Obsah (5)

§ 633§ 637§ 638§ 695§ 701

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-st 633, mille

1. lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kohtule esitatud apellatsioonkaebusest nende nõuete täitmist ei nähtu. Kuna puudused on kõrvaldatavad, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda hagejale võimalus puudused kõrvaldada.
2. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas
3. juulil 2009 uue apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. septembri
6. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt andis ringkonnakohus nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks hagejale täiendava tähtaja. Selle tähtaja jooksul,
7. juulil 2009 esitas hageja esindaja uuesti apellatsioonkaebuse, kuid ka nimetatud dokument ei vasta

§ 633lg-s 3 sätestatud nõuetele.

Apellatsioonkaebuses ei ole näidatud apellatsioonkaebuse hinda ega kaebust põhjendatud. Asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, mistõttu ei võta kohus apellatsioonkaebust

§ 637

lg 2 järgi menetlusse ning see tuleb hagejale tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. oktoobril 2009 Riigikohtule taotluse määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, kes oskab koostada kohtudokumente.
3. Riigikohus rahuldas
4. oktoobri
5. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ilma tagasimakse kohustuseta ning määras
6. novembri
7. a määrusega hagejale riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Sergei Politðevi. Hageja esitas talle riigi õigusabi korras määratud uue esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata hagejale täiendav tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli hageja esitatud apellatsioonkaebus puudustega, kuid need ei takistanud asja menetlusse võtmist.

§ 637

lg-s 1 on ammendavalt loetletud juhud, mille saabumisel ei pea kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Vormi- ja sisunõuete rikkumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2 alusel menetlusse võtmata üksnes siis, kui rikkumine ei võimalda tsiviilasja läbi vaadata igal

§-s 633 nimetatud juhul. Asjaolu, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei suutnud esitada nõuetekohast apellatsioonkaebust, ei tohi takistada hagejal kohtus oma õigusi ja huve kaitsta. Hagejale määrati esindaja riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus pidi enne apellatsioonkaebuse tagastamist selgitama hagejale, et tal on õigus nõuda esindaja asendamist. 16. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb

§ 701lg 3 teise lause alusel saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

1. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis hageja apellatsioonkaebuse
2. septembri
3. a määrusega menetlusse võtmata ja tagastas selle koos lisadega. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise alused on sätestatud

§-s 637.

§ 637

lg 2 järgi võib kohus mh jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata juhul, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, mh pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Apellatsioonkaebusele esitatavad vormi- ja sisunõuded on sätestatud

§-s 633. Muu hulgas tuleneb

§ 633

lg-st 3, et apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus peab viidatud sätte kohaselt olema põhjendatud. Samas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse põhjendamata jätmine ei ole aluseks keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2 alusel.

Kolleegium juhib tähelepanu, et mitte igasugune

§-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust

§ 637

lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Kolleegiumi arvates ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamine takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses sisaldub apellandi selgelt väljendatud taotlus

§ 633lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud.

Ülaltoodud põhjendustel puudus ringkonnakohtul alus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda ning asi tuleb saata ringkonnakohtule asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

1. Hageja esindaja esitas
2. detsembril 2009 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale määruskaebuse koostamisel õigusabi 15 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 2250 krooni (15 * 150). Koos käibemaksuga (20%) palus esindaja hüvitada 2700 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu kulud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja taotluse esitamise ajal kehtinud justiitsministri
3. jaanuari
4. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Kolleegium määrab OSAÜHINGU IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO kasuks RÕS § 23 lg 1 järgi riigieelarvest väljamakstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 2700 krooni (2250 krooni + 20%). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu