← Eesti

3-3-1-96-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-96-09

  1. märts 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Viktor Šahmatovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 1382 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti (alates
  6. veebruarist 2010 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet) kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 osas, mis puudutab Viktor Šahmatovi pensionistaaži tõendatust keevitajana töötatud aja eest, ning Tartu Ringkonnakohtu
  9. septembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 täies ulatuses. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Viktor Šahmatov esitas
  12. juulil 2008 Tartu Pensioniameti Võru klienditeenindusele avalduse soodustingimustel pensioni määramiseks seoses töötamisega käsielekterkeevitajana keevitamisel toodete kuumutamisega metallitööstuses ning stereotüpistina trükisulamist stereotüüpide valamisel trükitööstuses. Need ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse
  13. juuli
  14. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 ja X peatüki koodi 18863 all.
  15. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon)
  16. oktoobri
  17. a otsusega nr 1382 ei määratud V. Šahmatovile soodustingimustel vanaduspensioni põhjusel, et pole täidetud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punktis 1 sätestatud nõuded. Selle sätte kohaselt on mehel, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ja kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Tõendamist pole leidnud, et töötamine stereotüpeerijana trükikojas
  18. juulist 1972 kuni
  19. oktoobrini 1973 ning
  20. novembrist 1975 kuni
  21. veebruarini 1978 vastas loetelu peatüki X (trükitööstus) koodile 18863 (stereotüpist trükisulamist stereotüüpide valamisel). Samuti ei saa V. Šahmatovi töötamist gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana lugeda töötamiseks nimekirja 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 (käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega) alla kuuluvaks, vaid loetelus nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620 (gaaskeevitaja) ja 19906 (käsielekterkeevitaja) all sätestatud töödega. Loetelus nr 2 sätestatud ametikohtadel töötamisel on aga sätestatud soodustingimustel pensioni saamiseks teistsugused staažinõuded ja pensioni saamise õigus tekib hiljem kui loetelus nr 1 sätestatud tööde tegemisel.
  22. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles V. Šahmatov Pensionikomisjoni otsuse tühistamist ja SVPS § 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži tuvastamist ning palus kohustada Pensioniametit talle soodustingimustel vanaduspensioni määrama. Kaebaja leidis, et ta on täitnud SVPS § 1 lg 1 alusel pensioni saamiseks vajalikud nõuded, sh töötanud nõutava aja Vabariigi Valitsuse
  23. juuli
  24. a määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 1 sätestatud ametikohtadel. Kaebaja osutas tõenditele, mis võimaldavad teha järelduse, et tema töötamine nii stereotüpeerijana kui ka keevitajana kujutasid endast töötamist loetelus nr 1 sätestatud ametikohtadel.
  25. Tartu Halduskohus rahuldas
  26. märtsi
  27. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistades Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja kohustades Pensioniametit kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et Pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata ning Pensionikomisjoni järeldus ei põhine asjas kogutud tõenditel. Tööraamatu kannete kohaselt on tõendatud töötamine stereotüpeerijana
  28. juulist 1972 kuni
  29. oktoobrini 1973 ning
  30. novembrist 1975 kuni
  31. veebruarini
  32. Kuigi loetelus kasutatakse terminit "stereotüpist", vastab tööraamatu kannetes märgitu loetelus nr 1 X peatüki "Trükitööstus" koodi 18863 all sätestatule. Halduskohus leidis, et kaebaja töötas Võru KEK-is gaasi- ning käsielekterkeevitajana ametikohal, mida tähistab loetelus nr 1 V peatüki "Metallitöötlemine" punkt 4 "Metallitöötluse ühiskutsed" kood
  33. Tegemist oli keevitamisega toodete kuumutamisel, mitte aga keevitamisega loetelu nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620 ja 19906 all nimetatud tööde tähenduses. Võru KEK-is töötades oli kaebaja arhiiviteatise kohaselt tervistkahjustavat tööd tegevate töötajate nimekirjas, kes töötavad kinnistes ruumides elekterkeevitajana. Asjaolu, et Võru KEK ja selle õigusjärglased (Võru Kooperatiivne Ehituskontor ja Võru Külaehituskoondis) olid ehitusettevõtted, mitte metallitöötlemisettevõtted, ei tähenda, et seal poleks tegeldud metalli töötlemisega. Kohtu arvates pole asja lahendamisel oluline, kas ettevõte tegeles metalltoodete valmistamisega või teostati keevitustöid ehitusobjektidel. Kohus tugines kaebaja omakäelistele selgitustele, mille kohaselt tegeles ta metalltoodete valmistamisega ning keevitamine toimus toodete kuumutamisega.
  34. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus osaliselt tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega muuta halduskohtu otsust osas, milles leiti, et V. Šahmatov töötas keevitajana loetelu nr 1 V peatükis koodi 19906 all sätestatud ametikohal. Asjas esitatud tõendite kohaselt oli V. Šahmatovil ka poolautomaatmasinatel elekterkeevitaja kvalifikatsioon, mistõttu ta ei pruukinud täistööaja ulatuses töötada käsielekterkeevitajana. Võru KEK-i tervistkahjustavatel töödel töötajate nimekirjast nähtub, et kaebaja pole töötanud kogu keevitajana tööl oldud aja jooksul kinnistes ruumides. Kuna Võru KEK ja tema õigusjärglased on tegutsenud erinevates valdkondades, pole tõendatud, et V. Šahmatov oleks kogu keevitajana töötatud aja töötanud käsielekterkeevitajana metallitöötlusel või elektergaaskeevitajana keevitamisel metallide kuumutamisega.
  35. Tartu Ringkonnakohus jättis
  36. septembri
  37. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust õigesti. Ringkonnakohus leidis, et apellandi väited ei anna alust teha halduskohtu otsuses väljendatust teistsugust järeldust. Asjaolu, et V. Šahmatovile oli omistatud poolautomaatmasinatel III järgu elekterkeevitaja kvalifikatsioon, ei vii järeldusele, et ta ei töötanud täistööajaga soodustingimustel vanaduspensioni võimaldaval ametikohal, s.o käsielekterkeevitajana. Kaebaja mainimine tervistkahjustatavatel töödel töötajate nimekirjas alles
  38. aastal ei võimalda järeldada, et varem ei tegelenud ta keevitustööga kinnistes ruumides (metallitsehh), vaid vabas õhus. Kohtul pole põhjust kahelda tööraamatu kannete õigsuses, mille kohaselt kaebaja on töötanud gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana. Tööraamatust ei nähtu kaebaja töötamine osalise tööajaga. Kaebaja on kirjalikes selgitustes Pensioniametile kirjeldanud oma töö sisu, mis püsis muutumatuna kogu keevitajana töötatud aja jooksul. Seletustest nähtub, et tegevuse eesmärgiks oli metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistamine, mis toimus kõrgel temperatuuril (kuni 1000 kraadi) protsessis, mille käigus sulab elektrikaare mõjul nii elektroodi- kui põhimetall. Elektroodimetalli sulamisega kaasneb intensiivne mürgiste gaaside eraldumine. Kaebaja töö hõlmas metalltoodete ja -konstruktsioonide keevisliidete teostamist ning järeltöötlust. Ettevõttes toodeti kõiki põllumajanduses vajaminevaid tooteid. Põhjendamatu on Pensionikomisjoni seisukoht, et V. Šahmatovil puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 p 1 alusel, kuna Võru KEK oli eelkõige ehitusorganisatsioon, mille metallitsehhis keevitajana töötamine ei kujutanud endast keevitamist loetelu nr 1 tähenduses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  39. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata V. Šahmatovi kaebus. Kassaator on seisukohal, et V. Šahmatovi töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana annab talle soodustingimustel vanaduspensionile jäämise õiguse SVPS § 1 p 2 alusel. Tegemist on loetelus nr 2 nimetatud töödega, mitte aga loetelus nr 1 sätestatud keevitustööga, mis võimaldaks pensionile jäämise SVPS § 1 p 1 alusel, st kümme aastat enne RPKS § 7 lg-tes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Pensioni taotlemisel esitatud tõenditest ei nähtu, et V. Šahmatov oleks teinud loetelus nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all nimetatud tööd (keevitamine toodete kuumutamisega) ja see asjaolu pole veenvalt tõendamist leidnud ka kohtus. V. Šahmatovi märkimine
  40. a tervistkahjustavates tingimustes töötajana ei tõenda, et tema töö seisnes keevitamises toodete kuumutamisega. Oma seletustes on kaebaja tervistkahjustavate töötingimuste seas maininud ka töötamist halbades ilmastikutingimustes. Kassaator esitab näiteid erialakirjandusest, et selgitada toodete kuumutamisega keevitamise olemust ja erinevust muudest keevitamisliikidest. Sotsiaalministri
  41. novembri
  42. a määruse nr 89 § 1 p-ga 8 muudeti Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 4 lg-t 5, mille kohaselt on alates
  43. veebruarist 2010 Sotsiaalkindlustusameti koosseisus varasema Tartu Pensioniameti asemel Lõuna Pensioniamet, mille tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond, Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond ja Hiiu maakond.
  44. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab V. Šahmatov, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuse kohaselt on pensioni saamiseks vajalik staaž tõendatud asjas esitatud dokumentidega. Kaebaja on töötanud keevitajana tervistkahjustavates tingimustes ega pole vajalikuks pidanud seda tõendada metallitehnoloogiat ega keevitamist käsitlevate käsiraamatutega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Vabariigi Valitsuse
  46. juuli
  47. a määrusega nr 206 kinnitati soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr
  48. Sellest, millisesse loetelusse pensionitaotleja ametikoht kuulub, sõltub, kas tal tekib õigus soodustingimustel pensioni saamiseks SVPS § 2 p 1 või p 2 järgi, st kas kümme või viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatakse (käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega). Loetelus nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" on koodi 11620 all nimetatud gaaskeevitaja ja koodi 19906 all käsielekterkeevitaja.
  49. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas on tõendatud, et kaebaja töötamine elekter- ja gaaskeevitajana Võru Kolhooside Ehituskontoris ja selle õigusjärglaste juures kujutas endast töötamist loetelus nr 1 nimetatud ametikohal või oli tegemist loetelus nr 2 sätestatud töödega. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses ei käsitleta enam soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks trükitööstuses välja teenitud staaži tõendatust.
  50. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et ainuüksi asjaolu, et Võru KEK ja tema õigusjärglased ei olnud oma põhiülesannetelt metallitöötlemisettevõtted, ei välista seal keevitajana töötamist loetelus nr 1 sätestatud töödel.
  52. aprilli
  53. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-08 asus kolleegium seisukohale, et vaidluses selle üle, kas vulkaniseerijana töötanud füüsilisest isikust ettevõtja on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes töötanud täistööajaga võrdse aja jooksul, tuleks vajadusel kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi. Sarnaselt vulkaniseerimisega tuleb ka keevitamist pidada valdkonnaks, milles töötamise asjaolude tuvastamine võib nõuda eriteadmisi. Ka keevitamise eriliikide eristamine väljub kolleegiumi hinnangul tavateadmiste piiridest.
  54. Keevitamine võib vaieldamatult olla tervist kahjustav tegevus, mida näitab ka erinevate keevitustööde sätestamine Vabariigi Valitsuse
  55. juuli
  56. a määrusega nr 206 kinnitatud loeteludes. Erinevatel tingimustel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on aga oluline eristada tervist kahjustavaid ja raskete töötingimustega tootmisalasid, töid, kutsealasid ja ametikohti (loetelu nr 2) ning tervist eriti kahjustavaid ja eriti raskete töötingimustega tootmisalasid, töid, kutsealasid ja ametikohti (loetelu nr 1). Asjas kogutud dokumentaalsed tõendid tõendavad töötamist teatud ajavahemiku jooksul ja kummutavad vastustaja kahtluse, et keevitustöid ei tehtud täistööaja jooksul. Tehtava töö olemuse osas on kohtud tuginenud eelkõige kaebaja enda seletustele tööde iseloomu ja töötingimuste kohta. Kohtute järeldus, et metalli töötlemise tõttu kõrgel temperatuuril toimus loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatud keevitamine toodete kuumutamisega, ei tugine erialateadmistele. Kolleegiumi arvates ei olnud piisav pensionisoodustuste saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamisel lähtuda vaid kaebaja seletustest, hankimata valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid seisukohti väljendavaid tõendeid.
  57. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab halduskohtu otsuse osas, mis puudutab V. Šahmatovi pensionistaaži tõendatust keevitajana töötatud aja eest ning ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Halduskohtu otsus jääb jõusse stereotüpistina töötatud aja eest omandatud staaži tõendatuse osas. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.