3-1-1-17-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-17-10 Otsuse kuupäev

1. märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi V. S. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-9862 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus V. S. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ida Politseiprefektuuri
10. mai
11. a otsusega karistati V. S.-i LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 41 trahviühikut (2460 krooni). Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Otsuse kohaselt algab lisakaristuse tähtaeg kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise päevast ja lõpeb
12. augustil
13. V. S.-i karistati selle eest, et
14. aprillil 2009 kl 12.30 paiku juhtis ta K. vallas, IdaViru maakonnas, Tallinn-Narva mnt
15. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 118 +/- 4 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h.
16. Ida Politseiprefektuuri otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
17. Viru Maakohtu
18. oktoobri
19. a otsusega rahuldati V. S.-i kaebus osaliselt ja tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamises. Maakohus leidis, et LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja S. S.-i ütluste ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Väärteo toimepanemise eest kohaldati seaduslikult ka lisakaristust, kuid kõnealuses osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus siiski tühistada, sest juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg formuleeriti ebatäpselt. Kohtuistungi ajaks oli otsuses märgitud lisakaristuse lõppemise kuupäev juba möödunud, mistõttu ei ole otsus üheselt mõistetav ja selgelt arusaadav. Kuna vaidlustatud otsus ei vasta VTMS § 74 lg 1 p-le 19, tuleb see juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ja millele ta otsuse tegemisel tugines. Kohtu mõttekäik peab olema jälgitav ja järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Kohtuotsus nendele nõuetele ei vasta ja see on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. 4.2 Tulenevalt VTMS § 74 lg 1 p-st 19 pööratakse lisakaristus täitmisele juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja kohtule kaebust ei esita. Lisakaristuse lõppemise tähtaeg märgitakse kohtuvälise menetleja otsusesse seetõttu, et sageli tõusetub otsuse adressaatidel küsimus juhtimisõiguse taastumise kuupäeva suhtes. Lisakaristuse kehtivus on seotud otsuse jõustumisega, mille tõttu asus maakohus ekslikule seisukohale, et kohtuistungi ajaks oli menetlusalusel isikul lisakaristus juba kantud. Ühtlasi saab kohtuotsuse pinnalt järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine oli põhjendatud, millises olukorras pidanuks kohus tegema lisakaristuse kohta uue otsuse. Selle küsimuse lahendamata jätmisega rikuti VTMS § 150 lg 1 p-s 7 sätestatud nõudeid. Lisaks osutas maakohus VTMS §-le 132, kuid ei ole viidanud otsuse tegemise aluseks olevale punktile.
21. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Vastavalt LS § 7422 lg-le 4 võib kohus või kohtuväline menetleja sama paragrahvi
23. lõikes sätestatud süüteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis, lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas võeti kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheks kuuks. Asudes kohtuliku arutamise tulemina seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud, ei ole maakohus vastavasisulist järeldust siiski põhistanud. Nii ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest, millistel kaalutlustel tuleb juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks lugeda põhjendatuks. Jättes kohtuotsuse põhistamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
24. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsuse pinnalt on sedastatav ka VTMS § 150 lg 1 p-s 8 nimetatud väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, sest kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Otsuse põhiosas asus kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine V. S.-i suhtes on põhjendatud, lõpposas aga tühistas lisakaristuse osas kohtuvälise menetleja otsuse.
25. Olukorras, kus maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et selles esinevad mõningad lisakaristust puudutavad ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisulist õigsust, tuleb kohtul kaebuse lahendamisel lähtudes VTMS § 132 p-s 2 sätestatud nõuetest uue otsusega need ebatäpsused kõrvaldada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. veebruari
27. a otsus asjas nr 3-1-1-6-10, p 8).
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu
29. oktoobri
30. a otsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi