Obsah (6)

§ 108§ 174§ 109§ 88§ 23§ 151

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 108 lg-ga

1. Kohtutäitur pidi hageja nõudega jaotuskava koostamisel arvestama, sest müüdud kinnistute hulgas olid mh kinnistud, millele oli hageja nõude tagamiseks seatud hageja kasuks teisele järjekohale hüpoteek. Kostja müüs võlgniku kinnistud tervikvarana
2. augustil 2008 toimunud enampakkumisel kolme eraldi pakkumisega. Esimene pakkumine hõlmas kahte kinnistut, mida koormas Osaühingu MAXI PETROL TRADE (edaspidi sissenõudja I) kasuks esimesele järjekohale seatud 50 000 000 krooni suurune hüpoteek ja hageja kasuks teisele järjekohale seatud 18 000 000 krooni suurune ühishüpoteek. Teine pakkumine hõlmas seitset kinnistut, mis olid koormatud ainult sissenõudja I kasuks esimesele järjekohale 50 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga. Kolmas pakkumine hõlmas kümmet kinnistut, mis olid koormatud esimesele järjekohale sissenõudja I kasuks seatud 50 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga ja Osaühing Ravotek Invest (edaspidi sissenõudja II) kasuks teisele järjekohale seatud ühishüpoteegiga (summa kohtule täpsustamata). Kostja koostatud jaotuskava järgi tuleb esimese pakkumise alusel müüdud kinnistute arvel rahuldada esimese järjekoha hüpoteegi alusel sissenõudja I nõue. Hageja kasuks seatud teise järjekoha hüpoteegi rahuldamiseks müügist saadud rahast ei jätku. Teise pakkumise alusel müüdud kinnistute arvel tuleb sissenõudja I nõue rahuldada esimesena müüdud kinnistute müügist puudu jäänud ulatuses. Kuna sissenõudja I nõue saab esimese ja teise pakkumise arvel rahuldatud, tuleb kolmanda pakkumise alusel müüdud kinnistute arvel teise järjekoha ühishüpoteegi alusel rahuldada sissenõudja II nõue. Hageja sellise jaotuskavaga ei nõustu ja leiab, et sissenõudja I nõude rahuldamisest üle jäänud rahast tuleb esimese ja kolmanda pakkumise tulemi suhtest (526 710 krooni / 3 510 000 krooni) lähtudes maksta hagejale 13,048% ja sissenõudjale II 86,952%.
3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ühines võlgniku täitemenetlusega ning esitas võlgniku vastu 1 986 600 krooni suuruse nõude, millega kohtutäitur jaotuskava koostamisel arvestas, kuid kuna see kuulus
4. järku, on hageja jaotis 0 krooni.
5. Harju Maakohus rahuldas
6. veebruari
7. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis hagi nõude tunnustamise osas rahuldamata, kuna selleks puudus õiguslik alus. Muus osas rahuldas maakohus hagi, tühistas enampakkumise tulemi jaotuskava ning kohustas kostjat koostama enampakkumise tulemi jaotamiseks uue jaotuskava. Maakohus leidis, et hageja ei ole vaidlustanud ühtegi asjaolu, mis tuleneks mõne teise sissenõudja tegevusest. Hagis taotleb hageja nõude tunnustamist ja jaotuskava tühistamist ning uue jaotuskava koostamist. Hageja vaidlustab jaotuskava osas, millega jäeti tema kohtuotsusega tunnustatud nõue täitemenetluses rahuldamata. Võlgnik vaidles vastu hageja avaldusele hüvitise saamiseks

§ 108alusel, kuid hageja ei ole selle jaotuskavast väljajätmist vaidlustanud.

Nõude tunnustamise osas jättis kohus hagi õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. Hageja 1 986 600 krooni suurune nõue võlgniku vastu tuleneb kohtuotsusest. Täitemenetluses puudub kohtulikult kaitstud nõude tunnustamise instituut ning kohtule esitatud asjaolusid arvestades ei ole hageja õigusi väidetaval viisil rikutud. Tulenevalt kostja vastusest ning esitatud jaotuskavast on hageja nõuet tulemi jaotuskava koostamisel arvestatud, kuid jaotuskava kohaselt ei ole hageja nõude rahuldamiseks pärast eelnevate järkude rahuldamist raha jätkunud. Esimeses järjekorras tuli

§ 174

lg 1 ja lg 3 p 2 järgi rahuldada sissenõudja I nõue (3 841 260 krooni) teise pakkumise arvel täies ulatuses (3 210 000 krooni) ning ülejäänud ulatuses esimese ja kolmanda pakkumise arvel. Samuti tuleb kinni pidada sissenõudja I nõude rahuldamise alusel tekkinud täituritasu ja lisatasu. Ülejäänud tulemit jaotades paigutas kostja järgmisele kohale sissenõudja II ning alles seejärel hageja. Kinnistusraamatust nähtuvalt on sissenõudja I järel teisele järjekohale seatud esimese pakkumise puhul hüpoteek hageja kasuks ja teise pakkumise puhul sissenõudja II kasuks. Hageja ja sissenõudja II kasuks on seatud hüpoteek teisele järjekohale ja sellest tulenevalt tuleb

§ 174lg 1 järgi rahuldada nende nõuded samas rahuldamise järgus.

Seega eksis kostja jaotuskava koostades seaduse nõuete vastu ning jaotuskava tuleb tühistada. Kuna nii hageja kui ka sissenõudja II nõuded on tagatud samal järjekohal asuva hüpoteegiga, mis on seatud erinevatele kinnisasjadele, on hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud esimesel pakkumisel ning sissenõudjal II kolmandal pakkumisel müüdud kinnistute arvel. Kuna mõlemal pakkumisel saadu arvel tuleb esmalt rahuldada sissenõudja I nõue, on õiglane rahuldada sissenõudja I nõude jääk esimese ja teise pakkumise tulemist võrdeliselt nende pakkumistega saadud summadest. Samuti tuleb allesjäänud tulemi jagamisel lähtuda pakkumistel saadud summade vahekorrast, et tagada hageja ja sissenõudja II võrdne kohtlemine. Kuna jaotuskava tuleb tühistada ja hageja ei palunud kohtul uut jaotuskava koostada, tuleb

§ 109

lg 4 järgi kohustada kostjat koostama võlgniku täitemenetluses uus jaotuskava, mis arvestab kohtu seisukohti.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse jaotuskava tühistamise, uut jaotuskava koostama kohustamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlustamata osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kostja koostatud enampakkumise tulemi jaotuskava ei vasta seadusele. Maakohus jättis tähelepanuta pandiõiguste realiseerimist reguleeriva materiaalõiguse ja jõudis seetõttu vaidlusaluse jaotuskava seaduslikkuse osas ekslikule järeldusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 sätestab ühishüpoteegi mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on ühishüpoteek komplekshüpoteek, mis koormab üheaegselt mitut kinnisasja. Ühishüpoteegi seadmisel vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise regulatsioon on ette nähtud AÕS § 360 lg-s 1, mille kohaselt on ühishüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Ühishüpoteek annab võlausaldajale valikuvõimaluse koormatud kinnisasjadele sissenõude pööramiseks, mis tähendab, et võlausaldaja võib sundtäitmist nõuda kas kõigi, ühe või mõne koormatud kinnisasja arvel. Ühishüpoteegi realiseerimise osas võib analoogiat näha võlaõiguslikus solidaarvastutuses (võlaõigusseaduse § 65 jj), kus suhtes võlausaldajaga vastutab iga solidaarvõlgnik, ühishüpoteegi puhul iga koormatud kinnisasi, eraldi kogu kohustuse täitmise eest. Kui ühe kinnisasja realiseerimisest ei saada nõudele rahuldust, võib ühishüpoteegipidaja pöörata nõude järgmise koormatud kinnisasja vastu. Kui nõue rahuldatakse ühest või mitmest kinnisasjast, kaotab ühishüpoteegipidaja õiguse selle nõude raames pöörata sissenõuet ülejäänud kinnisasjadele. Ühishüpoteegi alusel toimuvale sundtäitmisele kohaldatakse AÕS § 352 sätteid. AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 353 lg 1 näeb ette, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine korraldati, hüpoteekide järjekohtadest lähtudes. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. Iga realiseeritav kinnisasi osaleb täitemenetluses ka tervikvarana müües iseseisvana ühes seatud koormatistega ja nendest tulenevate õigustega. Iga asjaõiguse omanik saab oma õigusi realiseerida üksnes selle kinnisaja võõrandamise raames, millele tema õiguste tagamiseks asjaõigus on seatud. See tähendab, et kui täitemenetluses müüdi kinnisasi, millele hageja kasuks oli seatud teise järjekoha hüpoteek ja selle rahuldamiseks ei jätkunud raha seetõttu, et enne kustutati esimese järjekoha ühishüpoteek, siis ei ole hagejal õigust nõuda, et esimese järjekoha hüpoteek rahuldataks mõne teise müüdud kinnisasja arvel, millel hageja kasuks seatud asjaõigusega seos puudub. Tõsi, kinnistute müügijärjekord võib nõuete rahuldamise tulemust muuta, kuid hagejal ei ole ka kinnistute tervikvarana ja ühe täitemenetluse raames müümise korral seadusest tulenevat alust teha esimese järjekoha ühishüpoteegipidajale korraldusi, milliste kinnistute suhtes, millises järjekorras või millises ulatuses viimane enda pandiõigust maksma panema peaks. Põhimõte, et kellel on paremus ajas, on ka paremus õiguses, kehtib ka sundtäitmise korral. Teisele järjekohale hüpoteegi seadmisega nõustumisel tuleb hüpoteegipidajal leppida paratamatusega, et hilisemal järjekohal olevate õiguste püsimajäämine ja rahuldamise tõenäosus on sundtäitmisel alati väiksem kui varasematel järjekohtadel asuvate õiguste puhul.

§ 88lg 4 kohaselt müüakse vara enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras.

Kui kinnisasjad on arestitud ühel ajal, sõltub müügijärjekord eeskätt sissenõudja soovist.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab sissenõudja kinnisasjale sissenõude pööramise korral avalduses märkima võimalusel kinnisasja andmed ning kui sissenõue tuleb pöörata mitmele kinnisasjale, siis ka nimetama, millistele kinnisasjadele sissenõue soovitakse pöörata. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja müüs enampakkumisel võlgniku kinnistud sissenõudja avalduse alusel viimase näidatud järjekorras, ei ole kostja jaotuskava koostamisel hageja õigusi riivanud.

§ 174

lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate vahel vastavalt õiguste kinnistusraamatust nähtuvatele järjekohtadele ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha.

§ 174

lg 3 p 2 järgi rahuldatakse kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus. Kuna kinnistud on arestitud ühel ajal, sissenõudjad ei ole tulemi jaotamises kokku leppinud ning jaotuskava näeb ette esmalt esimese järjekoha ühishüpoteegi rahuldamise täies ulatuses, arvestades sissenõudja näidatud kinnisasjade müügi järjekorda, vastab tulemi jaotamine

§ 174lg 1 ja lg 3 p 2 nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega võlgniku täitemenetluse käigus enampakkumisel saadud tulemi jaotuskava tühistada ja kohustada kostjat koostama võlgniku täitemenetluses uus tulemi jaotuskava. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et jaotuskava tuleb tühistada. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Sissenõudja I palus

§ 151

lg 2 järgi panna kinnistud ühiselt enampakkumisele ega määranud kinnistute müügijärjekorda. Kostja kujundas omal algatusel kinnistute müügijärjekorra ja jättis õigusvastaselt hageja kui hüpoteegipidaja nõude arvestamata, kuigi seadusest tulenevalt ei saanud kostja omal algatusel kinnistute müügijärjekorda määrata ega arvestada võlgniku vastuväiteid hageja nõudele. Senise praktika järgi osalevad õigustatud isikud tulemi jaotuskava koostamisel kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ning ühel ajal toimunud arestimise korral saavad sissenõudjad

§ 174lg 1 järgi sama järjekoha.

Kuna kinnistud müüdi ühiselt, tuli pärast esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist rahuldada võrdelises osas teise järjekoha hüpoteegid. Kuna kinnistute müügi kohta koostas kostja ühe tulemi jaotuskava, käsitas ka kostja ise kinnistute müüki ühise müügina. Ringkonnakohus rikkus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui möönis, et kinnistute müügijärjekorra muutmine ühispakkumisel muudab nõuete rahuldamise tulemust. Ringkonnakohtu selline tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ning võimaldab kohtutäituril eelistada omal valikul üht hüpoteegipidajat teisele. Kostja teostas oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 108

lg 4 järgi ei ole oluline, milline on kinnistute müügi järjekord, lähtuda tuleb hüpoteegipidaja õiguse järjekohast.

1. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Alternatiivselt palus kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise korral koostada kohtul uus jaotuskava. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kolleegium järgib TsMS § 689 lg 5 kohaselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
3. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei rikkunud asja lahendades menetlusõiguse normi ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et vaidlusalune jaotuskava vastab seaduses sätestatud nõuetele ning selle tühistamiseks ei ole alust.
4. Ekslik on hageja arusaam, et kõik kinnistud müüdi ühiselt ja seetõttu tuli kinnistute müügist saadud raha jagada võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades kõigi kolme hüpoteegipidaja vahel. Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline

§ 151

lg 2 järgi nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt; samuti võib kinnisasju panna ühiselt enampakkumisele juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kolleegiumi arvates on ühispakkumise regulatsioon nähtud ette eelkõige selleks, et võlgnikule kuuluva vara saaks võõrandada võimalikult hea hinnaga ja/või võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et sissenõudja I oli määranud tema kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügijärjekorra ning sellest juhindudes korraldas kostja õigesti kinnistute müügi kolmel eraldi ühispakkumisel sissenõudja I määratud järjekorras. Asjaolu, et kõik kinnistud olid koormatud sissenõudja I kasuks esimesel järjekohal asuva ühishüpoteegiga, ei anna alust järeldada, et kõik kinnistud müüdi ühispakkumisel. Selline käsitus oleks vastuolus sissenõudja I avaldusega, kus sissenõudja I palus müüa kinnisasjad ühiselt kolme paketina, määrates ühtlasi kinnisasjad, mis tuleb müüki panna ühiselt. Sissenõudja I ei ole soovinud kõigi tema kasuks esimesel järjekohal ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müümist ühel ühispakkumisel. Samuti ei saa kõigi kinnistute müüki pidada ühispakkumiseks sel alusel, et kostja koostas kolme ühispakkumise kohta jaotusettepaneku ühes dokumendis. Kinnistud müüdi kolme erineva paketina, igale paketile tehti eraldi pakkumisi ning igast enampakkumisest saadi eraldi tulem. 12. Nii eraldi kui ka ühispakkumisel müüdud kinnisasjade müügist saadud raha jaotatakse

§s 174 sätestatud korras.

§ 174

lg 1 järgi jaotatakse kinnisasjade müügist saadud tulem sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel; ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Kolleegiumi arvates saab kinnisasja müügist saadud tulemi jaotada kõigi sissenõudjate huve arvestades parimal viisil sissenõudjate kokkuleppega. Kui sissenõudjad tulemi jaotamises omavahel kokku ei lepi, jaotab tulemi kohtutäitur õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue oli tagatud teisel järjekohal asuva hüpoteegiga. Samuti ei ole hageja tuginenud asjaolule, et tulenevalt arestimise järjekorrast oleks ta pidanud saama oma nõude rahuldatud. Hageja väitel oleks tulnud sissnõudja I nõue rahuldada esimese pakkumise müügitulemi arvel üksnes osaliselt, et tagada sissenõudjate võrdne kohtlemine. Kolleegium juhib tähelepanu, et iga hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude kinnistusraamatust nähtuva järjekoha alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud raha arvel, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Hageja ei saa nõuda, et sissenõudja I nõue rahuldataks võrdeliselt kõigi ühishüpoteegiga sissenõudja I kasuks koormatud kinnistute arvel. Tulenevalt AÕS § 360 lg-st 1 on ühishüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel ning kolmandatel isikutel puudub võimalus määrata hüpoteegipidaja asemel seda, millise kinnisasja arvel ta oma nõude rahuldab. Praeguses asjas müüdi hageja ja sissenõudja I kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistud sissenõudja I soovil esimesel ühispakkumisel. Seega oli hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud esimese ühispakkumise tulemi arvel. Kuna kogu esimese ühispakkumise tulem sissenõudja I esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldanud ja hageja nõuet tagas teisel järjekohal asuv hüpoteek, jäi hageja nõue õigesti tulemi jaotuskava alusel rahuldamata. Hageja hüpoteegiga tagatud nõuet ei saanud rahuldada teise ja/või kolmanda ühispakkumise tulemi arvel, sest neil ühispakkumistel müüdud kinnistutele ei olnud hageja nõude tagamiseks hageja kasuks hüpoteeki seatud. 13. Ülaltoodud põhjendustel leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna kinnistud arestiti samal ajal, sissenõudjate vaheline kokkulepe tulemi jaotuse osas puudub ning jaotuskava näeb ette esmalt esimese järjekoha ühishüpoteegi rahuldamise täies ulatuses, arvestades sissenõudja näidatud kinnisasjade müügi järjekorda, vastab tulemi jaotamine

§-s 174 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt ei ole õige ka hageja arusaam, et kostja teostas jaotuskava kinnitades oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega või et ringkonnakohus rikkus jaotuskava seaduslikkust kinnitades võrdse kohtlemise põhimõtet. 14. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja tasutud kautsjon riigituludesse. Menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa