RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-88-09 18. veeb

) § 47 redaktsioon, mille kohaselt ei saa kinnipeetavad vangla kulul enam kirju Justiitsministeeriumile saata. Kinnipeetav S. Jerin esitas

1. juunil 2009 Tallinna Vanglale kinnise ümbriku ja taotles selle saatmist Justiitsministeeriumile vangla kulul.
2. juunil 2009 Tallinna Vangla tagastas ümbriku. Tagastamise alusena viitas vangla

§-le 47, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval ise postikulu tasuda.

2. juunil 2009 esitas S. Jerin Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on

§-de 47 ja 491 muutmisest teatamine vastuolus Põhiseadusega. Vangla oli kohustatud kirja tõlkima ning edastama selle enda kulul Justiitsministeeriumile, kuna kaebajal ei ole raha ja ta ei valda eesti keelt. Kaebaja palus tuvastada nimetatud toimingute õigusvastasuse ja selgitas, et vanglale üle antud kinnises ümbrikus oli vaie. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja ei ole täitnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg-st 3 tulenevat kohustust märkida kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlustatavate toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi osutas kohus sellele, et kaebaja huvide efektiivseks kaitseks oleks otstarbekas esitada tuvastamiskaebuse asemel kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks edastada Justiitsministeeriumile

1. juunil 2009 kaebajalt Tallinna Vanglale üle antud kinnine ümbrik. Samuti juhtis kohus S. Jerini tähelepanu sellele, et vaide lahendamiseks tuleks see esitada vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.
2. ja Vangistusseaduse § 11 lg-le 5 Tallinna Vanglale, kuna käesolevas asjas ei tegele kohus vaide sisulise lahendamisega.
3. augustil 2009 esitas S. Jerin Tallinna Halduskohtule avalduse, milles kinnitas veel kord, et
4. juunil 2009 Tallinna Vanglale üle antud kinnises ümbrikus oli vaie. Põhjendatud huviks kaebuse esitamisel nimetas S. Jerin
5. juunil 2009 esitatud vaide võimalikult kiire lahendamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Ühtlasi muutis S. Jerin esialgses kaebuses esitatud taotlust, leides, et tema õigusi rikub

§ 47, mitte teade Vangla sisekorra eeskirja muutmise kohta.

1. Tallinna Halduskohtu
2. augusti
3. a määrusega tagastas kohus S. Jerini kaebuse.

§ 47

õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. Kohus leidis, et Vangla sisekorraeeskiri ei ole HKMS §-s 4 nimetatud haldusakt ega toiming, mille õigusvastasust oleks võimalik halduskohtus iseseisvalt tuvastada.

1. juunil 2009 Tallinna Vanglale üle antud ümbriku Justiitsministeeriumile edastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu.
2. S. Jerin esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, pidades oma kaebust piisavalt põhjendatuks ning leides, et vangla on oma õigusvastase toiminguga tekitanud talle mittevaralist kahju. Vangla sisekorraeeskirja muudatus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, kuna takistab tema avalduse Justiitsministeeriumile edastamist ning kohustab teda maksma postikulu, kuigi tal puudub selleks vajalik raha. Samuti rikub see Põhiseadusest tulenevaid kaebaja põhiõigusi. Kaebaja ei pidanud formuleerima kaebuse taotlust toimingu sooritamiseks kohustamise taotlusena, kuna ametniku kohustus edastada kaebaja vaie tuleneb tema ametikohustustest.
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. oktoobri
5. a määrusega S. Jerini määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata, kuid muutis osaliselt määruse motiive. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi leidis halduskohus õigesti, et justiitsministri
6. novembri
7. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskiri ei ole haldusakt, mille peale saaks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada halduskohtusse kaebuse, kuna see ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks. Tegemist on määrusega HMS § 88 tähenduses ning selle nõude osas on kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 4 alusel õiguspärane. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga selles, et kaebaja nõue vanglaametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg-st 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval võimalik taotleda vanglaametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamist vaidemenetluse korras, siis ei pidanud kaebaja läbima kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust ning tal oli õigus pöörduda kaebusega otse halduskohtu poole. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on nõutav, et kaebajal oleks põhjendatud huvi sellise nõude esitamiseks. Kaebaja on põhjendatud huvina nimetanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise, samuti
8. juunil 2009 esitatud vaide võimalikult kiire läbivaatamise ja omavoli peatamise. Ringkonnakohus leidis, et kahjunõude esitamise soov põhjendatud huvina on ilmselt otsitud, kuna kaebaja ei ole selgitanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustati ja ka ringkonnakohtule ei ole see asjaolude pinnal äratuntav. Samuti ei pidanud ringkonnakohus põhjendatud huvina aktsepteeritavaks soovi vaide kiireks lahendamiseks, sest tuvastuskaebuse rahuldamise korral ei ole vanglaametnik kohustatud toimingut uuesti tegema. Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et kaebajal puudub aktsepteeritav põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks ning seega ka kohtusse pöördumise õigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Ringkonnakohus selgitas veel, et ka
9. juunil 2009 tuli vaie HMS § 73 lg 1 alusel esitada vanglale, sest vangla pidi kontrollima vaide vastavust nõuetele ja põhjendatud vaided koheselt rahuldama tulenevalt HMS §-st 78 ja §-st
10. Seega ei olnud vaide esitamine kinnises ümbrikus võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. S. Jerin esitas Tallinna Ringkonnakohtu
12. oktoobri
13. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebust saab mõista selliselt, et S. Jerin taotleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebust põhjendab S. Jerin järgmiselt: a) kaebaja õigusi ei riku mitte

§ 47tervikuna, vaid vangla 6.

juuni 2009. a teade selle kohta, et kinnipeetaval puudub õigus esitada kirja või vaiet vangla arvel. See akt jätab kaebaja ilma õigusest saata riigiasutusele kirja vangla arvel ka juhul, kui kaebajal ei ole raha. Riigikohus on korduvalt märkinud, et rahaliste vahendite olemasolu või nende puudumine ei saa avaldada mõju isiku õigustele;

1. b)kaebaja põhjendatud huvi on selles, et vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamisel ja selle akti tühistamisel ei julge vanglaametnik õigusvastast toimingut teha ja seetõttu on võimalik vaiete kiirem läbivaatamine;
2. c)vanglal polnud õigust kahelda kinnipeetava sõnades, et vanglale üle antud ümbrikus on vaie, isegi kui see ei olnud vastavalt vormistatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kaebuses taotleb S. Jerin vangla 22. juuni 2009. a toimingu ja

§ 47õigusvastasuse tuvastamist.

Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel on S. Jerin nimetanud soovi kaebajale tagastatud vaide võimalikult kiireks lahendamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohtud on tagastanud S. Jerinile kaebuse läbivaatamatult. Määruskaebuses on S. Jerin kaebuse nõudena nimetanud ka vangla 6. juuni 2009. a toimingu - teate

§ 47ja § 49 muutmisest - õigusvastasuse tuvastamist.

Riigikohus jätab määruskaebuse selles osas tähelepanuta.

1. augusti
2. a määruses selgitas Tallinna Halduskohus kaebajale, et teade õigusnormi muutumisest ei saa kaebaja õigusi rikkuda ja tegi ühtlasi ettepaneku kaebuses sellest loobuda.
3. augustil 2009 esitas S. Jerin halduskohtule avalduse, milles muutis kaebust, taotledes Tallinna Vangla
4. juuni
5. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise asemel Vangla sisekorraeeskirja § 47 ja § 49 õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu ei ole kohtud saanud otsustada Tallinna Vangla
6. juuni
7. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tagastamist ning selles osas ei ole kolleegiumil võimalik kontrollida kaevatavate määruste õiguspärasust.
8. Ringkonnakohus märkis vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tagastamise õigusliku alusena HKMS § 11 lg 31 p
9. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et nii HKMS § 11 lg 31 p 5, HKMS § 23 lg 3 p 1 kui ka HKMS § 33 lg 3 p 5 tuleb sisustada HKMS §-st 7 lähtudes. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14 ja 15).
10. Ringkonnakohus on tagastanud kaebuse põhjendusega, et kaebaja põhjendatud huvina esile toodud asjaolud on otsitud ega ole aktsepteeritavad tuvastusnõude esitamiseks ja seega puudub S. Jerinil ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Riigikohtu halduskolleegium on
11. mai
12. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-09 asunud seisukohale, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega on vaidlus kassatsiooniastmes selles, kas tuvastamiskaebuse lahendamine saab edaspidi kaasa aidata S. Jerini õiguste teostamisele või kaitsmisele või on selline võimalus ilmselgelt välistatud.
13. Kaebusest nähtub, et S. Jerin peab Tallinna Vangla õigusvastaseks toiminguks kinnises ümbrikus vastustajale üle antud vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmist.
14. juunil 2009 tagastas vangla kinnise ümbriku kaebajale. Kohtud ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks vanglat teavitanud vaide esitamisest. Kinnipeetavate poolt vaiete esitamisele on kehtestatud erinev menetluskord, võrreldes kirja saatmisega.

§ 48

lg 1 järgi annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglatöötajale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kirja saatmisel Justiitsministeeriumile võib kinnipeetav kirja vanglatöötajale anda kinnises ümbrikus. Vastavalt

§ 48

lg-le 6 peab kinnipeetav vaide üle andma kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Vaide üleandmist kinnitab kinnipeetav allkirjaga. Kolleegium on seisukohal, et vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel saab arvesse võtta neid asjaolusid, mis vanglal olid teada või pidid teada olema toimingu tegemise ajal. Kaebajalt Justiitsministeeriumile edastamiseks kinnise ümbriku saamisel ei olnud vanglal alust arvata, et selles on vaie. Seetõttu saab vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel kontrollida vangla tegevuse vastavust kinnipeetava kirjavahetust reguleerivatele normidele.

1. Kaebaja põhjendatud huvi hindamisel tuleb samuti silmas pidada eeltoodut, et otsustada, kas tuvastamiskaebuse lahendamine saab edaspidi kaasa aidata S. Jerini õiguste teostamisele või kaitsmisele. Ringkonnakohus on pidanud kahju hüvitamist põhjendatud huvina otsitud eesmärgiks tuvastamisekaebuse esitamisel, sest kaebaja ei ole nimetanud millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kaevatav toiming kahjustas ja ka kohtule ei olnud see asjaolude pinnal äratuntav. Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (p 15) märkis kolleegium, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kolleegium leiab, et viidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitamisel ei pidanud kaebaja asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kohtud ei ole tuvastanud põhjendatud huvi ilmselget puudumist kahju hüvitamise osas, siis tuleb kahju hüvitamist pidada aktsepteeritavaks põhjendatud huviks. Seetõttu puudus alus kaebuse tagastamiseks.
2. Eeltoodud põhjusel tuleb määruskaebus rahuldada. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kaebaja ülejäänud väidetele. Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused tuleb tühistada ja saata asi eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
3. Määruskaebuses ei ole S. Jerin vaidlustanud kohtute seisukohta, et justiitsministri
4. novembri 2000 määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskiri on vangistust reguleeriv üldakt, mille õiguspärasuse iseseisev kontroll halduskohtumenetluses ei ole lubatud. Kolleegium märgib siiski, et nõustub selles osas kohtutega.

§-s 47 on reguleeritud kinnipeetavate kirjavahetuse kulude kandmine üldiselt. Seetõttu ei saa Vangla sisekorra eeskirja pidada üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktiks, mille peale võiks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada iseseisva kaebuse halduskohtusse. Vaidlusaluse sätte õiguspärasuse kontroll on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaudu, kui esimese või teise astme kohus jätab kaebuse sisulisel lahendamisel kohaldamata asjassepuutuva normi, tunnistades selle Põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastab vastava otsuse või määruse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann