RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-2-10 11

) § 7 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või nende taastamisega; 2) kaebaja on hinnanud enda materiaalseks kahjuks 50 000 krooni, mille moodustab saamata jäänud pension, kuna pensioniamet on jätnud talle pensioniõigusliku staaži eest pensioni õigeaegselt välja arvestamata. Kaebajale määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna

1. veebruari
2. a otsusega nr 31851-1 vanaduspension alates
3. novembrist 2005 eluaegselt. Pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestatud
4. novembrist 1962 kuni
5. augustini 1965 Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aega ja
6. märtsist 1967 kuni
7. märtsini 1969 Tallinna REV-s töötatud aega. Kaebaja esitas
8. veebruaril 2006 avalduse, milles kinnitas enda töötamist Tallinna REV-s ja selle ajavahemiku arvestas pensioniamet pensioniõigusliku staaži hulka tagasiulatuvalt alates
9. novembrist
10. Seega puudub alus väita, et selle ajavahemiku eest on kaebaja saanud vähem pensioni ja talle on tekkinud materiaalne kahju. Pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
11. septembri
12. a otsust asjas nr 3-4-1-8-08 arvestati kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ka kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg alates
13. septembrist
14. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest ei nähtu, et vaidlusalune regulatsioon tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt, tuleb eeldada, et kehtetuks tunnistamine oli edasiulatuv. Seega tekkis kohustusliku sõjaväeteenistuse eest pensioni saamise õigus kaebajal alates
15. septembrist
16. See on vormistatud
17. oktoobri
18. a otsusega nr 3185-
19. Kuigi ringkonnakohus leiab, et Tartu pensioniamet kasutas põhjendamatult pensioni määramisel RPKS § 612, ei ole kaebaja seda otsust vaidlustanud ja seega ei saa ka selle pensioni maksmisel kaebajale tekkida materiaalset kahju. Seega ei ole kokkuvõttes vastustaja poolt kaebajale tekitatud materiaalset kahju, mis kuuluks väljamõistmisele; 3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul puudub avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus. Toiming, millega nõuti kaebajalt täiendavate pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide esitamist, ei ole õigusvastane. Pealegi oli kaebajal õigus nõuda enda jaoks vajalikke dokumente kirjalikult ning seega puudub alus väita, et kaebaja pidi neid dokumente otsima oma tööajast, millega seoses ta hiljem vallandati. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema töölt vallandamise põhjuseks oli pensioni jaoks vajalike dokumentide otsimine; 4)

§ 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väärikust alandavaks ei saa kuidagi lugeda seda, et kohtuasjas nr 3-06-605 esitas vastustaja kaks ühte kuupäeva kandnud haldusakti, mis olid erineva sisuga. Samuti ei toonud see kaebaja jaoks kaasa

§-s 9 lg 1 loetletud tagajärgi. Seega puuduvad alused ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J. Toome esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kassaatori seisukohad halduskohtule esitatud kaebuse seisukohtadega võrreldes muutunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. J. Toomele määrati vanaduspension Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna
3. veebruari
4. a otsusega
5. novembrist
6. Tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p-st 3 ei arvatud J. Toome pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega Nõukogude armees. J. Toome vaidlustas
7. veebruari
8. a otsuse halduskohtus. Tartu Ringkonnakohtu
9. novembri
10. a otsusega haldusasjas nr 3-06-605 jäeti J. Toome kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis
11. jaanuari
12. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-556 J. Toome kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
13. Praeguses haldusasjas on J. Toome esitanud kahjunõude, milles väidab, et talle on tekitatud varalist kahju Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti
14. oktoobri
15. a otsusega ning mittevaralist kahju pensioni määramiseks vajalike dokumentide nõudmisega.
16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mis puudutavad J. Toome esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ega korda neid põhjendusi.
17. Kolleegium käsitleb alljärgnevalt J. Toome nõuet hüvitada kahju, mis tekitati talle Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti
18. oktoobri
19. a otsusega. Kaebusest nähtuvalt seisneb väidetav kahju selles, et J. Toome vanaduspension arvutati ümber
20. septembrist 2008, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. J. Toome väitel tulnuks aga pension ümber arvutada sõjaväeteenistuse aega arvesse võttes tagasiulatuvalt
21. novembrist 2005 arvates.
23. veebruaril 2006, mil J. Toomele määrati vanaduspension, sätestati RPKS § 28 lg 2 p-s 3, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist. Kuna J. Toome ei olnud suunatud kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, siis sellest sättest tulenevalt ei arvatud tema pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega.
24. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
25. septembri
26. a otsusega asjas nr 3-41-8-08 tunnistati RPKS § 28 lg 2 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui isik elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist ning on omandanud Eestis 15-aastase pensionistaaži.
27. Pärast põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seda otsust arvutas Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet J. Toome pension ümber põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse kuulutamise päevast, s.o
28. septembrist
29. J. Toome on seisukohal, et tal oli õigus pensioni ümberarvutamisele
30. novembrist 2005 arvates.
31. Asja materjalidest nähtuvalt oli J. Toome pensioni ümberarvutamise aluseks RPKS § 612, milles sätestatakse: "§
32. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega
33. [RT I 2006, 49, 370 - jõust. 20.11.2006]"
34. Ringkonnakohus leidis, et pensioniamet kasutas põhjendamatult RPKS §
35. Kolleegium on seisukohal, et kuigi nimetatud säte paikneb riikliku pensionikindlustuse seaduse peatükis "Seaduse rakendamine", ei saa selle asjaolu tõttu §-le 612 omistada ajutist iseloomu. Paragrahv 612 viidi
36. jaanuaril 2002 jõustunud riiklikku pensionikindlustuse seadusesse
37. oktoobril 2006 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadusega. Sätte sisu ja kehtestamise aeg ei võimalda teha järeldust, et see oli mõeldud
38. jaanuaril 2002 jõustunud seaduse teksti või üksnes
39. oktoobril 2006 vastu võetud muutmise seadusega kehtestatud sätete rakendamiseks. Seepärast tuleb RPKS § 612 hoolimata selle sätte normitehniliselt ebaõnnestunud paiknemiskohast lugeda määramata ajaks kehtestatud normi sisaldavaks. Seda järeldust kinnitab ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ettekanne eelnõu 917 SE teisel lugemisel
40. septembril
41. Komisjoni liige selgitas seoses §-ga 612 järgmist: "Muudatusettepanekuga nr 8 täiendatakse seadust §-ga 612 "Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt". Käesoleval ajal on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 612 tehtav täiendus sätestatud sotsiaalministri määruses nr 167 "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend". Praktikas on tekkinud vajadus kehtestada seadusega pensioni ümberarvutamise kord, et oleks üheselt mõistetav, millal ja millistel tingimustel tekib inimesel õigus pensioni ümberarvutamisel suurendatud pensionile." Kolleegium märgib, et RPKS § 612 asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud. Ka õigusteadmistega isikul ei ole kerge taibata, et seaduse kõigi tulevaste muudatuste jaoks üldise tähendusega sätet tuleb otsida sama seaduse peatükist, mis tavapäraselt sisaldab selliseid ajutise iseloomuga sätteid, mida on vaja kohaldada seaduse äsja vastuvõetud teksti rakendamiseks.
42. Kuna seaduse muutmine on ka seaduse sätte kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses, siis kuulub RPKS § 612 kohaldamisele ka juhul, kui Riigikohus tunnistab kehtetuks pensioneerimist reguleeriva seaduse sätte.
43. Asja materjalidest nähtuvalt lähtus Tartu pensioniamet J. Toome pensioni ümberarvutamisel sellest, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsusel, millega seadus tunnistatakse põhiseaduse vastaseks, pole tagasiulatuvat jõudu. J. Toome pension arvutati ümber alates asjas nr 3-4-1-8-08 tehtud Riigikohtu otsuse kuulutamisest edasiulatuvalt, s.o
44. septembrist
45. Ka ringkonnakohus ja halduskohus lähtusid sellest, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel, millega seadus tunnistatakse põhiseaduse vastaseks, puudub tagasiulatuv jõud.
46. J. Toome asjas on oluline tähendus kõigepealt sellel, kas Riigikohtu otsustel, millega seadus või selle säte tunnistatakse põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks, on tagasiulatuv jõud või puudub nimetatud otsustel tagasiulatuv jõud.
47. Riigikohtu üldkogu käsitles
48. märtsi
49. a otsuses haldusasjas nr 3-3-2-1-07 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsuste toimet ajas ja asus järgmistele seisukohtadele: "
50. Vastustes teistmisavaldusele (vt käesoleva otsuse punkti 6 alapunkt 4 ja punkti 7 alapunkt 3) väidetakse, et Riigikohus on varasemates otsustes rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades tehtud otsustel pole tagasiulatuvat jõudu (otsused asjades nr 3-4-1-5-00 (p 37), 3-4-1-10-00 (p 37), 34-1-8-02 (p 15)).
51. Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et teistmisavalduse esitamise lubamatust ei saa põhjendada Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsustega, milles leiti, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsustel pole tagasiulatuvat toimet. Ajal, mil üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegid ülalnimetatud otsused, ei olnud sätestatud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsus on halduskohtumenetluses kohtulahendite teistmise aluseks. Kohtulahendite teistmise võimaluse andmisega halduskohtumenetluses on seadusandja selgelt rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsustel võib olla tagasiulatuv jõud. Kohtulahendi teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc toime.
52. Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine ei tähenda kõigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste automaatset tagasiulatuvat toimet. PSJKS § 58 lg 3 võimaldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses teha kohtuotsuse, millel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet. Samuti ei tähenda TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine seda, et teistmisavalduse rahuldamise korral tuleb teistetavas asjas alati korraldada õigussuhete täielik restitutsioon. Kui halduse kandja annab pärast teistmisavalduse rahuldamist uue haldusakti usalduse kaitset ja muid asjaolusid arvestades, siis võib erineda, kuid alati ei pea uue haldusakti resolutsioon erinema vaidlustatud haldusakti resolutsioonist. Õigusvastase haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei pea ilmtingimata seisnema akti tagasitäitmises. Võimalik on ka kahju hüvitamine."
53. Seega tuleb asuda seisukohale, et RPKS § 28 lg 2 p 3 tunnistati Riigikohtu
54. septembri
55. a otsusega kehtetuks tagasiulatuvalt.
56. Ringkonnakohus leidis Tartu pensioniameti
57. oktoobri
58. a otsuse kohta, et J. Toome ei ole seda otsust vaidlustanud. Kolleegiumi arvates ei saa järgnevalt toodud põhjendustel J. Toomele tema kahjunõude läbivaatamisel ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist.

§ 7

lg-s 1 sätestatakse, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või nende taastamisega. Esmased õiguskaitsevahendid

§ 7

lg 1 tähenduses peavad olema suunatud kahju põhjustava avaliku võimu õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Või teisisõnu: neid vahendeid tuleb kasutada selleks, et vältida kahju tekkimist. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tagajärjeks ei saa olla ühe poole rikastumine.

§ 8

lg 1 järgi tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kolleegium on seisukohal, et pärast seda, kui pension on ümber arvutatud edasiulatuvalt, pole esmaste õiguskaitsevahenditega enam võimalik vältida kahju, mis seisneb selles, et pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt. J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju seisnebki selles, et talle määratud pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt. Küll on aga selliselt tekitatud kahju võimalik kõrvaldada, nõudes halduskohtus näiteks haldusakti kehtetuks tunnistamist osas, millega jäeti pension tagasiulatuvalt ümber arvutamata, või sellise uue haldusakti andmisele kohustamist, millega otsustataks pensioni tagasiulatuv ümberarvutamine. Ka J. Toomel oli võimalus seda nõuda. Selliste võimaluste kasutamata jätmist ei saa aga kaebuse esitajale ette heita. J. Toome kahjunõue oli esitatud ajal, mil RPKS § 40 lg 1 järgi oli veel võimalik kasutada esmast õiguskaitsevahendit. Antud juhul ei saaks isiku valitud õiguskaitse vahend mõjutada seaduse järgi väljamaksmisele kuuluva pensioni suurust. 21.

§ 7

lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Kolleegium on kahju hüvitamise asjas tehtud otsuses (haldusasi nr 3-3-166-09) pidanud kohaldatavaks võlaõigusseaduse § 127 lg-t 2, mis sätestab: "Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis." Kolleegium on seisukohal, et RPKS § 612 üheks eesmärgiks on tagada pensionärile õigus suuremaks ümberarvutatud pensionile, s.o tagada suurema pensioni saamine arvates päevast, mil jõustub asjakohane seadus või seaduse säte. Seega ei välista võlaõigusseaduse § 127 lg 2 J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

1. Asjas on oluline, kas pensioniamet toimis J. Toome pensioni ümberarvutamisel kooskõlas RPKS §-ga
3. RPKS § 612 nõuab tagasiulatuvalt pensioni ümberarvutamiseks isikult avalduse ja vajalike dokumentide esitamist kuue kuu jooksul arvates vastava muudatuse jõustumisest. Asja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et J. Toome on sõjaväeteenistuse aega tõendavad dokumendid esitanud pensioni esialgsel taotlemisel ja nendest dokumentidest pensioniamet
4. oktoobril
5. a J. Toome pensioni ümberarvutamisel ka lähtus.
6. RPKS § 612 nõuab pensioni ümberarvutamiseks pensionäri tahteavaldust, olles praeguse kaasuse kontekstis haldusmenetluse uuendamise aluseks ja erinormiks haldusmenetluse seaduse sätete suhtes. Kohtud ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas J. Toome esitas pensioni ümberarvutamiseks RPKS §-s 612 nõutud isikliku avalduse.
7. Riigikohtu halduskolleegium nõudis välja J. Toome pensionitoimiku. Toimikus on muude dokumentide hulgas ka Tartu pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna
8. oktoobri
9. a kiri Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonnale. Nimetatud kirjas küsiti, mis ajast pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
10. septembri
11. a otsusega asjas nr 3-4-18-08 tuleb pensionid ümber arvutada. Samas kirjas märgib osakonna juhataja asetäitja järgmist: "Vestlesin täna so 14.10.2008 J. Toomega ka telefonitsi ja ta kinnitas, et kui ümberarvestus tehakse alates 30.
12. mitte tagasiulatuvalt siis pöördub ta kindlasti uuesti vaidega kohtusse. Samas lubas ta pöörduda kohtusse talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitise saamiseks." Nimetatud kiri on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. HKMS 64 lg-s 2 sätestatakse: "Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid." Tulenevalt HKMS § 64 lg-st 2 ei saa Riigikohtu halduskolleegium tuvastada kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seetõttu ei saa Riigikohtu halduskolleegium ka tuvastada, kas J. Toome on pensioniametile esitanud kuue kuu jooksul põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
13. septembri
14. a otsuse kuulutamisest tahteavalduse pensioni ümberarvutamiseks.
15. Halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada RPKS § 612 ebaõige kohaldamise tõttu. Asi saadetakse Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab väidetavat kahju, mis seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud
16. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld