3-3-4-1-10

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-10

1. veebruar 2010 Eesistuja Märt Rask, liikmed Julia Laffranque, Jaak Luik, Harri Salmann, Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-092809 Kirjalik menetlus Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-09-
6. Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tallinna Vangla kinnipeetav Roman Ritsar esitas
8. novembril 2009 Harju Maakohtule kaebuse eraõigusliku juriidilise isiku OÜ VT Marketing tegevuse peale, kes müüb kaupu Tallinna Vanglas. Kaebuse kohaselt esitas R. Ritsar OÜ-le VT Marketing teabenõude kaupade sisseostuhindade nimekirja väljastamiseks. VT Marketing OÜ ei ole nimetatud teavet avaldanud. R. Ritsar on seisukohal, et OÜ VT Marketing ei pea kinni kaupade juurdehindlusele seaduses sätestatud piirangust ja seega vangla kauplusest ostude sooritamisel on R. Ritsar sunnitud kaupu ostma lubatust kõrgema hinnaga. Vastuses teabenõudele teatas OÜ VT Marketing
9. novembril 2009, et kinnipeetavatele vanglates kaupade müümine ei ole oma sisult avalik ülesanne, mistõttu ta ei ole kohustatud avaldama teavet kaupade sisseostuhindade kohta.
10. Harju Maakohus tagastas
11. novembri
12. a kirjaga nr 60805 kaebuse selle esitajale, selgitades ühtlasi, et kaebuse läbivaatamine ei allu mitte maakohtule, vaid halduskohtule.
13. R. Ritsar esitas
14. novembril 2009 kaebuse Tallinna Halduskohtule.
15. Tallinna Halduskohus saatis
16. jaanuari
17. a määrusega asjas nr 3-09-2809 asja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib vangla võtta avaliku haldusülesande täitmise enda kanda või delegeerida selle täitmise eraõiguslikule juriidilisele isikule. Olukorras, kus haldusorgan kaasab eraõigusliku juriidilise isiku avalike ülesannete täitmisse, ei ole tegemist võimuvolituste üleandmisega, millega muutuks eraõiguslik juriidiline isik avaliku võimu teostajaks. Ka käesoleval juhul ei ole tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisega läinud OÜ-le VT Marketing üle avaliku võimu volitusi, mistõttu vanglas teenust pakkuv äriühing tegutseb suhetes kinni peetavate isikutega eraõiguslikus vormis. Eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub õigus otsustada, millal vangla kauplus avatud on või kellele teenust osutada või sellest keelduda. Ehkki vangla kauplust pidav äriühing tegutseb vangla territooriumil, ei teosta selline äriühing kinni peetavate isikute suhtes avalikku võimu. Õigussuhe kauplust pidava äriühingu ja kinni peetava isiku vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt lahendamisele maakohtus. R. Ritsari nõue on esitatud eraõiguslikel alustel tegutseva äriühingu tegevuse peale ning on oma sisult kaupade ostmise ja müümisega seotud lepingulistest suhtest tulenev eraõiguslik vaidlus. ERIKOGU SEISUKOHT
18. VangS § 48 lg 1 sätestab: "Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat." Erikogu on seisukohal, et avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Seadusandja võib avaliku ülesandena määratleda ka kinnipeetavale normaalsete elutingimuste loomise ja tagamise. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Eeltoodu tõttu leiab erikogu, et VangS § 48 lg 1 kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise võimaluse kas vahetult vangla või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. Kuna seadusandja on VangS § 48 lg-s 1 määratlenud vangla kohustusena tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaluse, siis on tegemist avaliku ülesandega.
19. Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 4 sätestab: "Haldusülesande täitmiseks volitamise korral võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga." Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt on teabevaldajaks eraõiguslik juriidiline isik avaliku AvTS § 5 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 2). Erikogu leiab, et HKTS § 3 lg 4 kohaselt on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine võimalik delegeerida eraõiguslikule isikule ka tsiviilõigusliku lepingu alusel HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimustel. Kuna kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus on avalik ülesanne, mille täitmine delegeeriti eraõiguslikule isikule tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis on OÜ VT Marketing AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt teabevaldaja.
20. Isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46).
21. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et R. Ritsari kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Halduskohtu
22. jaanuari
23. a määrus asjas nr 3-09-2809 tuleb tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Märt Rask, Julia Laffranque, Jaak Luik, Harri Salmann, Tambet Tampuu