← Eesti

3-1-1-117-09

Obsah (8)§ 124§ 126§ 385§ 384§ 383§ 339§ 338§ 391

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev tegemise 3-1-1-117-09 koht ja Tartu, 18. veebruar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja L

§ 124

kohaselt võib asitõendi tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei takista kriminaalmenetlust.

§ 126

lg 2 p 2 ja § 126 lg 4 kohaselt peab asitõendiks oleva eseme tagastamise otsustama eeluurimiskohtunik, kuna kriminaalasjas on vaidlus asitõendi omandi üle.

  1. Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja otsustati puidugraanulid tagastada R. L.-le. Maakohus märkis, et kohtumäärus ei ole vaidlustatav.
  4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku L AB esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik. 4.1 Määruskaebuses ei nõustutud määruse vaidlustamiskeeluga. Kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel ei ole määruskaebuse esitamine lubatav.

§ 385

annab ammendava loetelu juhtudest, mil kohtumäärust ei saa vaidlustada, kuid kõnealune määrus sellesse loetellu ei kuulu. Tegemist ei ole menetlustoiminguks loa andmisega (p 6) ega ka taotluse lahendamisega kohtumenetluses (p 16). Järelikult on kolmandal isikul määruskaebuse esitamise õigus

§ 384lg 1 alusel.

4.2 Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohtu määrus ei ole ka sisuliselt õige. L AB on puidugraanulite õiguspärane valdaja ning need tuleb

§ 126alusel temale tagastada.

Kolmas isik palus viitega

§- le 392 vaidlustatud kohtumääruse täitmine peatada, kuna puidugraanulite äraviimine Eestist kahjustab oluliselt tema huve ja võib kaasa tuua kahjunõude Eesti riigi vastu.

  1. Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja prokuröri taotlus saadeti maakohtule uueks arutamiseks järgmistel põhjustel. 5.1 Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus on kohtulahend, mille edasikaebe keeld seaduses puudub. Seetõttu tuleb kolmanda isiku L AB esindaja määruskaebus ringkonnakohtus lahendada määruskaebemenetluses. Maakohus on küll sedastanud, et kõnealune määrus ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav, kuid ei ole viidanud ühelegi sättele, millele selline seisukoht tugineb. Asitõendi tagastamiseks loa andmise määrust ei ole

§-s 385 nimetatud lahendite nimistus, mistõttu tuleb järgida

§ 383lg 1 sätteid.

5.2 Maakohus andis loa asitõendiks olevate puidugraanulite tagastamiseks ringkonnaprokuröri taotluses nimetatud isikule ? äriühingule R. L. Maakohtu määrus kajastab küll täies mahus ringkonnaprokuröri poolt esitatud taotlust, kuid määruse põhistavas osas on eeluurimiskohtunik vaid sedastanud, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§-le 126. Seega puudub maakohtu määruses põhistus, mille alusel on kohus kõnealusele seisukohale jõudnud ning miks ta loeb põhjendatuks asitõendi tagastamise just R. L.-le. 5.3 Ringkonnakohus leidis, et olukord, kus maakohus on oma seisukohta väljendanud sedavõrd lakooniliselt, on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Põhjenduse puudumine kohtumääruses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena on aga tulenevalt

§ 338

p-st 3 kohtulahendi tühistamise alus.

§ 339

lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kannatanu R. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada, põhjendades seda järgmiselt. 6.1 Kuna määrusega lahendatakse tsiviilhagiga seonduvat, peab kannatanu saama seda Riigikohtus vaidlustada. Käesolevas asjas ei rakendu

§ 391

, mille kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus on menetlenud kohtuasja ja teinud määruse, mille tegemise õigus tal puudus. 6.2 Tulenevalt

§ 385

p-st 6 ei saa esitada määruskaebust menetlustoiminguks loa andmise määruse peale. L AB-l puudus käesolevas asjas määruskaebuse esitamise õigus, kuna Harju Maakohtu

  1. oktoobri 2009 kohtumäärusega ei piiratud tema õigusi ega seaduslikke huve, kuivõrd L AB-d ei saa lugeda vaidlusaluste puidugraanulite omanikuks ega seniseks õiguspäraseks valdajaks, kellele tulnuks asitõend tagastada. Ebaseadusliku kohtulahendiga rikkus ringkonnakohus oluliselt põhiseaduse printsiipe, sh õigusselgust ja kannatanu õigust omandi puutumatusele ning õiglasele asja arutamisele. Kuna tegemist on põhjendamatult suurte hoiukuludega (üle 3 euro tonni eest kuus), toetab kannatanu prokuröri taotlust asitõendi tagastamiseks.
  2. Määruskaebusele on esitanud vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuur, kes leiab, et R. L. esindaja seisukohad on põhjendatud ja tema taotlus tuleb rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kannatanu esindaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse, millega lahendati AB L. esindaja määruskaebus Harju Maakohtu määruse peale. Ringkonnakohtu määrusega tühistati maakohtu määrus ja prokuratuuri taotlus saadeti uueks arutamiseks maakohtule.

§ 391

kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik. Seega puudub Riigikohtul menetluslik pädevus esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata. 9. Kriminaalkolleegium peab aga ühetaolise kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada eeluurimiskohtuniku volitusi asitõendi suhtes meetmete võtmise üle otsustamisel ja selle otsustuse vaidlustamise korda. 9.1

§ 124

lg 3 sätestab, et asitõendi võib tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei takista kriminaalmenetlust.

§ 126

lg 3 p 2 näeb ette, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kui asitõendi kuuluvus ei ole selge, otsustab

§ 126

lg 4 kohaselt asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega. 9.2 Seega on võimalik tagastada asitõend ilma eeluurimiskohtuniku määruseta, kui selle omanik või õiguspärane valdaja on selge. Kohus otsustab asitõendi suhtes võetavate meetmete üle prokuratuuri taotlusel vaid asitõendi kuuluvuse ebaselguse korral ehk siis, kui kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kellele asitõendiks olev ese tuleb tagastada. Prokuratuuri taotluses peab sisalduma põhjendus selle kohta, miks on vaja otsustada asitõendi tagastamine kohtueelses menetluses. 9.3 Kolleegium möönab, et mõnikord ei pruugi asitõendi hoidmine menetleja valduses või selle andmine vastutavale hoiule olla kriminaalmenetluse seisukohalt otstarbekas, mistõttu võidakse asitõend tagastada. Eeluurimiskohtuniku ülesanne ei ole siiski asitõendi kuuluvuse (omandi) küsimuse lõplik lahendamine. Asitõendi tagastamisel kohtueelses menetluses võib vaidlus vara kuuluvuse üle jätkuda nii tsiviilhagi esitamisel kriminaalasja kohtulikus menetluses kui ka tsiviilkohtumenetluses. Eeluurimiskohtunik peab otsustama, kas vara tagastamine konkreetsele isikule kohtueelses menetluses on piisavalt põhjendatud, sh kas on kindlustatud teiste menetlusosaliste õigustatud huvid ja kriminaalmenetluse läbiviimine. Muu hulgas tuleb hinnata seda, kas on tagatud vara säilimine selle kuuluvuse lõpliku otsustamiseni (näiteks vara arestimise või muude tsiviilhagi tagamise abinõude kaudu). 10. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas selline eeluurimiskohtuniku määrus on vaidlustatav määruskaebemenetluses.

§ 383

lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamist ei välista

§ 385

. Selle sätte eesmärk on välistada menetluse korraldamist puudutavate üksikküsimuste lahendamist eraldi põhimenetlusest. Riigikohus on seejuures asunud seisukohale, et

§-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige käsitada lahus

§ 383lg-s 2 sätestatust.

Süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab järeldada, et

§-s 385 loetletud piirangud on proportsionaalsed, kuna vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik tõstatada järgnevas kohtumenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08, p 8). 10.1

§ 385

p 6 kohaselt ei saa määruskaebust esitada selles sättes loetlemata menetlustoiminguteks loa andmise määruse peale. Kohtuniku luba menetlustoimingu tegemiseks tagab juba iseenesest üksikute menetlustoimingute tegemisel piisava põhiõiguste kaitse. Eeluurimiskohtuniku otsustuse vaidlustamine on võimalik vaid nende määruste puhul, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud toiming tekitab põhiõiguse olulise ja pikemaajalise riive, s.o riiveseisundi, mis tingib edasikaebeõiguse vajaduse. 10.2 Kolleegium selgitab, et kuigi esmapilgul võib asitõendi suhtes rakendatava abinõu otsustamisel olla tegemist loaga menetlustoimingu tegemiseks ja

§ 385

p 6 ei näe otsesõnu ette võimalust sellise otsustuse vaidlustamiseks, ei kohaldu siin määruskaebuse esitamise keeld.

§ 126

lõikest 4 tuleb juhinduda, kui asitõendi kuuluvus ei ole selge, mistõttu ei ole tegemist kitsalt menetlusliku küsimusega, s.o menetlustoimingu tegemise lubatavusega. Nimelt võib eeluurimiskohtuniku otsustus oluliselt riivata menetlusosaliste varalisi õigusi, piirates pikema aja jooksul nende võimalust vara kasutada ja käsutada, mistõttu peab olema tagatud ka selle määruse vaidlustamine. Seda seisukohta kinnitab ka tõsiasi, et

§ 385

p 6 kohaselt on vaidlustatav isiku omandiõiguse teostamist piirav vara arestimise määrus, millest järeldub, et isiku varaliste õiguste kaitseks on seadusandja pidanud edasikaebeõiguse tagamist oluliseks. Samuti ei nähtu

§-st 385 muid kirjeldatud olukorras määruskaebuse esitamist välistavaid aluseid. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et

§ 385

ei piira eeluurimiskohtuniku

§ 126lg 4 alusel tehtava määruse vaidlustamist määruskaebemenetluses.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.