3-1-1-6-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-6-10 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi M. R. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-9746 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Prefektuur (Ida Politseiprefektuur), kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. septembri
7. a kohtuotsus M. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ida Politseiprefektuuri
10. mai
11. a otsusega karistati M. R. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 41 trahviühikut (2460 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M. R.
12. aprillil 2009 X maakonnas X vallas X tee
13. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 76±3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.
14. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse tühistamist. Ta tunnistas rikkumist ja kahetses toimepandut, selgitades, et ületas lubatud sõidukiirust tähelepanematuse tõttu. Ühtlasi märkis menetlusalune isik, et juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab ta töö ja sellisel juhul ei ole tal võimalik maksta trahvi ega ennast elatada.
15. Viru Maakohtu
16. septembri
17. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. Kohus leidis, et kuigi menetlusaluse isiku väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas tühistada vastuolulisuse tõttu. Otsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb
18. augustil 2009, st enne kohtuistungit. Lisaks sellele on otsuses kirjas, et otsuse jõustumisel pööratakse see lisakaristuse osas täitmisele seaduses ettenähtud korras. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Viru Maakohtu otsuse peale on Ida Politseiprefektuur esitanud kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator märgib, et maakohus on tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas, kuigi on eelnevalt asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Sellest võib järeldada, et kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluselt isikult põhjendatud. Leides, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on põhjendatud, kuid et kohtuvälise menetleja otsus on selles osas puudulik, tulnuks kohtul teha uus põhistatud otsus. Kuna kohus seda teinud ei ole, on ta oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Kassaator märgib VTMS § 74 lg 1 p-le 19 viidates, et kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele pööramise aeg sõltub sellest, kas menetlusalune isik või tema kaitsja esitab otsuse peale kaebuse või mitte. Praktikas märgitakse karistusotsuses lisakaristuse lõppemise täpne kuupäev, vältimaks selgusetust juhtimisõiguse taastumise aja osas. Samas on see kuupäev kassaatori hinnangul otsuse tekstis seotud otsuse jõustumisega ja peaks seetõttu olema üheselt mõistetav.
20. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis toodud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja väärteoasi saata uueks arutamiseks maakohtule.
22. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses taotlenud lisakaristuse tühistamist, põhjendades oma taotlust sellega, et juhtimisõigus on talle vajalik sissetuleku teenimiseks. Maakohus on leidnud, et kuigi puudub alus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks, tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas siiski tühistada selle vastuolulisuse tõttu. Samas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et väärtegu on üldse toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Kriminaalkolleegium märgib taas kord, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ka olukorras, kus isik vaidlustab vaid temale kohtuvälise menetleja otsusega väärteo toimepanemise eest määratud lisakaristuse põhjendatust, pole kohtul võimalik seda küsimust lahendada, kontrollimata eelnevalt väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seonduvaid asjaolusid. Teisisõnu tuleb kohtul kirjeldatud tingimustel kaebuse piiridest olenemata hinnata, kas kaebuses nimetatud teole kohtuvälise menetleja poolt antud õiguslik hinnang on tervikuna õiguspärane või mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. oktoobri
24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p 8 ja
25. aprilli
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-09, p 12). Kuna maakohtu otsus eespool kirjeldatud nõuetele ei vasta, on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses ja juba seetõttu tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks.
27. Puutuvalt sellesse, et maakohus on tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamise osas, viidates otsuse vastuolulisusele, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. 8.1 Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p-le 19 märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võisid saada lahendi koopia, on möödunud 15 päeva ning otsust ei ole edasi kaevatud. Ida Politseiprefektuuri
28. mai
29. a karistusotsuses on kõnealuse sätte mõte edastatud ebatäpselt ja on märgitud üksnes seda, et juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ning lõpeb
30. augustil
31. Karistusotsuse järgmisel real on aga märgitud, et otsus pööratakse lisakaristuse osas täitmisele seaduses sätestatud korras. 8.2 Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et VTMS § 74 lg 1 p-s 19 sätestatuga ei ole iseenesest vastuolus, kui karistusotsuses on karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kehtimise alguse ja ka lõpu aeg. Kuid sellisel juhul peab karistusotsusest ka selgelt nähtuma, et need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata. Vastasel juhul ei ole otsus üheselt mõistetav, sest selle vaidlustamise korral ei saa karistuse alguse ja lõpu aeg enam kuidagi olla selline, nagu otsuses märgitud. 8.3 Tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et maakohtu otsusest ei selgu, miks on eelnimetatud ebatäpsuse sedastamisele järgnenud kohtuvälise menetleja otsus tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas, kuigi eelnevalt on kohus nentinud lisakaristuse seaduslikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oleks kohus pidanud selle ebatäpsuse kõrvaldama lisakaristuse osas uue otsuse tegemisega, arvestades käesoleva otsuse eelmises punktis märgitut. Ilma põhjendusteta kohtuvälise menetleja karistusotsust lisakaristuse osas tühistades on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.
32. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg