RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-4-10 Otsuse kuupäev 2. märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtua

§ 119lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27.

oktoobri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-6897 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Ringkonnaprokuratuuri Lugna, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2010, kirjalik menetlus ringkonnaprokurör Merike RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a kohtuotsus T. T. süüditunnistamises ja karistamises

§ 119lg 1 järgi ja saata kriminaalasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. T. T. mõisteti Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a otsusega süüdi

§ 118

p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus neli aastat ja kuus kuud.

§ 73

lg 1 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi ja talle määrati katseaeg neljaks aastaks ja kuueks kuuks. T. T. -d süüdistati selles, et ta 6. jaanuaril 2008 Paides X tänav 6 maja ees lõi V. V.-i rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai koljutrauma - raske tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule. Maakohus tuli järeldusele, et T. T. tegu vastab

§ 118p-s 1 kirjeldatud kuriteo koosseisule.

Süüdistatava tegu ja teo tagajärg olid põhjuslikus seoses. Kohus rõhutas, et kõnesolev süüteokoosseis ei eelda tingimata kehalise puutumatuse rikkumist ning ka süüdlase põhjustatud tasakaalukaotus võib tekitada raske tervisekahjustuse. Subjektiivsest küljest tegutses T. T. kaudse tahtlusega. Mõistetava karistuse määra üle otsustamisel võttis maakohus arvesse isiku süüd ja teo toimepanemist kaudse tahtlusega. Arvestades seda, et süüdistatav ise on raskelt haigestunud ja teda pole varem kriminaalkorras karistatud, pidas kohus otstarbekaks ta karistuse kandmisest tingimisi vabastada. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. T. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja T. T. süüdistuses

§ 118p 1 järgi õigeks mõista.

Kaitsja leidis, et kohtuotsuses ei ole põhjendanud, milline süüdistatava tegevus põhjustas kannatanu vigastused. Kohus ei ole hinnanud kannatanu käitumist ja asja teisi tehiolusid. Süüdistuses märgitud kannatanu näkku löömist ei ole otsuses käsitletud. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2009. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus T. T. süüditunnistamises ja karistamises

§ 118p 1 järgi.

Uue otsusega mõisteti T. T. süüdi

§ 119

lg 1 järgi ja teda karistati kolmekuulise vangistusega.

§ 73

lg 1 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga üheks aastaks. Ringkonnakohus leidis, et T. T. tegu ei vasta

§ 118p-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseisule.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaks T. T. kaudset tahtlust tekitada kannatanule raske tervisekahjustus, millega kaasnes oht elule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtu järeldus kaudse tahtluse kohta on põhjendamata. Maakohus ei tuvastanud kannatanu rusikaga näkku löömist. Tõendatud on see, et T. T. tõukas V. V.-i ühe korra rinnust, mille tagajärjel kannatanu kaotas konarlikul pinnal tasakaalu ja kukkus, lüües pea vastu külmunud maapinda. Kannatanu oli tarvitanud alkoholi ja seetõttu olid tema reaktsioonid pärsitud. Lisaks sellele seisis ta käed taskus. Neid asjaolusid arvestades tegi ringkonnakohus järelduse, et kannatanut tõugates ei näinud T. T. ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel ega kiitnud seda heaks. T. T. tekitas V. V.-ile raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest, mis on kvalifitseeritav

§ 119lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel võttis ringkonnakohus arvesse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. T. T. on varem kriminaalkorras karistamata. Ta on raskelt haige ja 90% ulatuses töövõimetu. Neil põhjustel mõisteti vangistus alammäära lähedal. Arvestades kuriteo asjaolusid ja isiku tervislikku seisundit, ei pidanud kohus karistuse ärakandmist otstarbekaks.

§ 73lg 1 alusel vabastati T.

T. karistuse kandmisest tingimisi üheaastase katseajaga. Rahalise karistuse mõistmist pidas ringkonnakohus ebaotstarbekaks, sest süüdistatav on praktiliselt töövõimetu ja tal puudub regulaarne sissetulek. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokurör põhjendab kassatsiooni järgmiselt. 4.1 Kassator ei ole nõus ringkonnakohtu järeldusega, et T. T. põhjustas saabunud tagajärje ettevaatamatusest. Lüües või tõugates talvisel jäisel teel alkoholijoobes isikut, kelle käed on taskus, pidas süüdlane võimalikuks, et kannatanu võib kukkuda ja saada kehavigastusi. Neil asjaoludel möönab iga tavalise elukogemusega isik põhjuslikku ahelat teo ja saabuda võiva tagajärje vahel. Selliselt käitudes möönab isik igasuguse kehavigastuse tekkimise võimalust ja sellest tulenevalt järgnebki kriminaalvastutus reaalselt tekitatud tagajärje raskuse järgi. 4.2 Karistuse mõistmisel on kohus kohaldanud valesti materiaalõigust ja määranud T. T. lühema katseaja, kui seda võimaldab

§ 73lg 3.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Pärnu Maakohus ei tuvastanud kannatanu löömist rusikaga näo piirkonda, kuid analüüsides T. T. tegevuse ja saabunud tagajärje vahel esinevat põhjuslikku seost tuli järeldusele, et süüdistatava põhjustatud tasakaalukaotus võib samuti tekitada kannatanule raske tervisekahjustuse. Maakohus märkis, et T. T. tegutses kaudse tahtlusega ning seetõttu vastab tema tegu

§ 118p-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule.

6. Tallinna Ringkonnakohus luges omakorda tõendatuks, et T. T. tõukas V. V.-i kätega endast eemale, mille tagajärjel viimane kukkus. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu järeldus teo toimepanemisest kaudse tahtlusega on paljasõnaline ja põhjendamatu. T. T. ei näinud kannatanut tõugates ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel ega kiitnud seda heaks. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et süüdistatav ei tekitanud kannatanule rasket tervisekahjustust kaudse tahtlusega, vaid ettevaatamatusest

§ 119lg 1 mõttes. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt Kr

MS § 352 lg 6 alusel, esitatud kassatsiooni piiridest väljudes, et ringkonnakohus on jätnud nõuetekohaselt oma järeldused põhjendamata, mis on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliste konkreetsete kriteeriumite alusel ettevaatamatusdelikt tuvastati.

1. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et ringkonnakohtu otsuse põhiosas on küll viidatud Riigikohtu asjakohasele praktikale, kuid esitamata on jäetud argumendid selle kohta, kuidas mahukalt tsiteeritud Riigikohtu seisukohad toetavad ringkonnakohtu veendumuse kujunemist arutatavas asjas. Pole välja selgitatud T. T. hinnangut kannatanu tõukamise ja saabunud tagajärje vahelisele põhjuslikule seosele. Tähelepanuta on jäänud isegi see, kas konkreetseid asjaolusid arvestades (alkoholijoobes kannatanu, kelle käed olid taskus; talvine aeg; jäine ja konarlik maapind) oli süüdistatav võimeline üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette nägema põhjuslikku seost kannatanu rindu tõukamise ja saabunud tagajärje vahel. Samuti ei ole ringkonnakohtu otsuses analüüsi selle kohta, millele tuginedes võib tõsikindlalt väita, et nimetatud asjaolusid arvestades oli T. T.-l mõistlik loota, et joobes kannatanu tasakaalust välja viimine jäisel maapinnal ei realiseeru ükskõik kui raskes tagajärjes. Kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus tuleb kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel lähtuda eelnevast käsitlusest ning seejärel jälgitavalt esitada vastava järelduseni viinud mõttekäik ka kohtuotsuses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-5-08 - RT III 2008, 14, 93 ja nr 3-1-1-60-08 - RT III 2008, 48, 331).
2. Järgnevalt tõdeb Riigikohus, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on mõistnud T. T.-le

§ 119

lg 1 järgi karistuseks kolm kuud vangistust, kuid pidanud seejuures otstarbekaks ta

§ 73lg 1 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastada tingimusel, et T.

T. ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonis märgituga, et ringkonnakohtu poolt määratud üheaastane katseaeg on ebaseaduslik, sest

§ 73lg 3 kohaselt võib lühim katseaeg olla kolm aastat. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 361 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse T. T. süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Lea Kivi, Ott Järvesaar