← Eesti

3-2-1-16-10

Obsah (8)§ 137§ 135§ 136§ 692§ 701§ 139§ 133§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 137 lg 1 järgi vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda ei tule, kuna maakohtu otsust vaidlustati üksnes viivisenõude osas, mis on väiksem põhinõudest. Hageja palus menetleda vastuapellatsioonkaebust ulatuses, mida võimaldab tasutud riigilõiv. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. novembri
  3. a määrusega hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Ringkonnakohus leidis, et vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei tasunud tähtpäevaks 33 000 krooni riigilõivu. Hageja taotlust võtta vastuapellatsioonkaebus menetlusse osas, mille pealt on riigilõiv tasutud, ei saa rahuldada, sest hageja ei ole loobunud ülejäänud nõudest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud menetlema vastuapellatsioonkaebust osas, mida võimaldas tasutud riigilõiv 2000 krooni. Hageja esitas sellekohase selge taotluse
  5. novembril
  6. a esitatud menetlusdokumendis. Apellatsioonieseme täpsustamiseks ei pea selgesõnaliselt deklareerima nõudest loobumist muus osas, nagu leidis ringkonnakohus. Kuivõrd vastuapellatsiooni esemeks on nõue, millelt maakohtus riigilõivu tasuda ei tulnud, siis

§ 137lg 1 järgi ei tulnuks riigilõivu üldse tasuda.

Kuna mingis ulatuses tuleks riigilõivu siiski tasuda, määras hageja

§ 135järgi tsiviilasja hinna.

Kui ringkonnakohus sellega ei nõustunud, oleks ta pidanud

§ 136järgi ise hinna määrama, mida ringkonnakohus aga ei teinud.

  1. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.

Asi tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel saata ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja oleks pidanud vastuapellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu 35 000 krooni.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

§ 137

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

§ 133

lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning sama paragrahvi teise lõike järgi ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõudena esitatud viivisenõuet, kui kõrvalnõuete summa ei ole põhinõudest suurem. Praeguses asjas oli hagis kõrvalnõudena esitatud viivisenõue väiksem kui põhinõue. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse üksnes osas, millega viivisenõue jäeti rahuldamata. Sellises olukorras hageja vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda ei tulnud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 28). Kuna hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2009. a, ei saa praeguses asjas kohaldada

§ 137

lg-t 4, mille kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10). 14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Hageja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS (endise ärinimega AS Advokaadibüroo Paul Varul). Kostja on

§ 149

lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS-le. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.