3-1-1-120-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-120-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi O. L. süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 349, § 346 ning § 121 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-5605 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. L. kaitsja määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts
5. a, kirjalik menetlus vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a kohtumäärus muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega tunnistati O. L. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 pde 7, 8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 349, § 346 ning § 121 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel nelja-aastase vangistusega ja KarS § 64 lg 2 alusel rahalise karistusega tuhat viissada krooni. Karistusi vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes O. L. karistuseks kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse ja rahalise karistuse tuhat krooni.
11. O. L. esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, leides, et temale mõistetud karistus on liiga range. Apellandi meelest oleks tema kui varem karistamata isiku pidanud tingimisi karistuse kandmisest vabastama. Ühtlasi lubab apellant elada edaspidi seadusekuulekat elu.
12. Tallinna Ringkonnakohus jättis
13. oktoobri
14. a määrusega KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kohus leidis, et vähem kui aasta jooksul üle neljakümne kuriteo toime pannud ja mitu kuritegu initsieerinud O. L. liitkaristuse leevendamiseks puudub igasugune alus. Samuti ei ole mingit põhjust pöörata karistus täitmisele tingimisi. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb ilmselt põhjendamatu apellatsioon jätta läbi vaatamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule kaebuse O. L. kaitsja T. Vaske. Kaebaja leiab, et kohtud ei ole karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole arvesse võetud seda, et O. L. on ringkonnakohtus jäetud ilma põhiõigusest võtta isiklikult osa oma kriminaalasja arutamisest kohtus. Eelnevast lähtuvalt palub kaebaja kergendada süüdistatavale määratud karistust.
16. Määruskaebusele esitatud vastuses palus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andra Sild kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätta. Maakohus on O. L.-le mõistnud tema süüle vastava karistuse ja ringkonnakohus jättis apellatsiooni põhjendatult läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis käesolevas kriminaalasjas KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginedes O. L. apellatsioonkaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu õigesti läbi vaatamata. Selgituseks märgib kolleegium järgnevat.
18. O. L. kaitsja väite kohaselt on ringkonnakohus tema kaitsealuse apellatsiooni läbivaatamata jätmisel KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt rikkunud O. L. põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise juures. Sellega seoses tuleb märkida, et eelnimetatud sätte võimalikku vastuolu PS §-s 24 sisalduvate menetluslike põhiõigustega, samuti Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art-s 6 sätestatud ausa kohtumenetluse põhimõttega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis põhjalikult vaaginud
19. oktoobri
20. a määruse nr 3-1-1-55-07 p-des 7-
21. Kokkuvõttes on selles kohtulahendis nenditud, et KrMS § 326 lg 2 teise lause näol on küll tegemist PS § 24 lg-s 5 sisalduva edasikaebeõiguse riivega, kuid see riive on proportsionaalne PS § 11 tähenduses ning seetõttu pole menetlusõiguse kõnealune säte põhiseaduse vastane. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu nõustub selle seisukohaga.
22. Apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginedes saab aga ka igal üksikjuhul olla põhiseadusepärane vaid siis, kui apellatsioon on tõepoolest ilmselt põhjendamatu. Seetõttu on oluline, et ilmse põhjendamatuse mõiste sisustamisel lähtutaks kohtupraktikas ühesugustest arusaamadest. 8.1 Esmalt tuleb märkida, et apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest KrMS § 326 lg 2 teisele lause mõttes ei ole alust rääkida juhul, mil see ei vasta KrMS §-s 321 sätestatud nõuetele. Nii võib apellant KrMS § 321 lg 2 p 4 vastu eksides jätta apellatsioonis märkimata, millist maakohtu otsuse osa ta soovib vaidlustada, millised on tema motiivid või mida ta apellatsioonikohtult taotleb. Samuti võib juhtuda, et apellant on jätnud nimetamata tõendid, mida tema arvates tuleks ringkonnakohtus uurida, või pole esitanud põhjendusi, miks ta jättis mingi tõendi uurimise taotluse maakohtus esitamata, eksides vastavalt KrMS § 321 lg 2 p-s 5 ja § 321 lg-s 6 sätestatu vastu. Ka selliseid eksimusi apellatsioonile esitatavate nõuete suhtes võib üldistatult nimetada apellatsioonis põhjenduste puudumiseks ehk põhjendamatuks apellatsiooniks, kuid tulenevalt KrMS § 326 lg-st 1 tuleb sel puhul jätta apellatsioon käiguta ja anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 8.2 Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-55-07 ja 3-1-1-96-09 ning eelmises punktis märgitu koostoimes tuleb ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist - üldjoontes küll KrMS §-s 321 sätestatud nõuetele vastavat - apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus). Samas on igati seaduslik ka see, kui ringkonnakohus hoolimata eelmenetluses menetlustulemi perspektiivituse sedastamisest ei jäta siiski apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, vaid teeb KrMS § 328 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse. Kõnealuse võimaluse kasutamine ringkonnakohtu poolt võib olla tingitud näiteks vajadusest muuta KrMS § 337 lg 1 p-de 2 või 3 alusel väheolulisel määral maakohtu otsust. Oluline on lisada, et KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginev apellatsiooni läbivaatamata jätmise määrus peab sisaldama ka apellatsiooni perspektiivituse sellist põhjendust, mis oleks Riigikohtu poolt määruskaebemenetluses kontrollitav. 8.3 Kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 10.1 märgituga on esmalt alust tunnistada perspektiivituks - ja seega KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatuks - apellatsioon, mis sisaldab mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja mille argumendid ei ole seetõttu kohtuasja lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Selles tähenduses on ilmselt põhjendamatu näiteks apellatsioon, milles taotletakse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamata jätmist vangistusega karistatud süüdistatava suhtes, kes on arutatava uue kuriteo pannud toime eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneval katseajal. 8.4 Juhtudel, mil ei ole tegemist eelnevas lõigus kirjeldatud olukorraga - seega juhtudel, mil apellandi argumendid on õiguslikult asjakohased ja tema taotluse rahuldamine seega põhimõtteliselt õiguslikult võimalik -, peab ringkonnakohus küsimust apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest iga konkreetse kohtuasja eripärast tulenevalt eriti põhjalikult kaaluma. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-96-09 p-des
23. 3 ja 10.4 märgitu mõtte kohaselt tuleb ringkonnakohtul kõnealusel juhul lähtuda reeglina sellest, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema KrMS
24. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Täpsustavalt on Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 11 selgitatud, et õiguslikult asjakohast apellatsiooni ei saa jätta KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata viitega apellandi poolt taotletava kohtulahendi täitmise võimatusest tulenevale ökonoomiakaalutlusele (näiteks väljasaadetud süüdistatava asukoha teadmatus). Seda kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt väljendatud seisukohta ei pea kriminaalkolleegiumi täiskogu vajalikuks muuta. 8.5 Kui apellandi argumendid on iseenesest õiguslikult asjakohased, võib konkreetse kohtuasja puhul KrMS § 326 lg 2 teisest lausest lähtumine olla põhjendatav ka viitega kohtupraktikale. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. Kolleegiumi täiskogu leiab, et käesoleva kohtuasja puhul on tegemist just nimelt sellise juhtumiga, kuna apellatsioonis taotleti karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist. O. L.-t karistati nelja aasta pikkuse vangistuse ja rahalise karistusega tuhat viissada krooni, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu kujunes kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus ja rahaline karistus tuhat krooni. Karistust mõistes lähtus maakohus muu hulgas asjaoludest, et süüdistatav pani vähem kui ühe aastaga toime üle neljakümne erineva kuriteo, oli mitme grupis toime pandud teo puhul keskne figuur, tekitas neist tegudest mitmetega siiani hüvitama ulatusliku kahju ja kuritegude toimepanemine oli O. L. jaoks kujunenud elustiiliks ja elatusallikaks. Arvestades O. L. süü suurust, ei saa talle mõistetud karistust kindlasti liiga rangeks pidada ja kaebus, milles seda väidetakse, kujutab endast ilmselt põhjendamatut apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses.
25. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi