Obsah (6)

§ 145§ 65§ 116§ 196§ 29§ 42

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette nähta, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Selline ülesütlemine on lubatud olulise lepingurikkumise korral. Hageja arusaam, et võlgnevuse oleks pidanud tasuma MES, on ekslik ja vastuolus nii laenulepingu nr 2 p-ga 2.17.4 ning tagatislepingu p-ga 2.4 kui ka käenduse olemusega. Ringkonnakohus viitas

§ 145

lg-le 1 ja

§ 65

lg-le 1 ning leidis, et pangal ei olnud kohustust nõuda MES-ilt hageja võlgnevuse maksmist. Maakohus on õigesti leidnud, et laenulepingu nr 1 p 14.1.6 ja laenulepingu nr 2 p 14.1.5 ei ole tühised, kuna ei kahjusta hagejat ebamõistlikult ega ole vastuolus heade kommetega. Hageja pidi äriühinguna lepingu sõlmimisel arvestama, et juba ühest lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral on kostjal õigus öelda mõlemad lepingud üles ning see on sõltuvuses ainult tema enda käitumisest. Väidetava suure maksukoormuse kandmise riski peab kandma laenusaaja ning ebaõige on hageja väide, et tal on ainult ajutised makseraskused ning kohustuse rikkumisest tingitud tagajärjed kahjustavad teda ebamõistlikult. Juhul kui hageja oleks vormistanud vaidlusalused laenud ühe laenulepinguga, oleks saabunud sama tagajärg, s.o kohustuste maht ja ülesütlemise tagajärjed oleksid olnud samad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohtu otsus menetlusnormidega kooskõlas. Ringkonnakohus on märkinud, et hageja võtab omaks, et on kostjalt kolmel korral (
2. aprillil 2007,
3. mail 2007 ja
4. juunil 2007) saanud lepingutest tulenevate võlgnevuste kohta teatise, millega anti tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kohtuotsusest ei nähtu, milline tõend viitab kostja
5. juuni või
6. juuni
7. a kirja kättesaamisele. Hagiavalduses on hageja vaidlustanud laenulepingu ülesütlemise teate kättesaamise. Õige ei ole

§ 116

lg 5 kohaldamine.

§ 116

lg 6 kohaselt võib kestvuslepingu üles öelda

§ 196norme järgides.

Seetõttu on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 116lg-t 5.

Sellist lepingu ülesütlemise avaldust, nagu sätestab

§ 196, ei ole kostja hagejale esitanud.

Väär on ringkonnakohtu tõlgendus, nagu oleks kostja teated käsitatavad ülesütlemisavaldustena. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud laenulepingut nr 2 tagamiskohustuse osas. Laenulepingu nr 2 järgi oli kostjal õigus ja võimalus hageja tekkinud maksevõlgnevus sisse nõuda MES-ilt. Ringkonnakohus on eiranud

§ 29nõudeid.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et laenulepingute tüüptingimuste p-des 14.1.6 ja 14.1.5 esinevad laenulepingute ülesütlemise alused on kooskõlas heade kommetega.

§ 42

lg-tele 1 ja 2 viidates leiab hageja, et lepingupoolte õigused ja kohustused ei ole tasakaalus. Ei saa lugeda mõistlikuks ja heade kommetega kooskõlas olevaks, kui konkreetse lepingu täitmine seotakse mis tahes teise samade poolte vahel sõlmitud lepingu täitmisega või siis hoopis võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu täitmisega. Maakohus tuvastas, et laenulepingu nr 1 puhul oli ülesütlemise alus ära langenud. Seetõttu ei saanud kostja siduda teise laenulepingu täitmisega üleskerkinud küsimusi faktiliselt täidetud laenulepinguga.

1. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud. Kassatsioonkaebusele on vastuse esitanud kostja lepinguline esindaja, kes ei ole vandeadvokaat ega kostja seaduslik esindaja. TsMS § 218 lg-te 3 ja 4 koostoimes võib kassatsioonkaebusele vastata üksnes menetlusosaline ise (juriidilise isiku puhul seaduslik esindaja) või vandeadvokaadist esindaja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei rikkunud asja lahendades menetlusõiguse normi, kui leidis, et hageja võttis omaks, et ta sai kolmel korral kostjalt teatise lepingutest tulenevate võlgnevuste kohta ning teatises anti talle tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et kostja saatis talle teatise
4. aprillil 2007,
5. mail 2007 ja
6. juunil 2007 (toimiku I kd, lk 164). Samuti on hageja apellatsioonkaebuses märkinud, et kostja on andnud hagejale kolmel korral, s.o
7. aprillil 2007,
8. mail 2007 ja
9. juunil 2007 lepinguliste kohustuste täitmiseks mõistliku aja (toimiku I kd, lk 165). Hageja on veel kolmandatki korda märkinud apellatsioonkaebuses, et talle saadeti teatis, milles nõuti kohustuste täitmist, kolmel korral, s.o
10. aprillil 2007,
11. mail 2007 ja
12. juunil 2007 (toimiku I kd, lk 165). Ka ringkonnakohtu istungil on hageja esindaja märkinud: �[---] teatised on saadetud kolm korda. Vastustaja on määranud rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja." (Toimiku I kd, lk 178.) Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebusele tuginedes oli ringkonnakohtu järeldus põhjendatud, kuna hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil kostjalt kolmel korral teatise saamist.
13. Ekslik on hageja arusaam, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt

§ 116

lg-t 5, kui leidis, et kostja teated on käsitatavad ülesütlemisavaldustena ja et pärast täitmiseks antud tähtaja möödumist ei pidanud kostja saatma hagejale eraldi ülesütlemisavaldust. Tulenevalt

§ 116

lg-st 5 võib

§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Riigikohus on 21. mail 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et lepingust taganemine ja ülesütlemine on sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib

§ 196kohaldamisel osutuda vajalikuks tugineda ka taganemise sätetele.

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et

§ 116lg-t 5 võib kohaldada ka lepingu ülesütlemise korral.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

§ 116

lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine.

1. Kohtud on õigesti leidnud, et ekslik on hageja arusaam, et võlgnevuse oleks pidanud tasuma MES. Kostja ei pidanud MES-ilt nõudma hageja võlgnevuse maksmist enne laenulepingu ülesütlemist. Põhjendatud on kohtute järeldus, et hageja ei saanud nii tagatise (käenduse) tähendusest üldlevinud arusaama kui ka laenu- ja tagatislepingus sätestatut arvestades mõistlikult eeldada, et MES-i antud tagatise arvel kaetakse hageja võlgnevus juba vahetult mittekohase täitmise järel, mitte alles pärast kõigi teiste tagatiste realiseerimist.
2. Hageja leiab, et laenulepingute p-des 14.1.5 ja 14.1.6 sisalduv tüüptingimus on teda ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine, kuna lepingupoolte õigused ja kohustused pole tasakaalus ning tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Laenulepingute p-de 14.1.5 ja 14.1.6 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda ning nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest panga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluva(te) äriühingu(te) ja/või teis(t)e krediidiandja(te)ga sõlmitud lepingu(te)st tulenevaid varalisi kohustusi.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kolleegium leiab, et laenulepingute p-des 14.1.5 ja 14.1.6 sisalduv tüüptingimus ei kahjusta hagejat ebamõistlikult. Kohtud on õigesti leidnud, et praegusel juhul pole tüüptingimusega lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud, samuti ei ole tüüptingimus vastuolus heade kommetega. Asjas on pooled sõlminud samaliigilised lepingud ning hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevat laenusuhet saab käsitada ühtse laenusuhtena. Kolleegium märgib, et nimetatud tüüptingimus võib teistsugustel asjaoludel siiski teist poolt ebamõistlikult kahjustada. Selle tüüptingimuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada, kas tegemist on tarbijaga või mitte, samuti seda, missuguste lepingute puhul seda tingimust on kasutatud. Näiteks olukorras, kus pank ütleb tarbija krediitkaardi kasutamise lepingu rikkumise tõttu üles tarbijaga sõlmitud eluasemelaenu lepingu, tuginedes nimetatud tüüptingimusele, võib tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustada. 14. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja tasutud kautsjon riigituludesse. Menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull