3-3-1-89-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-89-09

1. veebruar 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 3-09-613 Oleg Borissovi määruskaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Oleg Borissovi määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määrus haldusasjas nr 3-09-
8. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Oleg Borissov esitas
10. märtsil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri (alates
11. jaanuarist 2010 Ida Prefektuur) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt määras Ida Politseiprefektuur
12. juuni
13. a väärteootsusega O. Borissovile liiklusseaduse § 7417 nõuete rikkumise eest rahatrahvi 900 krooni selle eest, et O. Borissov põhjustas
14. veebruaril 2006 liiklusõnnetuse ja tekitas sellega Ida Politseiprefektuurile varalist kahju. Viru Maakohus tühistas
15. aprilli
16. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 Ida Politseiprefektuuri otsuse ja Riigikohus jättis
17. juuni
18. a määrusega Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. O. Borissov väitis kaebuses, et sai
19. veebruaril 2006 toimunud liiklusõnnetuses parema käe trauma, mida tuli pikalt ravida. Kahju tekitas teise liiklusõnnetuses osalenud auto juht, oma ametiülesandeid täitnud Ida Politseiprefektuuri politseiametnik. Viru Maakohtu
20. aprilli
21. a otsusest tuleneb, et politseiametnik oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. O. Borissov palus kohtul vaadata kaebus läbi riigilõivuta, sest ta on maksejõuetu, ja pidada riigilõiv kinni kohtu määratavalt hüvitiselt.
22. Tartu Halduskohus jättis
23. aprilli
24. a määrusega O. Borissovi riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Olulised on küsimused, millest võib arvestataval määral sõltuda isiku jaoks tähtsate huvide realiseerumine või tema elukorraldus. O. Borissovi nõude puhul seisnes väidetav kahju mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel.
25. O. Borissov esitas Tartu Halduskohtu
26. aprilli
27. a määruse peale määruskaebuse, milles selgitas, et on töötu ja seetõttu maksejõuetu. O. Borissovi arvates diskrimineeris halduskohus teda varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu ning eiras tahtlikult riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p
28. Halduskohus rikkus ka riigivastutuse seaduse § 9 lg-t 1, § 12 lg-t 3 ja § 17 lg-t 3; põhiseaduse §-e 12, 15, 25 ja 152 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-t 1 ja artiklit
30. Tartu Ringkonnakohus jättis
31. oktoobri
32. a määrusega O. Borissovi määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks olulise küsimusega. Ringkonnakohtu arvates ei saanud kaebust pidada ka perspektiivikaks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et Ida Politseiprefektuuri ametnikud püüdsid O. Borissovit ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga, milles kaebaja tunnistati hiljem süüdi. Kuna tegemist oli kahtlustatavate kinnipidamisega, ei ole alust väita, et vastustaja ametnikud käitusid õigusvastaselt. Väärteootsuse tühistamisest ei saa järeldada, et väidetava käetrauma põhjustanud toimingud oleksid olnud õigusvastased. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
33. Riigikohtule esitatud määruskaebuses kordas O. Borissov ringkonnakohtule esitatud väiteid ja taotles Tartu Ringkonnakohtu
34. oktoobri
35. a määruse tühistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. RLS § 22 lg 1 p 11 sätestab: "Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: 11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine." Kui nimetatud riigilõivuvabastus laieneb ka kahjunõude esitamisele halduskohtumenetluses, nagu väidab määruskaebuse esindaja, puudus kohtutel vajadus hinnata O. Borissovi maksejõuetust ning kaaluda tema maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust.
37. RLS § 22 lg 1 p 11 sõnastuse kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud isikud, kes esitavad kahju hüvitamise "hagi". Seega sätet grammatiliselt tõlgendades tuleb kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse halduskohtus läbivaatamise eest tasuda riigilõivu RLS § 56 lg-tes 11 või 12 ette nähtud määras.
38. Halduskolleegiumi arvates ei ole olemuslikku vahet, kas isiku tervist on kahjustatud eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Seetõttu ei näe halduskolleegium ka mõistlikku põhjust, miks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud alustel maakohtusse pöörduva isiku kohtutoimingutega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest, kuid samadel alustel kahjunõudega halduskohtusse pöörduv isik peab nõude läbivaatamise eest tasuma riigilõivu. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei saa RLS § 22 lg 1 ps 11 ette nähtud riigilõivuvabastus sõltuda pelgalt sellest, kas kahjunõude läbivaatamine kuulub maa- või halduskohtu pädevusse.
39. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et erinevate tõlgendamisvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (vt nt Riigikohtu üldkogu
40. veebruari
41. a otsus kohtuasjas nr 3-21-73-04, p 36; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
42. mai
43. a otsus kohtuasjas nr 3-4-11-09, p 19). Seetõttu peab halduskolleegium õigeks tõlgendada RLS § 22 lg 1 p 11 nii, et selles sätestatud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses.
44. Kuna O. Borissovil ei olnud kohustust käesolevas asjas riigilõivu tasuda, ei pea halduskolleegium vajalikuks analüüsida määruskaebuse ülejäänud väiteid.
45. O. Borissovi määruskaebus tuleb rahuldada. Riigilõivuseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistab halduskolleegium Tartu Halduskohtu
46. aprilli
47. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu
48. oktoobri
49. a määruse haldusasjas nr 3-09-613 ning saadab asja halduskohtule O. Borissovi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann