3-1-1-12-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-12-10 Otsuse kuupäev

1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi I. J. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-4115 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. J. kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kaisi kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2010 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus I. J. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andres Kiiver koostas I. J.-le
10. veebruaril 2009 väärteoprotokolli selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 84 ±3 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Sellega ületas I. J. suurimat lubatud sõidukiirust 31 km/h, rikkudes liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid ja pannes toime liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja
11. märtsi
12. a otsusega karistati I. J.-i 41 trahviühiku, s.o 2460 krooni suuruse rahatrahviga. LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt kaheks kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
13. I. J. esitas Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles selle otsuse tühistamist.
14. Pärnu Maakohtu
15. juuni
16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus I. J.-le määratud lisakaristuse osas. 3.1 Maakohus leidis, et I. J.-le süüksarvatud väärtegu on tõendatud, see on õigesti kvalifitseeritud ja väärteoasja menetlemisel ei ole menetlusõigust oluliselt rikutud. Kohtu hinnangul mõõdeti I. J.-i mootorsõiduki kiirust nõuetekohase kiirusemõõteseadmega ja mõõtmist toimetas pädev mõõtja. 3.2 Maakohus märkis, et nii kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist kui ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli I. J.-i sõiduki kiiruse mõõtmisel radarinäiduks 84 km/h. Kohus leidis, et I. J.-ga samas autos viibinud isikute ütlustega ei saa sõiduki kiirust tuvastada, sest nad ei saanud täpselt teada, millisel hetkel sõiduki kiirus fikseeriti ja seega saab nende seisukohta spidomeetri tegeliku näidu kohta pidada pelgalt hinnanguks-arvamuseks, millel ei ole tõenduslikku kvaliteeti. Kiiruse mõõtmise ajal oli I. J.-i auto sel teelõigul ainuke sõiduk, mis minimeerib riski, et kiirust mõõtnud politseiametnik võis eksida. 3.3 I. J.-i karistamisel arvestas kohus seda, et menetlusalust isikut on varem korduvalt rahatrahviga karistatud erinevate väärtegude, sealhulgas liiklusalaste ja ka kiiruse ületamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu asus kohus seisukohale, et üksnes rahatrahv ei ole karistus, mis suudaks hoida I. J.-i kiiruse ületamisest ja pidas õigustatuks I. J.-i karistamist lisakaristusena LS § 7422 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks kuuks. Ühekuulise tähtaja määramisel arvestas kohus asjaolu, et I. J. töötab autojuhina, kes mootorsõiduki juhtimise õiguse pikaajalise äravõtmise korral kaotaks töökoha, mis omakorda seaks raskesse majanduslikku olukorda tema pere. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. J.-i kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kais, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasja menetluse lõpetamist või alternatiivselt väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et I. J.-i kiiruseületamine ei ole tõendatud. Nii I. J. kui ka temaga koos autos viibinud isikud on väitnud, et auto kiirus oli spidomeetri näidu kohaselt alla 60 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusemõõteseadme näit aga 84 ±3 km/h. Ka seda on nii menetlusalune isik kui tunnistajad kinnitanud, kuid asunud seisukohale, et näit ei ole saadud I. J.-i auto kiiruse mõõtmisel. Kiiruse mõõtmise asjaolude kohta ei ole kiirust mõõtnud politseiametnik ütlusi andnud, kuigi üksnes nii saaks kaitsja hinnangul kõrvaldada kahtluse selles, kas I. J. ületas või ei ületanud lubatud suurimat sõidukiirust. Selliselt on maakohus rikkunud VTMS § 123 lg-st 2 tulenevat kohustust arutada väärteoasja täies ulatuses. See on aga hinnatav väärteomenetluse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
18. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kohtuvälise menetleja arvates on maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et I. J. pani talle süüksarvatud väärteo toime. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Arutatavas väärteoasjas teostas politseiametnik A. Kiiver
20. veebruaril
21. a Pärnu linnas Ehitajate tee maja nr 18 juures liiklusjärelevalvet, mõõtes sõidukite sõidukiirust. Kuigi selle sündmuse toimumise ajal kehtinud liiklusjärelevalve määrustiku (kinnitatud politseipeadirektori
22. juuni
23. a käskkirjaga nr 265) p 2 kohaselt pidi liiklusjärelevalve toimkond olema vähemalt kaheliikmeline, teostas A. Kiiver liiklusjärelevalvet üksinda.
24. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas aktsepteerinud siiski ka võimalust, et liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi. Seejuures on kolleegium aga märkinud, et sellisel juhul peaks väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. jaanuari
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas neid nõudeid aga järgitud.
27. Väärteoprotokolli ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti I. J.-i juhitud auto kiiruseks 84 ±3 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Seejuures on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli märgitud, et I. J.-i juhitud auto liikus mõõtmise hetkel teel üksinda. Kiiruse mõõtmise toimingut ei salvestatud ja kuigi kasutatud mõõteseade võimaldas saada teavet mõõdetud sõiduki kauguse kohta, ei ole sellist teavet seadme kasutamise protokolli kantud. Menetlusalune isik on menetluse kestel väitnud, et tema juhitud sõiduk kohtuvälise menetleja märgitud asjaoludel lubatud suurimat sõidukiirust ei ületanud. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütlustest nähtub sedagi, et menetlusaluse isiku auto ei liikunud kiiruse mõõtmise ajal teel üksinda.
28. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest tuli maakohtul selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. Ka on kriminaalkolleegium varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et juhul, kui kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes, tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise teel kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. jaanuari
30. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 11 ja
31. oktoobri otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p-d 8 ja 9). Kriminaalkolleegium märgib, et ka neid nõudeid ei ole arutatava väärteoasja menetlemisel järgitud.
32. Käesoleva otsuse p-des 7 ja 9 kirjeldatud rikkumiste tõttu puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks kohus saanud tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas A. Kiiver mõõtis just I. J.-i sõiduki kiirust ja kas mõõtmise ajal võis mõõtealasse jääda ka teisi sõidukeid. Samuti on kõrvaldamata kahtlus selles, et kui tõepoolest mõõdeti I. J.-i sõiduki kiirust, siis kas see sõiduk oli jõudnud väljuda märgi suurim kiirus 70 km/h mõjualast alale, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks.
33. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 150 lg-st 2 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
34. juuni
35. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris