3-1-1-14-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-14-10 Otsuse kuupäev

1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi S. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja KarS § 276 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-08-5039 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2010 Istungil osalenud isikud S. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus S. P.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja KarS § 276 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri
10. aprilli
11. a otsusega karistati S. P.-i LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. S. P.-i karistati LS § 7419 lg 1 järgi selle eest, et ta
12. aprillil 2008 kl 02.50 paiku juhtis A. külas, K. vallas, Harju maakonnas, P. tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Karistusseadustiku § 276 järgi karistati teda selle eest, et samal ajal ja kohas ei allunud ta politseiametniku korraldusele väljuda sõidukist ja esitada isikut tõendav dokument.
13. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse S. P.-i kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
14. Harju Maakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri
17. aprilli
18. a otsus muutmata. Maakohtu hinnangul tunnistas menetlusalune isik omakäelises seletuses, et oli purjus ja ei mäleta midagi. Tema alkoholijoove tuvastati kalibreeritud indikaatorvahendiga, mille tulemusega S. P. nõustus, loobudes joobeseisundi meditsiinilisest kindlakstegemisest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist kinnitavad tunnistajate A. H., A. M.-i ja M. K. ütlused. Lisaks nähtub kohtulikul arutamisel uuritud tõenditest, et menetlusalune isik käitus agressiivselt, osutas vastupanu ega allunud politseinike korraldustele, mille tõttu tuli tema suhtes kasutada käeraudu. Viimast kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja E. S. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on A. M.-i ütlused kohtu arvamuse kohaselt lubatavaks tõendiks, kuna ta andis väärteoprotokolli koostajana selgitusi menetlustoimingute kohta. Seevastu menetlusaluse isiku versioon toimunust on paljasõnaline ja vastuolus teiste tõenditega. Maakohtu hinnangul on väärtegude toimepanek tõendatud ja S. P.-i käitumine õigesti kvalifitseeritud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. P.-i kaitsja vandeadvokaadi abi R. Palmaru, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Väärteoprotokolli allkirjastas koostajana A. M., kuid protokolli lähemal uurimisel selgub, et see on täidetud mitme erineva kirjutusvahendiga ja erineva käekirjaga isikute poolt. Väärteoprotokoll anti menetlusalusele isikule tutvumiseks ligikaudu 14 tundi pärast väärtegude toimepanemist. S. P.-le ei ole teada, milline politseiametnik temaga koos protokolli täitis, kuid see ei olnud A. M. Kuivõrd väärteoprotokollist ei nähtu selle koostajaid, on eeltoodu käsitatav VTMS § 69 lg-s 8 sätestatud nõuete rikkumisena ja sellisel viisil koostatud protokoll ei ole õiguslikult lubatav. Kirjeldatut tuleb käsitada väärteoprotokolli puudumise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 6 järgi. 4.2 Maakohus tugines otsuse tegemisel A. M.-i ütlustele kui väärteo toimepanekut kinnitavale tõendile. Otsuse rajamine sellisele tõendile on vastuolus KrMS § 66 lg-st 2 tuleneva keeluga, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. 4.3 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on kaitsja hinnangul tõendamata. Ühtlasi jättis maakohus kõrvaldamata tõenditevahelised vastuolud. A. H., kelle kohtuvälises menetluses antud ütlused kohtus avaldati, ei saanud sündmuskohal toimunut näha. E. S.-i ja M. K. ütlused on aga omavahel vastuolus küsimuses, kas sõiduauto, milles menetlusalune isik viibis, enne politsei saabumist liikus. E. S.-i ütlusi arvestas maakohus üksnes osaliselt. 4.4 Kohtuotsuse pinnalt ei ole jälgitav, millised KarS § 276 objektiivsed tunnused menetlusaluse isiku käitumises esinesid. Lisaks tuleb KarS § 276 puhul kindlaks teha, milline oli võimuesindaja korralduse sisu, millisel õiguslikul alusel see anti, kas menetlusalune isik eiras korraldust ja kas tal oli võimalus seda täita. Neid faktilisi asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole. Liiati puudus S. P.-il objektiivne võimalus politseinike korraldust täita. Kassaator märgib, et väärteoprotokollist ei nähtu ka korralduse andmise õiguslikku alust.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul võimaldavad nii kassatsiooni väited kui ka alates
22. juulist 2009 kehtiv alkoholijoobe kindlaksmääramise õiguslik regulatsioon sedastada, et maakohus rikkus väärteoasja lahendamisel oluliselt väärteomenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Need rikkumised tooksid muu hulgas kaasa väärteoasja uueks arutamiseks saatmise samale kohtule. Seejuures tuleb aga tähele panna, et väärteod, mille toimepanemist S. P.ile ette heidetakse, pani ta väärteoprotokolli kohaselt toime
23. aprillil
24. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seega aegusid S. P.ile süüksarvatavad väärteod
25. aprillil 2010, s.o ajal, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid kassatsiooni esitamise tõttu ei olnud see veel jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist mistahes eesmärgil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. septembri
27. a otsus asjas nr 31-1-64-09, p 7).
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
29. oktoobri
30. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi