Obsah (5)

§ 11§ 9§ 12§ 75§ 76

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-2-1-10 22. veebr

) § 11 lg 3 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. N. Mikolenko esitas halduskohtu viimati nimetatud määruse peale määruskaebuse, mida keelduti Tallinna Halduskohtu

1. juuni
2. a määrusega menetlusse võtmast. N. Mikolenko esitas ka halduskohtu selle määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu
3. juuli
4. a määrusega määrati N. Mikolenkole riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti N. Mikolenko määruskaebus halduskohtu
7. juuni
8. a määruse peale rahuldamata. N. Mikolenko esitas Riigikohtule teistmisavalduse, mis Riigikohtu
9. detsembri
10. a määrusega nr 3-7-1-3-553 jäeti menetlusse võtmata.
11. N. Mikolenko esitas
12. oktoobri
13. a Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse KMA
14. oktoobri
15. a ettekirjutuse nr 1003180119 tühistamiseks. Samuti taotleti kaebuse tähtaegseks lugemist või kaebuse esitamise tähtaja pikendamist. Taotluse põhjenduste kohaselt esitati kaebus KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks tähtaegselt ning Tallinna Halduskohus tagastas
16. aprillil 2008 määrusega kaebuse läbivaatamatult seoses sellega, et kaebaja ei olnud võimeline esitatud kaebust vähese eesti keele oskuse tõttu põhjendama ja täpsustama ning tema poolt vene keeles esitatud kaebuse täpsustusi ja avaldusi kohus menetlusse ei võtnud. Kaebaja esindaja esitas
17. aprilli
18. a määruse peale määruskaebuse, kuid asjaolu tõttu, et nimetatud määrusele kaebaja enda poolt esitatud määruskaebus oli jäetud halduskohtu
19. juuni
20. a määrusega läbi vaatamata ning määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei osanud ta esitada, jäeti halduskohtu
21. juuni
22. a määrus Tallinna Ringkonnakohtu
23. septembri
24. a määrusega muutmata. Ringkonnakohtu
25. septembri
26. a määruse sai kaebaja kätte
27. oktoobril 2008.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse läbivaatamata jätmine isikult õigust esitada sama kaebus uuesti. Kaebuse esitamise tähtaeg KMA

1. oktoobri
2. a ettekirjutuse tühistamiseks peatus selle aja võrra, mille jooksul oli kaebus Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjas nr 3-07-
4. KMA leidis, et antud juhul ei esine selliseid seaduses ette nähtud asjaolusid, mille alusel oleks menetlus peatunud või peatatud. Kaebaja ei tegutsenud piisavalt hoolikalt ja intensiivselt oma kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks. Ta ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb tema taotlus jätta rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohtu
6. märtsi
7. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati haldusasja menetlus järgmisel põhjendustel: 1) seadus ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja peatamiseks. Kaebaja viidatud tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenev nõude aegumistähtaeg ja halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on olemuslikult erinevad ning tulenevalt halduskohtumenetluse eripäradest ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise sätete kohaldamine halduskohtumenetluses võimalik. Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajad on reguleeritud

§-s 9, mille lg 1 sätestab tühistamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest arvates; 2) KMA

1. oktoobri
2. a ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks
3. novembril
4. 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast. Kaebus ettekirjutuse tühistamiseks tuli esitada hiljemalt
5. detsembril
6. Järelikult on
7. oktoobri
8. a tühistamiskaebus esitatud

§ 9

lg-s 1 ette nähtud kaebetähtaega rikkudes; 3)

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi kaebajast mitteolenevat põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusasjas nr 3-07-2470 kaebuse tagastamine oli tingitud kaebaja enda tegevusest, mistõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

1. N. Mikolenko määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks halduskohtu menetlusse. Kaebaja soovis kasutada põhiseaduse §-st 15 tulenevat kaebeõigust ja esitada kaebuse tema õigusi piirava haldusakti vaidlustamiseks. Selleks esitas ta halduskohtule tähtaegse ja vormikohase kaebuse (haldusasi nr 3-072470). Kuna kaebaja ei valda eesti keelt, ei osanud ta kaebust vastavalt kohtu nõudmistele täiendada. Kohus ei selgitanud kaebajale võimalust taotleda riigi õigusabi, kuigi sellise abi vajadus pidi kohtule ilmselge olema.
2. juuli
3. a määrusega võimaldati lõpuks kaebajale riigi õigusabi, kuid selleks ajaks oli halduskohus oma
4. aprilli
5. a määrusega kaebuse juba tagastanud, mistõttu puudus kaebajal võimalus esitada kohtule kaebuse täiendusi. Seega ei olnud haldusasjas nr 3-07-2470 kaebuse läbivaatamata jätmine tingitud ainuüksi kaebajast ning halduskohus oleks käesolevas haldusasjas pidanud sellega arvestama.
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti N. Mikolenko määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
9. märtsi
10. a määrus haldusasjas nr 3-08-2062 muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt: 1) määruskaebuses on taotletud halduskohtu määruse tühistamist ja KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamise kaebuse menetlusse võtmist. Ilmselt on tegu eksitusega, sest kaebus halduskohtule esitati ettekirjutuse tühistamiseks ning tuvastuskaebus ei viiks kaebajat ka sihile ettekirjutuse täitmine oleks kohustuslik ka siis, kui kohus selle õigusvastasuse tuvastaks. Seega käsitab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlust kui taotlust halduskohtu
11. märtsi
12. a määruse tühistamiseks ja tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks või selle tähtaegseks lugemiseks ning menetlusse võtmiseks; 2)

§ 9

lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 3) Tallinna Halduskohtu

1. aprilli
2. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2470 on kaebajale kaebus käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks tagastatud

§ 11

lg 3 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa lugeda tähtaegseks seetõttu, et kaebetähtaeg eelmise samasisulise kaebuse esitamisega peatus. Riigikohus on

1. aprilli
2. a määruses nr 3-3-1-26-06 märkinud, et TsÜS §-s 160 nimetatud asjaolud võivad omada halduskohtumenetluses kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuid ei too halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Seega võib käesolevas asjas tõusetuda küsimus üksnes kaebetähtaja ennistamisest; 4) kaebaja leiab, et kohus ei osutanud haldusasjas nr 3-07-2470 kaebajale piisavat kaasabi tema kaebeõiguse teostamisel - kohus oleks pidanud kaebajale selgitama võimalust taotleda riigi õigusabi, kuid kohus sellist ettepanekut ei teinud. Kaebaja arvates ei saa seepärast haldusasjas nr 3-07-2470 esitatud tähtaegse kaebuse tagastamises süüdistada üksnes kaebuse esitajat ning eeltoodut võib käsitada tähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena; 5) Riigikohus on
3. jaanuari
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08 märkinud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Näiteks võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas rõhutas Riigikohus sama määruse punktis 17: "Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul."; 6) eelnevaid seisukohti arvestades võivad kaebetähtaja ennistamise küsimuse kaalumisel otsustavateks osutuda ka varasema sama haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebuse läbivaatamatult tagastamise asjaolud. Haldusasjas nr 3-07-2470 tagastati kaebus seetõttu, et kaebaja ei esitanud kaebuse parandusi eesti keeles ja kaebuse puudused jäid kõrvaldamata. Nimetatud haldusasja kohtute infosüsteemis kajastatud andmetest nähtub, et kaebajale määrati riigi kulul õigusabi alles määruskaebuse esitamisel halduskohtu määrusele, millega määruskaebus kaebuse tagastamise määruse vaidlustamiseks jäeti menetlusse võtmata selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kuigi riigi kulul õigusabi saab määrata üksnes juhul, kui abi vajav isik seda sõnaselgelt taotleb, ei välista see kohtu kohustust selgitada isikule võimalusi menetlusabi saamiseks, kui selline vajadus kohtule teatavaks saanud asjaoludest ilmneb; 7) käesoleval juhul võis kohus korduvate kaebuse käiguta jätmiste pinnalt eeldada, et kaebaja vajab õigusteadmistega isiku abi ning arvestades seda, et kaebaja taotles algul ka 80-kroonise riigilõivu tasumisest vabastamist (pärast majanduslikku seisundit iseloomustavate tõendite jõudmist kohtuni kaebaja küll tasus riigilõivu), ei olnud välistatud, et kaebajal puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja oli teadlik riigi kulul õigusabi saamise võimalusest kohtumenetluses, sest tsiviilasjas nr 2-04-1760 oli talle Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määruse alusel riigi kulul õigusabi määratud. Kohtumenetlus viidatud tsiviilasjas kestis veel käesoleva kaebuse esitamise ajal. Sellisel juhul ei saanud kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmine kaebaja õiguste efektiivsele kaitsele mõju avaldada. Kaebaja kas usaldas liigselt oma võimeid vorminõuetele vastava kaebuse esitamisel või arvas kergeusklikult, et kohus aktsepteerib lõpuks tema venekeelseid kaebuse täiendusi (kaebuse täienduse eestikeelse tõlke esitamise vajadust oli kohus eelnevalt selgitanud). Kaebaja viite tõlkimiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele lükkas halduskohus
7. juuni
8. a määruses haldusasjas nr 3-07-2470 tagasi, sest pankadest kogutud tõendite kohaselt kaebaja perekonnal piisas vahendeid tõlketöö eest tasumiseks; 8) kuna eelnevast nähtub, et kaebaja ei olnud oma õiguste kaitsmisel ise piisavalt hoolas ning tähtaegselt esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmist ei põhjustanud kaebaja teadmatus võimalusest saada õigusabi riigi kulul, pole tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud; 9) ringkonnakohus jättis tähelepanuta koos määruskaebusega esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu dokumendid, kuna need ei ole käesoleval juhul asjakohased.
9. N. Mikolenko esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu
10. juuni
11. a määruse ja halduskohtu
12. märtsi
13. a määruse, millega keelduti kaebuse esitamise tähtaega ennistamast ja kaebust menetlusse võtmast, ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või lugeda see tähtaegseks ja saata kaebus sisuliseks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.
14. Riigikohtu halduskolleegium jättis
15. septembri
16. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301 määruskaebuse menetlusse võtmata.
17. Alates
18. jaanuarist 2010 korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg-s 4 sätestatakse, et kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, loetakse alates
19. aasta
20. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Politsei- ja Piirivalveamet. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. N. Mikolenko esitas teistmisavalduse, milles palus "
22. Vaadata uuesti läbi 10.09.2009 kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid" ja "
23. Lisada 10.
24. 2009 kassatsioonkaebuse dokumentide juurde asjas nr 3-7-1-3-301 Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.10.2009 otsus nr 10664/05".
25. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja Riigikohtu
26. septembri
27. a määruse muutmata ning väidab järgmist: 1) Euroopa Inimõiguste Kohtu
28. oktoobri
29. a otsus puudutas väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise kestust. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et Eesti on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 5 lg 1 p "f", kuna N. Mikolenko kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil oli ebatavaliselt pikk; 2) Riigikohtu
30. septembri
31. a määrus, mida on nimetatud teistmisavalduses, tehti seonduvalt kaebusega, milles N. Mikolenko vaidlustas KMA
32. oktoobri
33. a ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Riigikohtu
34. septembri
35. a määruse puhul oli vaidluse esemeks KMA
36. oktoobri
37. a ettekirjutuse vaidlustamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Euroopa Inimõiguste Kohtu
38. oktoobri
39. a otsus ei puudutanud Riigikohtu
40. septembri
41. a määrusega lahendatud küsimust. Asjas puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud teistmise alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Teistmisavalduse kohaselt peab N. Mikolenko teistmise aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtu
43. oktoobri
44. a otsust, millega rahuldati tema kaebus. 14.

§ 75

lg-s 1 nähakse ette võimalus jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teista). Sama paragrahvi lõike 2 järgi on halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg-s 2 p-s 8 sätestatakse: "Teistmise alused on järgmised: [---] "Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu".

1. N. Mikolenko asjas on Euroopa Inimõiguste Kohus
2. oktoobri
3. a otsusega tuvastanud EIÕK artikli 5 lg 1 p "f" rikkumise N. Mikolenko kinnipidamisel väljasaatmiskeskuses. Seega saab Euroopa Inimõiguste Kohtu nimetatud otsust käsitada teistmise alusena nendele Eesti kohtulahenditele, millega otsustati väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise ja selle kestuse üle.
4. Praeguses teistmisavalduses palub N. Mikolenko "Vaadata uuesti läbi 10.09.2009 kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid."
5. Riigikohtu halduskolleegium jättis
6. septembri
7. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301 N. Mikolenko määruskaebuse menetlusse võtmata. Nimetatud määruskaebus oli esitatud haldusasjas nr 3-08-
9. Haldusasjas nr 3-08-2062 vaidlustas N. Mikolenko Tallinna Halduskohtule
10. oktoobril 2008 esitatud kaebusega KMA
11. oktoobri
12. a ettekirjutuse nr 10033180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Selle ettekirjutusega otsustati N. Mikolenkolt sisse nõuda 248 921 krooni.
13. Ettekirjutust nr 10033180119 on N. Mikolenko Eesti kohtutes vaidlustanud kaks korda. Esimese kaebuse nimetatud ettekirjutuse peale esitas N. Mikolenko
14. detsembril 2007 (haldusasi nr 3-07-2470). Tallinna Halduskohtu
15. jaanuari,
16. veebruari,
17. veebruari ja
18. märtsi
19. a määrustega jäeti see kaebus korduvalt käiguta ja anti tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Halduskohtu
20. aprilli
21. a määrusega tagastati kaebus N. Mikolenkole

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult.

Selle kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

1. septembri
2. a määrusega rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis
3. detsembri
4. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 N. Mikolenko määruskaebuse haldusasjas nr 3-07-2470 tehtud kohtumääruste peale menetlusse võtmata. Riigikohtu halduskolleegiumi
5. septembri
6. a määrus asjas nr 3-7-1-3-301 ei ole tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi
7. detsembri
8. a määruses asjas nr 3-7-1-3-553 nimetatud kohtumääruste kohta. Seega ei puuduta praegune määruskaebus Tallinna Halduskohtu
9. aprilli
10. a määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määrust haldusasjas nr 3-07-2470, mille peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohtu halduskolleegium
13. detsembri
14. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 menetlusse võtmata.
15. Praegune teistmisavaldus puudutab haldusasjas nr 3-08-2062 tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu määrusi, mille kohta Riigikohtu halduskolleegium tegi
16. septembri
17. a määruse asjas nr 3-7-1-3-
19. Haldusasjas nr 3-08-2062 ei vaieldud ega saadudki vaielda N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise õiguspärasuse üle. Selle küsimuse üle vaieldi nendes kohtuasjades, milles tehtud lahenditega otsustati väljasaatmiskeskusesse N. Mikolenko paigutamise ja väljasaatmiskeskuses tema kinnipidamise pikendamise üle. Euroopa Inimõiguste Kohtu
20. oktoobri
21. a otsus puudutab väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise õiguspärasust, mitte aga haldusasjas nr 3-08-2062 Eesti kohtute poolt lahendatud küsimusi.
22. Kohtud ei jõudnud haldusasjas nr 3-08-2062 asja sisulise läbivaatamise ega kohtuotsuseni. Eesti kohtud tegid selles haldusasjas mitmeid menetluslikke küsimusi puudutavaid kohtumäärusi. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-08-2062, et tähtaeg KMA
23. oktoobri
24. a ettekirjutuse nr 10033180119 vaidlustamiseks on
25. oktoobril
26. aastal esitatud kaebuse puhul mööda lastud. Tallinna Halduskohus jättis
27. märtsi
28. a määrusega N. Mikolenko taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
29. juuni
30. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 N. Mikolenko määruskaebuse rahuldamata. Teistmisavalduses nimetatud Riigikohtu halduskolleegiumi
31. septembri
32. a määrus asjas nr 37-1-3-301 oli tehtud N. Mikolenko määruskaebuse kohta, mis oli esitatud Tallinna Ringkonnakohtu
33. juuni
34. a määruse ja Tallinna Halduskohtu
35. märtsi
36. a määruse peale haldusasjas nr 308-
37. Määruskaebuses paluti ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist või kaebuse tähtaegseks lugemist ja kaebuse sisuliseks menetlemiseks halduskohtule saatmist.
38. TsMS § 702 lg-s 3 sätestatakse järgmist: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks." Kolleegium on seisukohal, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu
39. oktoobri
40. a otsus ei puuduta haldusasjas nr 3-08-2062 kohtumäärustega lahendatud küsimusi, siis ei saa see kohtuotsus tulenevalt TsMS § 702 lg-st 3 olla nimetatud asjas tehtud kohtumääruste teistmise aluseks.
41. Eeltoodud põhjendustel jääb N. Mikolenko teistmisavaldus rahuldamata.
42. Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu
43. oktoobri
44. a otsus võib olla teistmise aluseks nendele kohtulahenditele, millega rahuldati KMA taotlusi pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Kolleegium märgib, et TsMS § 704 lg 2 esimese lause järgi võib sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 nimetatud juhul teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest.

§ 76

lg-s 2 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta." Praeguseks ei ole TsMS § 704 lg-s 2 ja

§ 76

lg 2 teises lauses nimetatud tähtajad möödunud, mistõttu on võimalik esitada teistmisavaldus nende kohtulahendite peale, millega otsustati pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Sellise teistmisavalduse lahendamise tulemustest lähtudes on haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 4 alusel võimalik tagada N. Mikolenko õiguste kaitse seoses KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutusega nr 10033180119. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld