lg-st 1 nende koostoimes tulenev regulatsioon riigilõivu suuruse ja riigilõivust vabastamise kohta ning määrata riigilõivu suuruseks 250 krooni, mis on tasutud.
lg 1 sätestab: "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks." Kaebaja väitis, et tal pole pangakontol ega kassas piisavalt raha riigilõivu tasumiseks nõutavas suuruses ega võimalust müüa kiiresti vara. Reaalne pole ka võimalus raha laenata, sest ta ei saa pakkuda laenuandjale sobivat tagatist. Kaebaja arvates pole sedavõrd suur riigilõiv mõõdukas ja on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kahjustab ülemääraselt Põhiseaduse § 13 lg-st 2 ja § 15 lg-st 1 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele riigivõimu omavoli eest. Riigilõivu selline regulatsioon on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega, sest põhjendamatult kaheldakse riigilõivust vabastamise võimaluse osas ebavõrdselt juriidilisi isikuid ja füüsilisi isikuid ning nõutakse just maksuhalduri tegevuse vaidlustamisel sedavõrd suurt riigilõivu. 4. Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2009. a määrusega jäeti OÜ Bulean riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta. Kaebajale anti 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks. Kohus leidis, et kuna veel ei ole tegemist maksuvaidluse sisulise lahendamisega, siis ei saa riigilõivu regulatsioon olla
lg 9 mõttes kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, mistõttu põhiseaduspärasuse kontroll pole võimalik. Kuid ka nimetatud takistuseta tuleks taotlus rahuldamata jätta, sest äriühinguid ei tule kohelda samamoodi kui füüsilisi isikuid, kuna äriühingute võimalused suure riigilõivu tasumiseks on tunduvalt avaramad võrreldes füüsiliste isikutega. 5. OÜ Bulean esitas 8. juuni 2009. a määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja väitis, et kohus kohaldas
lg-t 9 ebaõigesti ja jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja väited riigilõivu regulatsiooni vastuolu kohta Põhiseadusega. Kohtu seisukoht, et äriühinguid tuleb kohelda teistmoodi kui füüsilisi isikuid, on ekslik ja sisuliselt põhjendamata.
lg 9 alusel ei saa kohus enne asja sisulist lahendamist kontrollida kohaldamisele kuuluvate sätete põhiseaduspärasust. Ringkonnakohus leidis, et
lg 1 teine lause oleks asjassepuutuv ja otsustava tähtsusega juhul, kui oleks alust asuda seisukohale, et riigilõivu RLS § 56 lg-st 13 tulenevas suuruses tasumise kohustus piiraks ebaproportsionaalselt kaebaja PS § 15 lg-st 1 koosmõjus §-ga 14 tulenevat põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ning
lg 1 teise lause kohaldamata jätmisel tuleks kaebuse esitaja tema maksejõuetuse tõttu vähemalt osaliselt riigilõivust vabastada.
lg 1 teine lause sätestab: "Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks." Kaebaja arutlus selle sätte vastuolust Põhiseadusega on abstraktse sisuga, üldist laadi väited pole seostatud kaebaja olukorraga. Kaebaja pole ka tõendanud, et tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu nõuetekohases suuruses, tema maksevõimetus on tõendamata. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et kohtu ettepanekul tõendab ta oma maksejõuetust tõenditega, mida kohus vajalikuks peab, kuid see ei tingi halduskohtu määruse tühistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. OÜ Bulean taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse ja saadaks asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja põhjendab määruskaebust järgmiselt. 1. Kohtud on jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse kontrollida RLS § 56 lg 13 vastavust Põhiseadusele. Seega on kohtud eiranud
lg-st 9 ja PS § 15 lg-st 2 tulenevat kohustust kontrollida sellekohase taotluse puhul asjassepuutuva sätte vastavust Põhiseadusele. 2. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, kas
lg 1 teine lause võib kohtu arvates teatud juhtudel olla küll Põhiseaduse vastane, kuid selles asjas pole see säte asjassepuutuv, või pole kaebaja oma väiteid tõendanud. Alles pärast asjassepuutuva normi kindlakstegemist saab kohus võtta seisukoha, millised faktilised asjaolud omavad tähendust ja kuuluvad seetõttu tuvastamisele. 3. Vastuoluline on ringkonnakohtu tegevus kaebaja majandusliku seisundi hindamisel. Ringkonnakohus on jätnud ühelt poolt kõrvale
lg 1 regulatsiooni ja asunud hindama kaebaja võimalusi tasuda riigilõivu nõutud summas. Teiselt poolt on ringkonnakohus aga piirdunud talle kättesaadavate andmetega ja pole teinud kaebajale
Seadusest ei tulene ja kohus pole selgitanud, milliseid asjaolusid pidi kaebaja tõendama ja millised tõendid tuli esitada.
lg 1 annab kohtule õiguse vabastada kaebaja tema taotlusel täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et ta on maksejõuetu. Sama lõike teise lause järgi saab äriühingu ja mittetulundusühingu maksejõuetust tõendada vaid seoses pankrotimenetlusega. Seega saab kohus kaebaja taotlusel teda riigilõivu tasumisest vabastada sõltuvalt sellest, kas tegemist on äriühingu või mittetulundusühinguga. Viimatinimetatute lõivu tasumisest vabastamine on võimalik üksnes seoses pankrotimenetlusega. OÜ Bulean maksevõimetust poleks sellise regulatsiooni tõttu võimalik tõendada teisiti kui üksnes selle äriühingu pankrotimenetlusega. OÜ Bulean ei ole
9. Maksuotsusega kohustati OÜ-d Bulean tasuma käibemaksu summas 767 736 krooni. Lähtudes RLS § 56 lg-st 13 tulnuks kaebajal seega tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Kaebaja väitis, et tal pole kontol ega kassas raha sellises suuruses riigilõivu tasumiseks ega võimalusi vajalik raha laenata. Seetõttu ja lähtudes riigilõivu ja selle tasumisest vabastamise regulatsioonist taotles kaebaja, et kohus kontrolliks RLS § 56 lg 13 ja
10.
lg 9 kohustab halduskohut jätma kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kolleegiumi arvates tuleneb neist sätetest, et kohus peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust. RLS § 56 lg 13 ja
11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pole põhiseaduspärasuse kontrolli taotledes sidunud oma väiteid ja põhjendusi lahendatava konkreetse haldusasjaga. Kaebaja väitis, et ta pole
lg 1 mõttes maksevõimetu, kuid tal pole kontol ega kassas piisavalt raha riigilõivu tasumiseks nõutavas suuruses. Kaebaja esitas ka õigusliku põhjenduse, et kohus saaks kontrollida vaidlusaluse regulatsiooni põhiseaduspärasust. Seega taotleb kaebaja konkreetset normikontrolli. 12. Ringkonnakohus heitis kaebajale ette, et ta pole esitanud oma väidete kinnitamiseks, oluliste asjaolude tuvastamiseks, tõendeid. Kehtiva regulatsiooni järgi saaksid kaebaja maksevõimetust kinnitada vaid tema pankrotimenetlusega seotud tõendid. Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et mingid muud asjaolud oleksid kaebaja maksevõimetuse tuvastamisel olulised. Kui aga kohus pidas vajalikuks muude asjaolude tuvastamist, tulnuks juhinduda
Selle sätte alusel pidi kohus tegema OÜ-le Bulean ettepaneku esitada selliste muude asjaolude tuvastamiseks vajalikke tõendeid. Kolleegiumi arvates tulnuks teha kaebajale ettepanek esitada tõendeid selle kohta, et OÜ-l Bulean puudus perioodil
Juhindudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest kohtuasjades nr 3-4-1-6-09 ja 3-4-1-25-09, tuleb sellist kontrolli pidada ka sisuliselt vajalikuks. Asjas nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab kolleegium, et teatud juhtudel ei tarvitse ka 200 krooni riigilõivu tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09 (p 26) märgib kolleegium, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on, ja kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega Põhiseaduse vastase riigilõivuga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.