Obsah (5)

§ 143§ 145§ 142§ 208§ 146

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 142 lg-le 1 ja § 145 lg-tele 1 ja 2. Müügilepingus leppisid pooled kokku viivise, mille määraks on 0,5% tasumata summast päevas. Hageja vähendas menetluse kestel viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hageja nõudis lisaks ka leppetrahvi lepingu punkti 6.3 järgi, kuna ostja ei täitnud oma kohustust esitada igal kuul müüjale nimekiri müümata jalgratastest. Hageja leidis, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga

§ 143

tähenduses, kuna kostja I oli käenduslepingu sõlmimisel OÜ Reactive rattapoe juhataja ja tal oli otsene huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Kostja I ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks.

1. Harju Maakohus kaasas
2. mai
3. a määrusega menetlusse kostjana OÜ Reactive (kostja II).
4. Kostja I vaidles hagile vastu. Ta leidis, et hagejal puudub tsiviilprotsessiõigusvõime, kuna filiaal ei ole juriidiline isik ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 24 ja äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-tele 1 ja 2 tuginedes ei saa ta olla asjas hagejaks. Samuti ei olnud hagejal õigusvõimet, kui ta sõlmis käenduslepingu. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Filiaal on välismaa äriühingu osa, kes teeb tehinguid välismaa äriühingu nimel ja volitusel. Viis aastat hiljem antud heakskiit ei saa teha filiaali juhatajat esindusõigusega isikuks ega muuda filiaali sõlmitud lepingut UAB Baltik Vairase lepinguks. Lisaks leiab kostja I, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi. Kostjale kui füüsilisele isikule laienevad tarbijakäenduslepingut reguleerivad sätted. Harju Maakohus jättis
5. juuni
6. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi. Filiaali ja äriühingu käsitamine erinevate isikutena on kohtu arvates meelevaldne.
7. augusti
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-274 lõpetas Harju Maakohus kostja II pankrotimenetluse raugemise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
9. jaanuari
10. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus lõpetas menetluse kostja II vastu, sest kostja II lõppes õigusjärgluseta. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hageja esitas alternatiivsed nõuded. Maakohus jättis tuvastamata põhiõigussuhte, kuigi võttis seisukoha käenduse tühisuse kohta. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.
11. juulil 2008 esitatud täiendatud hagiavalduses leidis hageja, et kuna tal ei ole võimalik esitada nõuet põhivõlgniku vastu, vastutab käendaja

§ 145lg 2 järgi kogu käendatava kohustuse eest.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. veebruari
3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I välja 50 545 krooni 98 senti. Viivise ja leppetrahvi nõude jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et välismaa äriühingu filiaalil, olenemata sellest, et ta kantakse äriregistrisse, ei ole juriidilise isiku õigusi ja tema tegevusest tulenevate kohustustuste eest vastutab välismaa äriühing, kelleks on praegusel juhul UAB Baltik Vairas (varem AB Baltik Vairas). Seega sai
4. jaanuaril 2005 hagi esitada üksnes UAB Baltik Vairas. Tähtis on aga see, et
5. novembril 2005 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, millest nähtub, et UAB Baltik Vairas esitas hagi UAB Baltik Vairas Eesti filiaali kaudu. Sellest tulenevalt tuleb lugeda hagejaks välismaine äriühing ehk UAB Baltik Vairas, kellel on tsiviilprotsessiõigusvõime ja kellel on hagi esitamise õigus.
6. aprillil
7. a sõlmitud müügilepingu ja käenduslepingu kohta leidis maakohus, et vaidlusaluseid tehinguid tehes tegutses UAB Baltik Vairas Eesti filiaal, kui UAB Baltik Vairas kaupu ja teenuseid pakkuv isik UAB Baltik Vairas majandustegevuses ja tehingud on selle majandustegevusega seotud. Järelikult on need tehingud tehtud välismaise juriidilise isiku UAB Baltik Vairas nimel ja on kehtivad. Poolte sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping

§ 143

tähenduses, sest kostja I tegutses käenduslepingu sõlmimisel kostja II rattapoe juhatajana ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Et kostja I ei sõlminud käenduslepingut tarbijana, kinnitavad muu hulgas kostja II 9. detsembri 2003. a ainuosaniku otsus ja kostja I notari juuresolekul kirjutatud allkirja näidis.

§ 142

lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist kostjalt I kui käendajalt.

1. novembri
2. a teatisega on tõendatud, et võlausaldaja teatas käendajale nõudest. Tasumata arvete järgi on põhivõlgniku võlaks 50 545 krooni 98 senti. Tõendatud ei ole, et kostja II oleks selles summas kaupa tagastanud või kauba eest tasunud. Hageja põhinõue on

§ 208lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud.

Kohus nõustus kostjaga I, et ka hageja ise ei ole tundnud mitme kuu vältel huvi kauba vastu, mille omanik ta oli kuni tasumiseni. Lähtudes hea usu põhimõttest, ei pidanud kohus põhjendatuks käendaja kui võlgniku vastu esitatud viivise ja leppetrahvi nõude rahuldamist. Kohus nõustus hagejaga selles, et ta ei saanud oma nõuet esitada kostja II pankrotimenetluses. Kostja II pankrotimenetlus rauges pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel enne pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd käenduslepingu p 3.2.3 järgi pidi võlausaldaja käendajat teavitama ostja pankrotimenetlusest teadasaamisest, ei saa õigeks pidaja seisukohta, et kuna nõudeid ei olnud võimalik esitada, on ainetud ka kostja I väited, et talle ei teatatud pankrotimenetlusest. Lepingust ei tulene, et võlausaldaja peab teatama käendajale ostja pankrotist alles siis, kui ostja pankrot välja kuulutatakse. Seega oleks võlausaldaja pidanud käendajale ostja pankrotist teatama sellest teadasaamisel.

1. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus. Ta leidis, et hagejal ei olnud ei hagemisõigust ega ka õigust enda nimel lepinguid sõlmida. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. septembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 50 545 krooni 98 senti. Maakohus tuvastas õigesti, et
5. aprillil 2004 hageja filiaali juhataja Urmas Mädo ja kostja I vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv ning sellest on tekkinud õigused ja kohustused hagejale ja kostjale I. Maakohus on hageja nõudeõiguse aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud. ÄS § 384 lg 2 järgi vastutab äriühing filiaali tegevuse eest ja samuti tekivad filiaali tehtud tehingutest õigused välismaa äriühingule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtute otsused ja lõpetada asjas menetlus. Kaebuse kohaselt ei olnud U. Mädol filiaali juhatajana õigust sõlmida käenduslepingut Eesti filiaali nimel ja sellest tehingust ei tekkinud Leedu äriühingule UAB Baltik Vairas tsiviilõigusi ega kohustusi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja ainuüksi seetõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta selle, et UAB Baltik Vairas Eesti filiaal ei soovinud esitada nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses, samuti ei informeerinud pankrotimenetlusest käendajat ja maakohus ei arvestanud, et hagi esitati solidaarselt nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kostjalt I võeti ära võimalus esitada nõue põhivõlgniku vastu viimase pankrotimenetluses.
7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas U. Mädol oli filiaali juhatajana õigus sõlmida käenduslepingut UAB Baltik Vairas Eesti filiaali nimel ja kas sellest tehingust tekkis Leedu äriühingule UAB Baltik Vairas tsiviilõigusi ja kohustusi. Kolleegium selgitab, et Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. ÄS § 384 lg 1 kohaselt, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. ÄS § 385 lg-st 1 tuleneb välismaise äriühingu kohustus määrata filiaalile juhataja või juhatajad ning ÄS § 385 lg 2 järgi filiaali juhataja juhib ja esindab filiaali. Seega oli U. Mädol esindusõigus
10. aprilli
11. a käenduslepingu sõlmimiseks filiaali nimel ja sellest lepingust tekkisid õigused ja kohustused hagejale.
12. Eksitav on kassatsioonkaebuse etteheide, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et UAB Baltik Vairas Eesti filiaal ei soovinud esitada nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses, ei informeerinud pankrotimenetlusest käendajat ja maakohus ei arvestanud, et hagi esitati solidaarselt nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Selliseid väiteid apellatsioonkaebuses ei esitatud ja TsMS § 651 lg 1 kohaselt puudus ringkonnakohtul alus selles osas maakohtu otsust kontrollida. Täiendavalt märgib kolleegium, et isegi kui hageja ei teavitanud kostjat I ostja pankrotimenetlusest ja kostja I pankrotimenetlusest ei teadnud, ei oleks see ei seaduse ega käenduslepingu järgi aluseks, et jätta hagi rahuldamata.

§ 146

lg 2 järgi peab võlausaldaja põhivõlgniku pankroti korral esitama oma nõude pankrotimenetluses. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata käendajale teatama.

§ 146

lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuivõrd praeguses asjas lõppes põhivõlgniku pankrot raugemisega, siis pankrotimenetlusest teatamata jätmisega ei tekkinud käendajale E. Hirvele kahju.

1. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja I, et tegemist on tarbijakäendusega. Harju Maakohus leidis, et tegemist ei ole tarbijakäendusega. Maakohus tegi selle järelduse, tuginedes muu hulgas OÜ Reactive
2. detsembri
3. a ainuosaniku otsusele, millega E. Hirv määrati juhatuse liikmeks. Samuti rajas maakohus oma järelduse kostja I notari juuresolekul kirjutatud allkirja näidisele. Kuna kostja I ei vaidlustanud
4. aprilli
5. a apellatsioonkaebuses ega vaidlusta kassatsioonkaebuses kohtute järeldust tarbijakäenduse kohta, ei anna Riigikohus hinnangut sellele, kas tegemist oli tarbijakäendusega või mitte.
6. Kostja I kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve