Obsah (8)

§ 322§ 692§ 701§ 638§ 306§ 307§ 313§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 661 lg 2 järgi on määruse peale määruskaebuse esitamise aeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Toimikust nähtuvalt on maakohtu määrus avaldaja õele allkirja vastu kätte toimetatud 5. juulil 2009.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14aastasele isikule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli

1. juuli
2. Kaebus jõudis kohtusse
3. juulil
4. Selleks ajaks oli määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas määruskaebuse Riigikohtule. Ta on seisukohal, et määruskaebuse esitamise tähtaega ei ole mööda lastud. Puudub alus pidada määruse avaldajale kättetoimetamise päevaks
6. juulit 2009, mil määrus edastati avaldaja eluruumis avaldaja õele. Avaldaja õde ei kuulu ega kuulunud nende isikute hulka, kellele menetlusdokumendi üleandmine võinuks kaasa tuua menetlusseaduses ettenähtud tagajärgi menetlusdokumendi adressaadist avaldaja suhtes. Avaldaja õde ei ela avaldajaga ühes eluruumis.

§ 322

lg-s 1 on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Eelnimetatud sättest ei tulene, et eluruumis parajasti viibivale muule isikule võiks menetlusdokumendi kätte toimetada. Menetlusdokumendi vastuvõtmise ajal viibis avaldaja õde oma vanematel külas, kelle juures elab ka avaldaja. Lisaks leiab avaldaja, et

§ 322lg 1 on vastuolus põhiseadusega.

Selle sätte kohaselt seatakse menetlusdokumendi adressaadi põhiseaduslik õigus kohtulikule kaitsele ja sellest tulenevad õigused sõltuvusse menetlusdokumendi vastuvõtnud kõrvalisest isikust, keda menetlusosaline ise selleks ei valinud ja kelle käitumist menetlusosaline üldjuhul mõjutada ei saa. Menetlusdokumendi saaja põhiõiguste intensiivset riivet võib avaldaja hinnangul pidada põhjendatuks üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige teiste isikute vähemalt samaväärsete õiguste tagamise vajadusega. Selliseks erandlikuks asjaoluks võib avaldaja arvates olla näiteks olukord, kus vaatamata mõistlikele jõupingutustele ei õnnestu menetlusdokumenti selle saajale kätte toimetada, mistõttu menetlusdokumendi saaja õiguste oluline kitsendamine

§ 322

lg-tes 1 ja 2 märgitud viisil võib osutuda möödapääsmatuks teiste menetlusosaliste õigust ning ühiskonna huvi kahjustamise vältimiseks.

§ 322

lg-s 1 kasutatud väljend "kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte" on avaldaja hinnangul mitmeti mõistetav.

1. Puudutatud isik (Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb määruskaebuses esitatud seisukohtadele vastu. Avaldaja on seisukohal, et tema õde ei kuulu nende isikute hulka, kellele menetlusdokumendi üleandmine võinuks tuua kaebajale kaasa menetlusseaduses ettenähtud tagajärgi. Puudutatud isik leiab seevastu, et kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas aadressil, mille menetlusosaline on kohtule oma elukohana avaldanud, menetlusdokumendi vastuvõtnud isik, kelleks on menetlusosalise õde, elab menetlusosalise juures või mitte. Avaldaja ei ole millegagi põhjendanud asjaolu, miks ta määruskaebuse esitamisega viivitas, jättes selle esitamise viimasele hetkele. Asjaolust, et avaldaja õde otsustas mitte anda menetlusdokumente avaldajale üle nende kättesaamise päeval, ei sõltu dokumendi kättetoimetatuks lugemine. Üleandmise kohustuse rikkumise tagajärjed saavad tekkida vaid kohustatud isiku ja tegeliku adressaadi omavahelises suhtes.
2. Kohtutäitur Veiko Kaasik vaidleb määruskaebusele vastu. Ta leiab, et kohus on teinud õige ja põhjendatud määruse, milles kohaldas õigesti protsessiõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata

§ 701

lg 3 alusel samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

§ 638järgi.

1. Ringkonnakohus luges vääralt maakohtu määruse kostjale kättetoimetatuks alates
2. juulist
3. a avaldaja õele allkirja vastu kättetoimetamisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on

§ 306

lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokument on

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse

§ 307

lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Seega tuleb menetlusdokument anda üldjuhul üle saajale (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08, p 14).

§ 313

lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on

§ 322lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik.

Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument

§ 322

lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus

§ 322

lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. 10. Riigikohtule esitatud määruskaebuse kohaselt ei ela avaldaja õde avaldaja eluruumis. Menetlusdokument toimetati aadressile Xxxxxxx x/x-13, Tallinn, kuid määruskaebusele lisatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et avaldaja õe elukohaks on Xxxxxx xxx xxx-x, Tallinn. Seetõttu ei ole õige lugeda, et avaldajale on maakohtu määrus kättetoimetatud

§ 322lg 1 alusel.

Maakohtu määrus tuleb

§ 307

lg 3 järgi lugeda avaldajale kättetoimetatuks alates selle tegelikust jõudmisest avaldajani. Avaldaja väitis

1. juulil
2. a esitatud määruskaebuses, et ta sai maakohtu määruse kätte
3. juulil
4. Seega tuleb lugeda maakohtu määrus avaldajale kättetoimetatuks nimetatud kuupäeval. Kuna avaldaja sai maakohtu määruse

§ 307lg 3 järgi kätte 6.

juulil 2009, ei ole avaldaja lasknud mööda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. 11. Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi avaldaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

§ 638järgi.

1. Lisaks edastab kolleegium ringkonnakohtule seisukoha võtmiseks avaldaja
2. novembril
3. a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
4. Kolleegium jätab tähelepanuta avaldaja väited

§ 322lg 1 vastuolu kohta põhiseadusega.

14. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik