 1 eesmärki ja piirangut selle sätte alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamisele ei saa tuletada ka VAPS § 14 lg-st 4, mille kohaselt on pedagoogidel õigus väljateenitud aastate pensionile. Esiteks mööndakse

§-s 6 võimalust, et isikul võib tekkida õigus mitmele riiklikule pensionile. Teiseks ei pruugi kõik laste hooldajana töötavad isikud olla VAPS § 14 lg-ga 4 hõlmatud. Kuigi Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määrusega nr 207 kinnitatud pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelus on asutusena märgitud perelastekodu ja ametikohana kasvataja, ei ole ametikohtade loetelus märgitud asenduskodu perevanemat. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kassatsioonkaebuses palub Tallinna Pensioniamet tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kassaator väidab järgnevat: 1) seaduse mõttest nähtub üheselt, et

§ 10

lg 1 p 1 alusel määratud pension on riiklik pension, millele tekib nõutava tööstaaži olemasolul õigus viis aastat enne kehtestatud pensioniea saabumist. Pensioni saamine sel alusel ei ole seotud töö iseloomuga, vaid laste igapäevatöö kõrvalt kasvatamise tunnustamisega. Ei ole silmas peetud olukorda, kus varasem vanaduspensionile jäämise õigus tekib isikul, kelle puhul on laste kasvatamine põhitööks töölepinguseaduse alusel. Eeltoodud seisukohta on seadusandja järjepidevalt väljendanud kõigis nimetatud sätte muudatusi käsitlevate eelnõude seletuskirjades. Seadusandja on selgepiiriliselt eristanud laste kasvatamist põhitöö kõrvalt ja laste kasvatamist kui põhitööd; 2) riiklikud pensionid isikutele, kelle põhitööks on laste kasvatamine ja hooldamine, sätestab väljateenitud aastate pensionide seadus; 3) kaebuse esitajaga sõlmitud hoolduslepingutest nähtub, et perekonnana, kuhu laps hooldada anti, on käsitatud SOS Lasteküla. Laste kasvatamist puudutavas osas on lepingutes vaid kirjas, et kasvupere kasvuema võtab kasvatada või kohustub hooldama ja kasvatama ning sellele järgneb laste nimede loetelu. Kohustused laste hooldamisel ja kasvatamisel tulevad kaebuse esitajaga sõlmitud töölepingust ja sellele lisatud ema töökirjeldusest. Samas on reaalses perekonnas hooldamise lepingus sätestatud kõik hooldaja kohustused lapse abistamisel, arendamisel, õpetamisel ja muudes küsimustes. Erinev on ka hooldusperekonna mõiste käsitlus. Perekonnas hooldamise puhul võib üksinda elav isik olla hooldajaks erandjuhul. SOS Lasteküla ema puhul on aga sätestatud nõue, et ta oleks üksik; 4) seoses 1. jaanuaril 2007 jõustunud sotsiaalhoolekandeseaduse muudatustega ja asenduskoduteenuse instituudi sätestamisega peaks SOS Lasteküla ema tegevuse puhul olema tegu asenduskoduteenuse osutamisega. SOS Lasteküla emadel oleks õigus pensionile VAPS § 14 lg 4 alusel. Enne ja pärast 1. jaanuari 2007 töötanud SOS Lasteküla emade erinev kohtlemine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teenuse sisu jäi samaks, muutusid vaid kasutatavad terminid. 8. Kirjalikus vastuses palub T. Kõluvere jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et

§ 10

lg 1 p-s 1 ette nähtud soodustust on lapsi nõutava aja jooksul hooldanud isikul õigus kasutada sõltumata tema töölepingu alusel tehtava töö sisust ja iseloomust. T. Kõluvere hooldas lapsi õiguspäraste ja kehtivate perekonnas hooldamise lepingute alusel. Kassaatori osundatud ning alates 1. jaanuarist 2007 kehtiv sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioon ning SOS ema ja perevanema võrdlus pole asjakohane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 10

lg 1 p-s 1 sätestatakse: "Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: [---] emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist." T. Kõluvere on soovinud kasutada

§ 10

lg 1 p-st 1 hooldajale tulenevat võimalust saada soodustingimustel vanaduspensioni. 10. Selleks, et kasutada

§ 10

lg 1 p-s 1 sätestatud õigust soodustingimustel vanaduspensionile, peab isikul olema vanaduspensioni määramiseks

§ 7

lg-st 1 tulenev vähemalt 15 aasta pikkune pensionistaaž.

§ 10

lg 1 p-s 1 sätestatud hüve saamiseks peab isik kuuluma ka ühte selles normis loetletud isikute kategooriasse ning ta peab olema last (või lapsi) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. T. Kõluverel on staažinõue täidetud ja ta on kasvatanud viit last vähemalt kaheksa aastat. Vaidlus ei puuduta tema enda kahe lapse kasvatamist. Vaieldakse selle üle, kas T. Kõluveret saab käsitada hooldajana

§ 10

lg 1 p 1 tähenduses laste osas, keda ta on kasvatanud SOS-Kinderdorf International Eesti esindusega ja MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühinguga sõlmitud lepingu alusel. 11. Soodustingimustel pensioni saamise õigus

§ 10

lg 1 p 1 (aga ka p-de 2 ja 3) alusel sõltub kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest ning see säte võimaldab saada vanaduspensioni üks kuni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist.

1. Praeguse vaidluse lahendamiseks on oluline vaadelda, millisel õiguslikul alusel T. Kõluvere lapsi kasvatas. Õigusliku raamistiku mõistmiseks, milles tegutsesid SOS-Lasteküla emad, tuleb märkida järgmist. Riigikogu ratifitseeris
2. novembril 1994 Eesti Vabariigi Valitsuse ja SOS-Kinderdorf International'i, (kogu maailmas SOS Lastekülasid edendava ühenduse) vahelise lepingu SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide kohta. Lepingu p 4.1 sätestas: "Valitsus tunnistab ametlikult SOS-Kinderdorf International'i ja registreerib selle poliitiliselt ja religioosselt sõltumatu rahvusvahelise eraõigusliku sotsiaalhoolekande-organisatsioonina". Alates
3. aprillist 1999 on registreeritud MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühing. Eelmainitud välislepingu lisa A punkt 1 sätestab ema kohta selle lepingu tähenduses järgmist: "Ema roll külas on tema hoolde usaldatud lastele perekonnapeaks olemine. Ema osa SOS-Lastekülas täidavad naised, kellel tavaliselt peret ei ole ja kelle ülesandeks on hoolitseda nende hoolde usaldatud laste eest viisil, mida eeldatakse lapse loomulikelt vanematelt või hooldajatelt. Ema kohustuseks on kindlustada ja hoida peres lapse normaalseks arenguks vajalik vanemliku turvatunde ja armastuse õhkkond. Emale on antud kõik volitused, mis on perekonnapeana vajalikud tema rolli sõltumatuks ja iseseisvaks täitmiseks."
5. jaanuaril 1995 sõlmisid T. Kõluvere ja SOS-Kinderdorf International Esindus Eestis lepingu, mille sisuks oli töötamine SOS Lasteküla emana.
6. jaanuaril 2002 sõlmisid Tiina Kõluvere ning MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühing töölepingu.
7. jaanuaril 1995 T. Kõluvere ja SOS Kinderdorf International Eesti esinduse vahel sõlmitud lepingu p 2 kohaselt võtab ema endale kohustuse elada koos Keila SOS Lastekülla võetud lastega, täita emakohustusi, juhindudes ema tegevusjuhendist ja Keila SOS Lasteküla Töötaja käsiraamatust, ning kohustub materiaalselt vastutama tema käsutusse antud rahaliste vahendite, ühepereelamu ja selle sisustuse eest. Lepingu p 4 järgi võimaldatakse emale töötasu, iganädalast vaba aega üks päev ning 35 päeva pikkust puhkust. Kokku on lepitud ka neljakuuline katseaeg ning lepingu lõpetamisest etteteatamine.
8. jaanuaril 2002 sõlmisid T. Kõluvere ning SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu, mis on pealkirjastatud töölepinguna ja mille pooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks. Lepinguga määratleti töö sisu, tööaeg ja puhkus ning palk. Samas rõhutati, et töötaja suhtes ei kehti töö- ja puhkeaja seadus täies ulatuses.
9. a tööleping, olles varasemast täielikum ja üksikasjalikum, reguleeris ka töötervishoidu ja -ohutust ning sellest nähtub, et töötaja on kohustatud kinni pidama ettenähtud tööajast ja kooskõlastama tööandjaga töölt puudumise ning täitma töösisekorraeeskirju. Töö sisu oli töölepingu järgi määratud ametijuhendiga, tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis külajuhataja. Seega on mõlemas lepingus valdavalt kokku lepitud küsimustes, mis on kuni
10. juulini 2009 kehtinud töölepingu seaduse § 26 lg 1 kohaselt töölepingu kohustuslikud elemendid, mistõttu on põhjendatud pidada nendel lepingutel põhinevat õigussuhet töösuhteks. Isegi kui lepingud ei vasta tööseadustest tulenevatele nõuetele täielikult või sisaldavad tööõigusega kooskõlas mitteolevaid sätteid, ei ole alust töösuhte välistamiseks. Asjaolu, et
11. jaanuari
12. a lepingu (tl 39-40) p 3 kohaselt samastatakse emakohustuste täitmine bioloogilise vanema tegevusega, ei saa mõjutada SOS Lasteküla ema kui töölepingu alusel töötava isiku staatust perekonnaõiguslikus tähenduses.
13. Samaaegselt töösuhtega toimus hooldamine
14. jaanaurist 1995 kuni
15. jaanuarini 2005 ka peres hooldamise lepingute alusel, mille poolteks olid T. Kõluvere ja Põltsamaa Vallavalitsus ning Taebla Vallavalitsus. Seoses riikliku hoolekande rahaliste vahendite eraldamisega SOS Lasteküla Eesti Ühingule anti lapsed alates
16. jaanuarist 2005 hooldusele SOS Lasteküla Eesti Ühingule ja T. Kõluvere jätkas töötamist vaid kasvatajana töölepingu alusel. Lepingute sõlmimise kronoloogiast ilmneb, et esmalt sõlmiti tööleping ning seejärel peres hooldamise lepingud.
17. SHS § 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt mõistetakse perekonnas hooldamisena isiku hooldamist sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu, ja see toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Perekonnas hooldamise lepingud on sõlmitud sotsiaalministri
18. juuli
19. a. määrusega nr 44 kinnitatud "Perekonnas hooldamise juhendi" alusel. Kuni
20. jaanuarini 2005 kehtinud Juhendi II osa p 3 sätestas, et hooldusperekonna moodustavad hooldusele võtva isikuga abielus või abielulistes suhetes olevad, samas eluruumis elavad isikud, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad või muud isikud, kes kasutavad koos ühte või enamat tuluallikat ning kellel on ühine majapidamine ja sissetulekud. Asjas ei ole vaidlust perekonnas hooldamise lepingute kehtivuse ega õiguspärasuse üle.
21. Kehtiv töösuhe ei muuda iseenesest olematuks perekonnas hooldaja staatust. Samas ei ole perekonnas hooldamise lepingud (esialgu sõlmitud kasvupere lepingutena) sõlmitud T. Kõluvere kui füüsilise isikuga, vaid temaga kui Keila SOS Lasteküla emaga, kelle töösuhtest tulenevaks ülesandeks on samade laste kasvatamine, kelle hooldamiseks on sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud.
22. Üldjuhul pole

§ 10

lg 1 p 1 (aga ka p-de 2 ja 3) kohaldamisel oluline, kas hooldaja samal ajal töötab või mitte. Kui isikul on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutava pikkusega staaž ja ta on lapsi (või last) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, on tal õigus saada pensioni

§ 10lg 1 p 1 alusel.

Staaži täitumiseks vajaliku töötamise ja laste hooldamise aeg ei pruugi kokku langeda. Isik, kes lisaks laste hooldamisele soovib töötada, on vaba valima töökohta ja tegevusala, kuid tavaolukorras on laste hooldamine ja töötamine erinevad tegevused. Asjaolu, et lisaks ajaliselt varasemale töölepingule SOS Lasteküla ema ja SOS Lasteküla vahel on sõlmitud ka SOS Lasteküla ema ja kohalike omavalitsuste vahel lepingud laste hooldamiseks, on tingitud sel ajal kehtinud õiguslikust olukorrast ja perekonnas hooldamise kui sotsiaalhoolekandeteenuse rahastamise omapärast. Alates

1. jaanaurist 2005 toimus laste hooldamine SOS Lasteküla Eesti Ühingu, maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel ning SOS Lastekülas töötavad emad jätkasid oma tegevust vaid töölepingu alusel. Selgema õigusliku tausta lõi seadusandja alles
2. jaanuarist 2007 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega asenduskoduteenuse (SHS § 151 jj) loomisega ning kehtivast sotsiaalhoolekande seadusest nähtub selgelt seadusandja soov eristada laste perekonnas hooldamist asenduskoduteenusest, nagu seda osutavad näiteks SOS Lastekülad.
3. SOS Lastekülas töötava ema puhul olid hooldamine ja töötamine kokkulangevad tegevused. Laste perekonnas hooldamise lepingute lõppemine oli seotud ema töölepingu lõppemisega. Soodustus pensioni saamisel olukorras, kus perekonnas hooldamise kohustused langevad kokku töökohustustega ning isikule laienevad töölepingulisest suhtest tulenevad sotsiaalsed garantiid (sh lisandub pensionistaaž) ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Laste hooldamine perekonnas hooldamise lepingute alusel oli lahutamatult seotud T. Kõluvere töötamisega töölepingu alusel. T. Kõluvere on soovinud soodustingimustel pensioni saamiseks arvestada perioodi, mil SOS Lasteküla emad tegutsesid samaaegselt nii töölepingute kui ka laste perekonnas hooldamise lepingute alusel. Selliste isikute

§ 10

lg 1 p 1 (ka punktide 2 ja 3) mõttes hooldajana käsitamine looks pensioneerimisel ebavõrdse olukorra võrreldes nende töölepingu alusel SOS Lasteküla emana töötanud isikutega, kes sotsiaalhoolekandeteenuse teistsuguse rahastamismudeli tõttu enam peres hooldamise lepingute alusel ei tegutsenud, kuid täitsid sisult samasuguseid tööülesandeid. Ainuüksi see, et T. Kõluverega olid sõlmitud peres hooldamise lepingud, ei anna alust käsitada teda isikuna, kellel oleks õigus soodustingimustel vanaduspensionile

§ 10lg 1 p 1 järgi.

19. Eeltoodust järeldub, et hoolimata T. Kõluverega laste peres hooldamiseks sõlmitud lepingutest ei saa teda käsitada hooldajana

§ 10

lg 1 p 1 tähenduses, kellel oleks sellest sättest tulenev õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Seetõttu tuleb Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kassatsioonkaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel.

1. Kassaator väidab ka, et kaebajal oleks õigus saada pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel. VAPS § 14 p 4 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni pedagoogidel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides (kuni
2. jaanuarini 2007 kehtinud sõnastuses "asenduskodudes" asemel "lastekodudes"). Kuna käesolevas asjas vaidlustatud Pensionikomisjoni otsusega keelduti T. Kõluverele määramast soodustingimustel vanaduspensioni, ei ole Riigikohtul senises menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt võimalik võtta seisukohta, kas T. Kõluverel on tekkinud õigus saada väljateenitud aastate pensioni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld