p 3 alusel) ning dokumentaalsete tõenditega, sh perearsti tõendiga, mis kinnitab J.M-il kehavigastuste olemasolu ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis kinnitab ukse lõhkumist. Süüdistatavate ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseks nende vastuolu tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mistõttu jäeti neid kohtuotsuse tegemisel tervikuna kõrvale.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus hindas tõendeid kogumis ja põhjendas nõuetekohaselt oma järeldusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav K.V. (määruskaebuses märgitu kohaselt advokaadi vahendusel). Kaebuse allkirjastas K.V. ise, kuid sellele on lisatud advokaadist kaitsja kinnitus selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil vastavalt
Määruskaebuses leitakse, et apellatsioon ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohtu otsus rajaneb kannatanute ebausaldusväärsetel ütlustel ja veenvad tõendid isiku süü kohta puuduvad. Seega hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja K.V. süüdimõistmine on põhjendamatu. 6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokurör, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.
lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus
lg-s 3 loetletud isikutel või menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
Kassatsiooniõiguse kasutamine süüdistatava huvides on reguleeritud
lg 3 p-s 2 - sellisel juhul esitab kassatsiooni advokaadist kaitsja enda nimel, millest tulenevalt vastutab ta ka selle sisu ja seaduse nõuetele vastavuse eest.
lg 3 p 3, millele viidatakse määruskaebuses, reguleerib kassatsiooni esitamist
lg-tes 2 ja 21 nimetatud isikute huvides (kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik), ja ka sel juhul on kassatsiooni esitamise õigus vaid advokaadist esindajal. Kuna Riigikohus lahendab valdavalt õiguslikke küsimusi, on seadusandja lähtunud arusaamast, et kassatsiooniga või määruskaebusega võib Riigikohtusse pöörduda vaid professionaalne ja eelduslikult põhjalike õigusteadmistega jurist - kas prokurör või advokaat. Vaid need isikud saavad kaitsta oma seisukohti ka Riigikohtu suulisel istungil. 8. Käesolevas kriminaalasjas on määruskaebuse esitanud ja allkirjastanud süüdistatav K.V., kellel ei ole
Määruskaebuse tekstist selgub, et isiku kaitsja (vandeadvokaat A. Umuršadjants) pidas ringkonnakohtu määrust põhjendatuks ega soovinud seda vaidlustada, mistõttu esitab määruskaebuse süüdistatav ise. 9. Kolleegium leiab, et määruskaebuses sisalduv märge "advokaadi vahendusel" ja kaebusele lisatud vandeadvokaat A. Umuršadjantsi kinnitus selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil, ei vasta
Advokaadi ülesanded ei seisne (vaid) süüdistatava abistamises määruskaebuse koostamisel, vaid kaitsealuse seisukohtade väljaselgitamises ja tema huve arvestavalt seaduse nõuetele vastava kassatsiooni või määruskaebuse vahetus esitamises. Ainult sellisel juhul on tagatud seadusandja püstitatud eesmärk kassatsiooni ja määruskaebuse esitamise õigusega isikute ringi piiramisel. 10.
lg 2 p 2 järgi jäetakse kassatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale, kui selle esitajal ei ole kassatsiooni esitamise õigust
lg 3 järgi.
lg 1 kohaselt juhindutakse määruskaebuse lahendamisel Riigikohtus
12. peatüki sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust. Juhindudes
lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium K.V. määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.