Obsah (5)

§ 223§ 222§ 116§ 107§ 218

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 116 lg 1 järgi võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud.

§ 223

kohaselt peaks ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel sellest üldjuhul müüjat teavitama ning andma mõistliku tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks. Lepingust taganemise õigus tekiks ostjal alles siis, kui müüja õigustamatult keelduks asja parandamast või asendamast või ei teeks seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist või kui asja parandamine või asendamine ebaõnnestuks. Lepingust taganemine asja parandamiseks või asendamiseks täiendavat tähtaega andmata võiks olla mõeldav juhul, kui asja parandamine või asendamine oleks objektiivselt võimatu või sellega tekitataks tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi. Ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjat enne taganemisavalduse tegemist massaaþivannil ilmnenud puudustest teavitanud. Kostja on varasemate pretensioonide saamist hagejalt eitanud ning hageja ei ole enda väiteid suuliste pretensioonide esitamise kohta millegagi tõendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks keeldunud müüdud asja parandamast või asendamast. Asja materjalide hulgas oleva eriteadmistega isiku arvamuse põhjal võib eeldada, et asja on võimalik parandada. Seega ei saa lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks ning hagejal ei olnud õigust müügilepingust

§ 223lg 3 ja § 116 lg 1 alusel taganeda.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. oktoobri
5. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga
6. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole kostjat teavitanud müüdud asja puudustest ega andnud kostjale võimalust puudust kõrvaldada. Hageja ei ole tõendanud, et enne taganemisavalduse tegemist oleks ta kostja poole pöördunud ettepanekuga vann parandada. Kostja väitis, et ta on helistanud ja pakkunud vanni parandamist pärast hageja
7. septembri
8. a kirja (taganemisavalduse) saamist, kuid hageja ei olnud parandamisega nõus. Seda hageja ei eita.
9. septembri
10. a taganemisavalduse kehtivuse hindamisel ei ole olulised poolte pärast
11. septembrit
12. a tehtud toimingud.
13. juuli
14. a avalduses hageja taganes lepingust ja ei teinud kostjale ettepanekut vanni parandada. Seega ei saa hageja kostjale ette heita, et kostja pärast seda vanni ei parandanud. Meelevaldne on hageja käsitlus, mille kohaselt ta esitas
15. juulil
16. a kostjale

§ 222

lg 1 järgi asja parandamise nõude, kuid kostja vanni ei parandanud ja on sellega

§ 223lg 1 järgi oluliselt lepingut rikkunud, mistõttu hageja võis lepingust 26.

septembril

1. a taganeda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis võtmata seisukoha hageja apellatsioonkaebuse väite kohta, et hageja andis
3. juuli
4. a avaldusega kostjale asja puudustest teada, ning rikkus sellega TsMS § 654 lg-t
5. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 223lg-t 1.

Selle sätte kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks, kui müüja ei paranda ega asenda asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, mitte lepingu täitmise nõude esitamist, nagu leidis ringkonnakohus. Isegi kui leida, et

§ 223

lg-s 1 sätestatud tähtaeg algaks täitmisnõude esitamisest, ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole andnud kostjale võimalust puuduse kõrvaldamiseks. Lähtudes Euroopa Ühenduste asutamislepingu art 95 lg-s 3 sätestatud tarbijakaitse kõrgema taseme põhimõttest ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (direktiiv) art 3 lg-st 3, tuleks asuda seisukohale, et kui tarbija on teatanud asja mittevastavusest, kuid pole esitanud avaldust asja parandamiseks või tema muu avaldus ei ole kehtiv, tuleks siiski eeldada, et tarbija soovib asja parandamist. Seega tuleks hageja

1. juuli
2. a avaldust lugeda asja parandamise nõudeks. Kuna see küsimus puudutab Euroopa õiguse tõlgendamist, on selles osas vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ringkonnakohus on ekslikult viidanud hageja
3. septembri
4. a avaldusele. Ükski hageja avaldus ei ole esitatud
5. septembril
6. a. Hageja on kostjale teinud kaks avaldust:
7. juulil ja
8. septembril
9. a. Kui ringkonnakohtu otsust tõlgendada selliselt, et ringkonnakohus leidis, et hageja on omaks võtnud asjaolu, et kostja pakkus vanni parandamist ajavahemikul
10. juulist
11. septembrini
12. a, on see vastuolus TsMS § 231 lg-ga 2, kuna hageja on kostja nendele väidetele menetluse käigus pidevalt vastu vaielnud.
13. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15. Praeguses asjas on alama astme kohtud tuvastanud, et pooled olid sõlminud müügilepingu, millega kostja müüs hagejale massaaþivanni.
16. juulil
17. a ilmnes vannil puudus, mille tõttu ei olnud enam võimalik seda sihipäraselt kasutada.
18. juulil
19. a tegi hageja kostjale avalduse, milles soovis lepingust taganeda kostja lepingurikkumise tõttu.
20. septembril
21. a tegi hageja kostjale teise samasisulise avalduse. Kostja on need avaldused kätte saanud. Nende asjaolude tuvastamise üle pooled ei vaidle. Riigikohtus ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja
22. juuli
23. a taganemisavaldus ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna sel hetkel ei olnud lepingust taganemise täidetud õiguslikud eeldused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võis
24. septembril
25. a lepingust taganeda. 11.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline see, kas kostja oli oluliselt lepingut rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. Lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks. Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, et müügilepingu olulise rikkumisega on tegemist ainult siis, kui ostja nõuab enne asja parandamist.

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi kohaldamise eelduseks on see, et ostja teatab müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest, mitte lepingu täitmise nõude esitamine õiguskaitsevahendina. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine

§ 107kohaselt heastada.

Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on õigus lepingust taganeda. Ka direktiiv ei näe tarbijalemüügi puhul taganemise eeldusena ette enne täitmisnõude esitamist.

1. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5 sellega, et ei võtnud seisukohta hageja apellatsioonkaebuse väite kohta, mille kohaselt hageja teavitas
2. juuli
3. a taganemisavaldusega kostjat vanni puudustest. Praeguses asjas on ringkonnakohus küll nõustunud maakohtu põhjendustega, kuid ka maakohus ei ole selle asjaolu kohta seisukohta võtnud. Maakohus on küll leidnud, et ei ole tõendatud, et hageja oleks enne taganemisavalduse tegemist kostjat vanni puudustest teavitanud, kuid maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kumma taganemisavalduse kohta on see järeldus tehtud. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendustes viidanud ka hageja
4. septembri
5. a taganemisavaldusele. Selles osas on ringkonnakohtu põhjendused ebaselged, kuna hageja on tuginenud kahele taganemisavaldusele, mis on esitatud
6. juulil
7. a ja
8. septembril
9. a. Kumbki pool pole toonud välja asjaolu, et hageja oleks esitanud taganemisavalduse ringkonnakohtu viidatud kuupäeval,
10. septembril
11. a.
12. Praeguses asjas ei ole kohtud võtnud seisukohta asjaolude kohta, mis on olulised hageja lepingust taganemise õiguspärasuse hindamisel. Seetõttu tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas vanni lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba vanni üleandmisel hagejale. Juhul kui vann ei vastanud üleandmisel lepingutingimustele, tuleb kindlaks teha, kas kostja rikkus oluliselt lepingut, st tuleb tuvastada, kas

1. juuli
2. a taganemisavalduses teavitas hageja kostjat vanni lepingutingimustele mittevastavusest, kas
3. septembri
4. a taganemisavalduse esitamise ajaks oli möödunud mõistlik aeg vanni parandamiseks ja kas kostja pakkus enne seda hagejale vanni parandamist.
5. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
6. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu