Obsah (16)

§ 319§ 637§ 228§ 306§ 701§ 455§ 632§ 307§ 321§ 313§ 314§ 218§ 335§ 175§ 45§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 632 lg 1 järgi olema esitatud ringkonnakohtule hiljemalt

1. juulil
2. Tähtsust ei oma asjaolu, millal kostja isiklikult kohtuotsuse kätte sai, sest

§ 319

järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema esindajale. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus ringkonnakohus

§ 637lg 1 p 2 alusel seda menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja saata sisuliseks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse järgi osalesid maakohtu istungil kostja ja tema nõustaja Raiko Paas. Maakohus saatis kohtuotsuse hagejale ja kostja nõustajale
2. juunil
3. Kuivõrd nõustajal ei ole

§ 228

lg 2 järgi iseseisvat õigust menetlustoiminguid teha, ei saa kohtulahendi temale kättetoimetamisega lugeda kohtulahend kättetoimetatuks kostjale. Kostja sai maakohtu otsuse

§ 306lg 1 järgi postiga kätte alles 16.

juunil

1. Sellest ajast tuleb arvestada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.
2. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja arvates volitas kostja R. Paasi menetlusdokument vastu võtta. R. Paas võttis tavaliselt kostja eest dokumente vastu, mistõttu võis menetlusdokumendi edastamist temale pidada menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kostjale

§ 319tähenduses.

Hageja on veendunud, et menetlusdokumendi kättetoimetamine R. Paasile andis kostjale võimaluse dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause ning § 692 lg 1 p 2 ja § 695 (nende koostoimes) alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Toimikust nähtuvad järgmised asjaolud: hagivastuse allkirjastasid kostja ja tema esindajana R. Paas, kusjuures vastuse sissejuhatuses oli antud R. Paasi meiliaadress (raiko@legalitas.ee) (tl 17-19) ning vastuse on meilitsi kohtule esialgselt edastanud R. Paas kostja esindajana (tl 16);
2. märtsil 2009 on R. Paas saatnud kohtuistungi sekretärile Riina Käämerile meili, milles kinnitab kohtukutse kättesaamist ja teatab, et "muutunud on kostjat esindava büroo kontaktandmed" ja palub saata edaspidi "kõik menetlust puudutav post nimetatud büroo kontaktandmetele", millena ta on teatanud mh meiliaadressi raiko@pearu.ee (tl 36); maakohtu
3. aprilli
4. a istungi protokolli järgi osalesid istungil kostja ja tema nõustaja R. Paas (tl 37) ning ka maakohtu
5. juuni
6. a otsuse sissejuhatuses on R. Paasi nimetatud kostja nõustajaks (tl 48); maakohus edastas otsuse meiliga
7. juunil 2009 mh R. Paasile (raiko@legalitas.ee), aga ka meilile xxxxxx@xxxx.xx (tl 51);
8. juunil 2009 kinnitas R. Paas meilitsi kohtuotsuse kättesaamist (tl 52); kostja ise kohtuotsuse meilitsi kättesaamist ei kinnitatud ja talle toimetati otsus kätte tähitud kirjaga
9. juunil 2009 (tl 54);
10. juulil 2009 laekus ringkonnakohtule meilitsi (manusena) kostja apellatsioonkaebuse allkirjastamata tekst R. Paasilt, kes märkis saatemeilis: "Oma kliendi Jaan Lipsoni palvel edastan ringkonnakohtule kliendi apellatsioonkaebuse, mille klient ise homme allkirjastatult kohtusse toob" (tl 55); kostja allkirjastatud apellatsioonkaebus (milles nimetatakse R. Paasi kostja nõustajaks) jõudis ringkonnakohtusse
11. juulil 2009 (tl 61).
12. Ringkonnakohtu määruse järgi tagastati apellatsioonkaebus kostjale põhjusel, et apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis, et kostja sai maakohtu otsuse kätte
13. juunil
14. Seejuures tugines ringkonnakohus

§ 637

lg 1 p-le 2, mille järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et apellatsioonkaebus esitati hilinenult. 11. Maakohus peab otsuse

§ 455lg 1 järgi menetlusosalistele kätte toimetama.

Apellatsioonkaebuse võib

§ 632

lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on keskse tähendusega küsimus, millal saab lugeda maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks. Üldjuhul tuleb dokument toimetada saajale kätte isiklikult ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel saab piisavaks lugeda ka menetlusdokumendi kättetoimetamist muule isikule (

§ 307lg 1).

Selliseks isikuks võib mh olla

§ 319

lg 1 järgi menetlusdokumenti kätte saama volitatud isik või

§ 321lg 1 järgi isikut kohtumenetluses esindav esindaja.

Menetlusdokumendi võib kätte toimetada mh tähitud kirjaga (

§ 313

lg 1) või elektrooniliselt (

§ 314lg 2).

Lisaks võib

§ 307

lg 3 järgi lugeda menetlusdokumendi isikule kättetoimetatuks ka faktilisest temani jõudmisest, isegi kui kättetoimetamise reegleid ei järgitud.

1. Asjas ei vaielda selle üle, et R. Paas sai maakohtu
2. juuni
3. a otsuse kätte elektrooniliselt samal päeval, kinnitades seda kohtule elektrooniliselt. Ringkonnakohtu määruse järgi tuli sellest ajast arvutada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, mis oleks pidanud mööduma
4. juulil
5. R. Paasi luges ringkonnakohus kostja esindajaks, märkimata, kas ta loeb R. Paasi lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses (

§ 218

), kelle õigus vastu võtta menetlusdokumente tuleneb

§ 321

lg-st 1, või kohtuotsust kätte saama volitatud isikuks

§ 319lg 1 mõttes.

Vaidlust ei ole, et apellatsioonkaebus oleks esitatud hilinenult, kui R. Paasi lugeda menetluses kostja esindajaks. Kolleegium selgitas

1. septembri
2. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 (p 11), et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest isiku esindajale kohtumenetluses hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. R. Paas on menetluses osalenud alguses sisuliselt kostja esindajana, st allkirjastanud menetlusdokumente, võtnud vastu kohtukutse ja teatanud oma kontaktandmetest asjaajamisel (vt määruse p 9). Samas on maakohus nii istungil kui ka kohtuotsuses nimetanud R. Paasi nõustajaks. Nõustaja pädevus on sätestatud

§-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega. Nõustaja ei saa

§ 228lg 2 teise lause järgi teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

Toimikus ei ole andmeid R. Paasi kvalifikatsiooni ja esindajaks olemise lubatavuse kohta, mis võimaldaks lugeda teda lepinguliseks esindajaks

§ 218mõttes.

Seega ei ole kolleegiumil alust lugeda R. Paasi kostja lepinguliseks esindajaks. 13. Asjaolu, et isik osaleb menetluses nõustajana, ei välista, et samal ajal on ta menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks

§ 319lg 1 järgi.

Kui R. Paas oli selliseks isikuks, võis kostja kohtule teatada, et talle võib menetlusdokumente elektrooniliselt edastada R. Paasi meiliaadressil. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kohtule esitanud selge tahteavalduse, milles ta palub saata menetlusdokumente R. Paasile. Kuigi sellise avalduse on esitanud kohtule R. Paas, ei saa seda lugeda piisavaks, kuna ta osales menetluses nõustajana. Seetõttu ei saa R. Paasi lugeda ka isikuks, keda kostja volitas menetlusdokumente vastu võtma. Temale saadetud menetlusdokumendi saaks lugeda kostjale kättetoimetatuks üksnes kahel juhul: kui kostja kiidab esinduse heaks või kui kostja on menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud (

§ 307lg 3).

Praegusel juhul ei ole alust lugeda, et kostjale oleks kohtuotsus

1. juunil 2009 kätte toimetatud.
2. Eelneva põhjal nõustub kolleegium kostjaga, et seaduse järgi ei saa lugeda, et kostja sai maakohtu otsuse kätte enne
3. juunit
4. Kuigi allkirjastatud apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse
5. juulil 2009, saab selle lugeda tähtaegseks

§ 335lg-te 1 ja 2 alusel.

Nimelt on R. Paas saatnud meilitsi 16. juulil 2009 ringkonnakohtule allkirjastamata, kuid kostja nime kandva apellatsioonkaebuse teksti. Kuigi kostja selline käitumine on vastuoluline, kuna ühelt poolt eitab ta R. Paasi kaudu kohtuotsuse saamist, teisalt tugineb tema esitatud kaebusele, on

§ 335lg 1 mõttes piisav, kui menetlusdokumendi edastab ka muu isik.

See kehtib üksnes eeldusel, et hiljem järgi saadetud või toodud dokumendi originaal on sisult identne varemesitatuga. Seega esitas kostja apellatsioonkaebuse õigel ajal. 15. Kolleegium möönab, et nii kostja kui ka R. Paas on menetluses käitunud vastuoluliselt ja kohut ning hagejat eksitavalt. See ei õigusta aga kõrvalekaldumist seaduses sätestatud otsuse kättetoimetamise ja kaebuse esitamise reeglitest. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik, kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema. Samuti tuleks menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas

§ 175lg 2 teist lauset, mille järgi nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata.

Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses

§ 45lg 2 alusel.

Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka asjaolule, et kui R. Paasi oleks saanud lugeda esindajaks, tulnuks kohtuotsuse saatmisel arvestada tema teatega meiliaadressi muutumise kohta (tl 36) ja saata dokumendid sellel meiliaadressil.

1. Kolleegium ei jaota menetluskulusid määruskaebuse lahendamisel, vaid jätab selle lahendamiseks osana hagimenetluse kuludest.
2. Riigikohtu
3. septembri
4. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kostja esindaja esitas
5. oktoobril 2009 taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 8 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 1200 krooni. Lisaks palus kostja esindaja hüvitada sõidukulud 400 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks 1960 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja enne
6. jaanuari 2010 kehtinud justiitsministri
7. jaanuari
8. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu määruskaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Samuti on korra § 21 lg 3 järgi põhjendatud sõidukulude hüvitamine.
9. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu