S § 63 lg-st 1 karistati E. S.-i
lg 1 alusel rahatrahviga 10 020 krooni.
lg 2 alusel võeti menetlusaluselt isikult lisakaristusena 7 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
S § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud. Sellest tulenevalt pidanuks maakohus väärteomenetluse E. S.-i suhtes lõpetama. 4.2 Samuti vaidlustab kassaator väärteo toimepanemise tõendatust. Kaitsja leiab, et kohtu järeldused menetlusaluse isiku süü kohta ei ole piisavalt põhjendatud. 5. Kassatsioonivastuses nõustub kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamisega kergendava seaduse tagasiulatuva jõu tõttu. Kassatsioonivastuse kohaselt tunnistati
juulil 2009 jõustus politseiseaduse § 1510 lg 2, mis välistab joobeseisundi tuvastamisest kõrvalehoidmise, võimaldades politseil rakendada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium märgib, et kassatsiooni väited teo toimepanemise tõendamatuse kohta ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
lg 1 nägi ette karistust mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest. Maakohus analüüsis tunnistajate ütlusi ja kohtuvälise menetleja selgitusi väärteomenetluse käigu kohta ning põhjendas veenvalt oma seisukohta, et väärteoprotokollis nimetatud kohas ja ajal sai mootorsõidukit juhtida vaid E. S. Maakohus on tunnistajate ütlustest lähtudes põhjendatult lugenud tuvastatuks, et menetlusalusel isikul olid ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused, mida kinnitab ka alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokoll. E. S. kinnitas ka ise, et oli tarvitanud alkoholi. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik keeldus indikaatorvahendiga joobeseisundi tuvastamisest sündmuskohal, misjärel toimetati ta tervishoiuasutusse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga on tuvastatud, et E. S. keeldus joobeseisundi tuvastamisest ka tervishoiuasutuses. 7. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et väärteomenetlus
S § 5 lg 2 alusel, s.o isiku olukorda kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu tõttu. 7.1 1. juulil 2009 jõustunud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega (RT I 2008, 54, 304) tunnistati
Muudatust põhjendati sama seadusega kehtestatud uue joobeseisundi tuvastamise regulatsiooniga, mis sisaldus
lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu maakohtu otsus tuleks selles osas tühistada ning väärteomenetlus
8. Kuna E. S.-ile mõisteti
S § 63 lg-st 1 juhindudes karistus vaid
S.-ile vaja mõista karistus
S § 56 lg-st 1 on karistamise alus isiku süü. Isiku süü suurus ja seega ka talle mõistetav karistus sõltuvad vahetult talle etteheidetava teo asjaoludest. Nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus on E. S.-ile
lg 1 järgi muu hulgas ette heitnud politseiametnikule liikluskindlustuse poliisi esitamata jätmist. Selline kohustus sisaldub LE § 70 p-s 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab seadustest tulenevalt esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. 8.1
lg 1 kohaselt peavad seevastu juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse §ga 46 (jõustus 2. novembril 2007 - RT I 2007, 55, 368) jäeti
lg-st 1 välja juhile suunatud nõue kanda kaasas kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendit kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. Sellist kohustust ei sätesta ka ükski muu seadus.
lg 2 kohaselt peab juht esitama kontrollijale viimase nõudel
§-s 17 nimetatud dokumendid. 8.2 Eeltoodust nähtuvalt võib LE § 70 p-s 2 sisalduv kohustus, mille rikkumist tuleb arvestada E. S.-ile
lg 1 järgi karistuse mõistmisel, olla vastuolus
Seetõttu tuleb väärteoasi anda VTMS § 169 lg 2 alusel arutamiseks Riigikohtu üldkogule, selgitamaks, kas LE § 70 p 2 on kooskõlas PS § 3 lg-s 1 ja § 87 p-s 6 sätestatuga. LE § 70 p 2 põhiseaduspärasusest oleneb E. S.-ile süüksarvatava rikkumise ulatus ja seega ka tema süü suurus, millest tuleb lähtuda talle
Seetõttu on LE § 70 p 2 kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas asjassepuutuv säte PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes. 9. Arvestades eelmärgitut ja tuginedes VTMS § 169 lg-le 2 ning PSJKS § 3 lg 3 teisele lausele, annab Riigikohtu kriminaalkolleegium väärteoasja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.