Obsah (9)

§ 654§ 691§ 689§ 688§ 376§ 334§ 171§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 376 lg 3 ja § 334 lg 1).

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid

§ 654lg 6 kohaselt korrata.

Ringkonnakohus leidis, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hageja on kaebuse põhilises osas korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Asjas on tõendatud, et Xxxx xx gaasitorustik ja katel paigaldati seaduslikult. Gaasitorustiku vastavust projektile ja ehitusnõuete täitmist on

1. detsembril
2. a kontrollinud OÜ Tehnoloogiakeskus. Samuti on tuvastatud gaasipaigaldise kasutamise ohutus. Majaelanikud, v.a hageja, on gaasiküttesüsteemi ehitamisega nõustunud. Tallinna Tervisekaitsetalitus teatas hagejale tema avaldust kontrollides, et gaasikatla töö ei saasta õhku. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtud leiavad ekslikult, et hageja ei ole oma väidet paigaldatud väljalasketorude tervist kahjustava toime kohta tõendanud. Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori õiendist nähtub, et mõõtmine toimus
4. aasta juulis. Kui gaasikatel oli töötanud 20 minutit, suurenes hageja korteris süsinikdioksiidi ja metaani hulk. Hageja taotles uue ekspertiisi määramist, et teha mõõtmised kütteperioodil, kui katel on pidevalt töös. Maakohus nõudis taotluse rahuldamiseks hagejalt ekspertiisitasu, mille maksmine ei olnud hagejale jõukohane, ning ekspertiis jäi tegemata. Pidevalt süsinikdioksiidi ja metaani sees viibimine ei ole kindlasti tervislik. Maja välisfassaadi küttetoru paigaldamine on tegevuseks, mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut. Hageja nõude aluseks on ka asjaolu, et kaasomanikel on vaidlus asja kasutamise üle. Kaasomandi kasutamine viisil, kus hageja on kohustatud taluma asja kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid, ei ole õiguspärane ning kahjustab hageja võimalust oma kaasomandit kasutada.
5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust alusetuks ja vaidles sellele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

§ 691p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium ei korda

§ 689lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

9. Vastuseks kassatsioonkaebuse seisukohale, et kostjate paigaldatud gaasiküte kahjustab hageja tervist, märgib kolleegium, et kohtute hinnangul asjas esitatud tõendid eeltoodut ei kinnita.

§ 688

lg-test 3-5 tuleneb, et Riigikohtul ei ole pädevust hinnata seda, kas alama astme kohtud on asjaolusid õigesti tuvastanud, ning tuvastada ise hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtud ei ole asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. 10. Kassatsioonkaebuse väite kohta, et väljalasketorude paigaldamine maja välisfassaadi eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut, selgitab kolleegium järgmist. Maakohus järeldas õigesti, et hageja see väide on käsitatav hagi aluse muutmisena.

§ 376

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Asja materjalidest nähtuvalt leidis hageja

1. juunil
2. a esitatud hagiavalduses, et kostjate gaasiküte (väljalasketorude paigaldamine elamu välisfassaadi) kahjustab tema kui kaasomaniku õigusi, ja palus selle tegevuse lõpetamist (tlk 1-2). Maakohtu
3. märtsi
4. a istungil esitas hageja esindaja suulise seisukoha, et väljalasketorude paigaldamiseks on vaja kõigi kaasomanike, eelkõige selle isiku, kelle omandiosa väljalasketoru kõige enam mõjutab, nõusolekut (tlk 85). Sellekohast kirjalikku avaldust hageja ei esitanud. Kostja I esindaja leidis, et kõigi kaasomanike nõusolek ei ole vajalik (tlk 85). Maakohus ega ka kostjad pole andnud

§ 376

lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks.

§ 376

lg 3 esimese lause järgi kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, st ka hagi aluse või muutmise avaldus peab olema

§ 334lg 1 kohaselt kirjalikus vormis.

Hagi aluse tähendust on Riigikohus käsitlenud

1. jaanuaril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-14-97 tehtud määruses, leides, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et hagi alust või eset ei ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 ja
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-08, p 12). Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hagi alust ei ole võimalik suuliselt muuta, ei saa kohus hageja esiletoodud uute asjaoludega arvestada. Praeguses asjas lahendasid kohtud hageja nõuet lõpetada kostjate tegevus, millega kahjustatakse AÕS § 72 lg 5 järgi hageja kui kaasomaniku õigusi. Kolleegium selgitab, et kohus saab lahendada hageja nõude kostjate tegevuse lõpetamiseks väljalasketorude kasutamisel tulenevalt asjaolust, et see eeldas AÕS § 74 lg 1 järgi kõigi kaasomanike kokkulepet, kui hageja pöördub sellekohase hagiga kohtusse.
7. Riigikohus rahuldas
8. detsembri
9. a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Hageja esindaja esitas
10. novembril
11. a taotluse, milles palus hüvitada riigieelarvest tasu hagejale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi 11 tundi, s.o 22 pooltundi (kohtuotsusega tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine, kliendiga kohtumine), mille eest on kokku ettenähtud tasu 3300 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks 3960 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja justiitsministri
12. jaanuari
13. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu määruskaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi advokaadibüroodele välja Eesti Advokatuur.
14. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse osas esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus jääb muutmata ringkonnakohtu otsus. Pooled võivad

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. 13. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu