Obsah (8)

§ 136§ 122§ 125§ 123§ 695§ 701§ 465§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 136 lg-t 1.

§ 136

lg 1 esimese lause kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole määratud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määrata ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 80 krooni ning ei hagiavaldusest ega ka maakohtu otsusest ei selgu, kui suur on tsiviilasja hind ning millest lähtudes on olnud tasutud riigilõivu suuruseks 80 krooni. Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne varasemates seadustikes tuntud nn hinnata hagisid. Kõikidelt hagidelt tuleb maksta riigilõivu kas arvutatuna tsiviilasja hinna järgi või erandina kindla summana, mis on sätestatud riigilõivuseaduses. Hagiasjas on

§ 122lg 2 kohaselt hagihind hagis taotletu harilik väärtus.

Kuna tsiviilasja hind ei nähtu avaldusest ega ole see ka ette nähtud seaduses, siis tuleb määrata

§ 136

lg 1 alusel tsiviilasja hind.

§ 136

lg 1 esimese lause osa "kui hinda ei ole ette nähtud seaduses" peab silmas eelkõige juhtumit, mil hagis taotletu harilikku väärtust on raske kindlaks määrata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-120-09 asunud seisukohale, et tsiviilasja hinda pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral "[---] ei saa määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada

§ 125

esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on

§ 125

esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus." Ringkonnakohus palus kostja pankrotihaldur Ene Ahasel esitada seisukoht hageja nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Pankrotihaldur esitas

1. novembril 2009 järgmised seisukohad: - juhul kui õnnestub võõrandada pankrotivara kokku hinnaga 150 000 krooni, Liu Paat OÜ maksab laenu tagasi, kohus rahuldab tagasivõitmise hagi ja püügiõiguste müügist laekub 1,81 miljonit krooni ning kohus tunnustab lisaks 6 058 531 krooni 65 sendi suurusele nõudele ka hageja 5 329 000 krooni suurust nõuet, siis on võimalik jaotise suurus: (sissetulek - menetluskulud = 1 700 000 kr * 43,38%) 737 460 krooni; - juhul kui õnnestub võõrandada pankrotivara kokku hinnaga 150 000 krooni, Liu Paat OÜ maksab laenu tagasi, kohus rahuldab tagasivõitmise hagi ja püügiõiguste müügist laekub 1,81 miljonit krooni ning kohus ei tunnusta 6 058 531 krooni 65 sendi suurust nõuet ja tunnustatakse üksnes hageja 5 329 000 krooni suurust nõuet, siis on võimalik jaotise suurus: (sissetulek - menetluskulud = 1 700 000 kr * 85,58%) 1 454 860 krooni. Ringkonnakohus võttis tsiviilasja hinna määramisel apellatsioonimenetluses aluseks võimaliku jaotise suuruse väiksema summa 737 460 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõivu suurus summalt kuni 800 000 krooni 65 000 krooni. Seega tuleb hagejal tasuda lisaks riigilõivu 64 920 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse järgi on ebaõige arvutada riigilõivu hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse alusel.

§ 123kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Seega tuleb apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda sama palju kui hagiavalduselt. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, mida tuleks analoogia korras kohaldada ka praeguses asjas. Ringkonnakohus on jaotise määramisel rikkunud tõendite igakülgse hindamise ja kohtulahendi põhjendamise kohustust. Arvestamata on jäetud võimalusega, et Liu Paat OÜ ei tasu oma võlga kostjale. Kohus ei ole põhjendanud, miks eeldatakse, et tagasivõitmise hagi rahuldatakse, ning millistest asjaoludest lähtuvalt saab väita, et püügiõiguse müügist laekub 1,81 miljonit krooni. Samuti ei ole põhjendatud, miks arvestatakse jaotise määramisel hageja 6 058 531 krooni 65 sendi suuruse nõudega, kuigi pankrotihaldur on sellele nõudele vastu vaielnud. 7. Kostja leiab määruskaebuse peale esitatud vastuses, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks 737 460 krooni, ning asi saata tühistatud osas

§ 701lg 3 teise lause kohaselt uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 9. Kolleegium leiab, et kuigi ringkonnakohtu määrus on

§ 136

lg 5 järgi kaevatav osas, millega määrati kindlaks tsiviilasja hind, ei ole

§-s 3401 ette nähtud võimalust vaidlustada määrust, millega jäetakse apellatsioonkaebus käiguta ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 11). Seega tuleb

§ 695

ja § 682 lg 1 alusel jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustati ringkonnakohtu määrust osas, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti hagejale tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks.

1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et apellatsioonkaebuselt tulnuks analoogiliselt Riigikohtu
2. septembri
3. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 leituga maksta riigilõivu sama palju, nagu tasuti hagiavalduselt, s.o praegusel juhul 80 krooni. Viidatud tsiviilasjas tehtud määruse kohaselt tegi maakohus otsuse
4. detsembril 2008, st enne riigilõivuseaduse muudatuste kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Riigikohus leidis, et sellises olukorras tuleks arvutada riigilõivu enne
5. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Maakohus tegi otsuse
6. septembril 2009 ning hageja esitas apellatsioonkaebuse
7. a oktoobris. Ringkonnakohus kohaldas õigesti alates
8. jaanuarist 2009 kehtivaid riigilõivu määrasid. Sarnasele järeldusele on jõudnud Riigikohus ka oma
9. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-149-09 tehtud määruse p-s
11. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust.

§ 465

lg 2 p 8 ja § 659 ning § 654 lg 4 kohaselt tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Riigikohus on 28. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 tehtud määruse p-s 12 leidnud muu hulgas järgmist: "Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada

§ 125

esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on

§ 125

esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus." Lisaks märkis Riigikohus viidatud tsiviilasjas tehtud määruses, et tsiviilasja hinna määramiseks on kohtul õigus nõuda pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta ning analüüsida selleks olemasolevaid pankrotimenetluse dokumente. Praeguses asjas on ringkonnakohus otsustanud lähtuda sellest pankrotihalduri esitatud jaotise võimalikku suurust puudutavast variandist, mis tooks kaasa väiksema jaotise pankrotimenetluses. Samas ei ole ringkonnakohus hinnanud selle (ja ka teise) variandi n-ö siseselt, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus.

1. Põhjendamiskohustuse rikkumine on kaasa toonud ebaõige lahendi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada tsiviilasja hinna määramise osas ning saata tagasi ringkonnakohtule tsiviilasja hinna määramiseks.
2. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nõude rahuldamise tõenäosuse hindamisel muu hulgas juhinduma järgnevast. Kolleegiumi arvates tuleb mh hinnata hageja 6 058 531 krooni 65 sendi suuruse nõude tunnustamise hagi rahuldamise tõenäosust, seda eelkõige halduri hinnangute ning kohtulahendite infosüsteemist kättesaadava teabe põhjal. Kohtutoimiku väljanõudmine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Ringkonnakohtul on

§ 136

lg 2 alusel õigus küsida, kas pankrotihalduril on lisaandmeid OÜ Liu Paat laenu tagasimaksmise tõenäosuse kohta: milline on laenusaaja majanduslik hetkeolukord, kas laenusaaja on teatanud kavatsusest laenu tagasi maksta jms. Samuti tuleks täiendavalt selgitada ja hinnata kalapüügiõiguste müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet (tagasivõitmise hagi), seda esitatud hagiavalduse alusel, mille saab ringkonnakohtule esitada pankrotihaldur. Ka juhul, kui pankrotiasjas oleks esitatud mitmeid tagasivõitmise hagisid, mille kohta poleks otsust veel tehtud, piisaks tsiviilasja hinna määramiseks hagiavalduse hindamisest. Kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks kolleegiumi arvates ebaselgeks jäänud osas

§ 136

lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%. 14. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ ADVOKAADIBÜROO KASAK & MISSIK. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva

§ 149

lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le ADVOKAADIBÜROO KASAK & MISSIK. Jaak Luik, Peeter Jerofeje, Tambet Tampuu