RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-13-10 Otsuse kuupäev
- märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi D. P. karistamises ravimiseaduse § 104 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- oktoobri
- a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-1468 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Anton Heifets ja Kevin Siivelt ning D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- oktoobri
- a kohtuotsus D. P. väärteoasjas ravimiseaduse § 104 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
- Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- D. P.-le koostati väärteoprotokoll selle eest, et tema kasutuses olnud korterist leiti
- veebruaril 2008 toimunud läbiotsimise käigus 304 Venegra ja Viagra tabletti, mis sisaldavad sildenafiili. Seda ainet sisaldavad preparaadid kuuluvad sotsiaalministri
- veebruari
- a määruse nr 31 "Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu" lisas 9 loetletud eriluba nõudvate kaupade hulka, samuti puudub preparaadil Venegra Eestis müügiluba. D. P.-l ei olnud nende ravimite sisseveo- ja kasutusluba. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus ta seega ravimi käitlemisnõudeid ja pani toime ravimiseaduse (RavS) § 104 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Maksu- ja Tolliameti
- jaanuari
- a otsusega karistati D. P. RavS § 104 lg 1 järgi rahatrahviga 51 trahviühiku ulatuses. Ühtlasi konfiskeeriti D. P.-lt kohtuvälise menetleja otsusega tema valduses olnud Venegra ja Viagra tabletid ja menetluskuluna mõisteti talt välja ekspertiisitasu ning konfiskeeritud tablettide hävitamise kulu.
- Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles taotles selle otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
- Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja menetlus väärteoasjas lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Konfiskeeritud tabletid tagastati D. P.-le ja menetluskulud jäeti riigi kanda. 4.1 Maakohus märkis, et menetlusalusele isikule heideti ette ravimi käitlemiseeskirjade rikkumist. RavS § 13 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võis Eestis müüa ja kasutada ainult Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks vabastatud, aga ka ravimeid, mille kohta on Ravimiamet väljastanud ühekordse sisseveoloa ja kasutamisloa. D. P.-le heideti ette ka RavS § 21 rikkumist, mille kohaselt võib müügiloata ravimeid sisse vedada ja kasutada Ravimiameti poolt väljastatud sisseveoloa ja kasutusloa alusel. Sama seaduse § 23 kohaselt tohib neid ravimeid kasutada vaid Ravimiameti kasutusloa alusel. 4.2 Kohus ei tuvastanud, et menetlusalune isik oleks ravimeid müünud või kasutanud, ja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja vastupidine järeldus on meelevaldne ning tugineb üksnes D. P.-lt äravõetud ravimite kogusel. Kohus tuvastas ka selle, et D. P..l ei olnud Ravimiameti luba müügiloata ravimite sisseveoks ja kasutamiseks, kuid kohtu hinnangul ei andnud see veel alust väiteks, et D. P. pani toime mingi muu õigusrikkumise. Kohus leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu importinuks D. P. ravimeid üle isiklikuks tarbimiseks kehtestatud piirkoguste, sest ei ole välistatud, et menetlusalune isik omandas kõnealused ravimid korduvatel piiriületustel, igakordselt lubatud piirnorme järgides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kohtuväline menetleja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator märgib, et maakohus jättis alusetult kontrollimata, kas D. P. tegu võis täita RavS § 104 lg-s 1 märgitud koosseisu asemel mõne muu ravimiseaduses, täpsemalt aga näiteks RavS § 106 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu (mis näeb ette vastutuse ravimi müügiloaga seotud nõuete rikkumise, samuti müügiloata ravimi või ravimi, millel ei ole Ravimiameti sisseveo- ja kasutamisluba, hankimise või levitamise eest). Kohtuvälise menetleja hinnangul hankis D. P. ravimeid Viagra ja Venegra ega teinud seda isiklikuks tarbeks, sest D. P.-l puudub näidustus nendes tablettides sisalduva toimeaine manustamiseks.
- Menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonivastuses leitakse, et maakohtu kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul on kohtuotsus piisavalt põhjendatud ja kuna D. P. käitumises väärteokoosseis puudus, siis lõpetati väärteomenetlus õigesti VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
- Riigikohtu istungil tõdesid nii kohtuvälise menetleja esindajad kui ka menetlusaluse isiku kaitsja, et menetletav väärtegu on aegunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Ravimid, mille käitlemisnõuete rikkumist D. P.-le ette heideti, leiti D. P. kasutuses olnud korterist
- veebruaril 2008 toimunud läbiotsimise käigus. Seega aegus D. P.-le süüks arvatud väärtegu hiljemalt
- veebruaril 2010, s.o ajal, mil Harju Maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistades Harju Maakohtu
- oktoobri
- a kohtuotsuse, ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.