RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) toodud mõistele. Jäätmeseadus sätestab jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja mõisted. Kuna korteriühistu ülesandeks on muu hulgas ka korteriomanike prügi kogumine ja äraveo korraldamine, siis võimaldab

§ 69

lg 2 lugeda korteriühistu jäätmevaldajaks selle peatüki tähenduses, ühistu puudumisel aga selle kinnisasja omaniku, millel asub suvila, elu- või äriruum. Korteriühistu omab tähendust üksnes korraldatud jäätmeveoga liitumise seisukohalt. Sõna klient tähendab isikut - ostjat, tellijat, teenust kasutavat inimest. Klientide arvu piiramine maatükiga/korteriühistuga ei anna objektiivset ülevaadet jäätmevedaja suutlikkusest teostada korraldatud jäätmevedu ning hallata kliendibaasi. Avaliku konkursi vaidlustatud tingimused moonutavad ja piiravad vaba konkurentsi ning selline olukord rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. Konkurentsi piiratakse formaalsete ja tegelikele vajadustele mittevastavate tingimustega. Vaidlustatud kvalifitseerimistingimused on konkurentsi tagamiseks ebavajalikud ja seavad pakkujad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Korterelamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud, on kaebaja klientideks korteriomanikud. Seega omab AS Jõgeva Elamu vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel, mistõttu tulnuks kaebaja kvalifitseerida ja tema pakkumine vastavaks tunnistada. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja järeldas vääralt, et koosolek oli otsustusvõimeline. 8. MTÜ KEJHK palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud. Halduskohus leidis õigesti, et otsused on motiveeritud, sisuliselt õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu ainuõiguse andja poolt väljakuulutatud kõigile pakkujatele võrdsete konkursitingimustega ja käsitab "kliendi" mõistet temale sobival viisil, ei muuda haldusakti ebaselgeks ning põhjendamatuks. Kuna korraldatud olmejäätmete veo konkurss hõlmab paljusid omavalitsusi ja suurt maa-ala, siis oli konkursi läbiviija ja lepingute haldaja jaoks tähtis pakkuja kogemus logistiliselt korraldada jäätmevedu. Kaebaja arvestas korteriomanditel põhinevat kliendihaldust ehk sisuliselt esitas PKD mõttes valeandmeid. Nimetatud põhjustel ei olnud võimalik kaebaja kvalifitseerimine. Ratsionaalsuse printsiibi rikkumisega oleks tegemist siis, kui ainuõiguse andja oleks otsustanud kvalifitseerida vedaja, kelle kliendibaasi arvestus oleks korteripõhine, mitte kinnistupõhine. Sellisel juhul tuleks arvestada liigiti jäätmete kogumisel iga korteriomandi puhul eraldi nelja kogumiskonteineriga (segaolmejäätmed, paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed). Selline olukord ei oleks kooskõlas

§-s 1 fikseeritud eesmärgiga. Kaebaja esitatud pakkumine oli vastuolus nii avaliku konkursi eesmärgi kui ka jäätmeseaduse mõttega ning vastustaja ei saanud taolist käsitlust aktsepteerida.

1. Kolmas isik Ragn-Sells AS palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kaebaja oli pakkumise esitamise ajal teadlik, et tema ja vastustaja arusaam kõnealuse punkti sisust on erinev. Kuna vastustaja oli enne pakkumiste esitamist punkti sisu selgitanud ning vastav punkt oli pakkumiste esitamise ajal kehtiv, pidi kaebaja lähtuma nõude sisustamisel vastustaja selgitusest. Alusetu on etteheide, justkui oleks vastustaja selgitusega muutnud pakkumise kutse dokumenti. PKD ühtegi punkti ei ole muudetud, selgitati vaid ühte konkreetset punkti, mis on sellistel konkurssidel tavapärane. PKD p 7.1.14 sisustamine vastavalt vastustaja selgitusele on sisuliselt põhjendatud. Kortermajade puhul ei teenindata iga korteriomanikku eraldi, st igal korteriomanikul ei ole eraldi konteinerit, vaid on ühised konteinerid. Sõltumata sellest, kas arve esitatakse igale korteriomanikule eraldi või näiteks korteriühistule, teenindatakse reaalselt vastavat korterelamut, mitte iga korteriomanikku eraldi. Kui iga korteriomanik oleks iseseisev klient PKD p 7.1.14 mõttes, tähendaks see suurte kortermajade puhul (100 ja enam korterit), et piisavaks kogemuseks oleks näiteks kümne hoone teenindamine, mis ilmselgelt ei ole piisav varasem kogemus pakkujale, kes peaks asuma jäätmeveo teenust osutama mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.
2. Kolmas isik OÜ Resk apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. augusti
5. a otsusega AS Jõgeva Elamu kaebuse ning tühistas MTÜ KEJHK juhatuse
6. novembri
7. a protokollilise otsuse punktid 1, 4, 5 ja
8. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega vastustaja juhatuse otsustusvõimelisuse ning vaidlustatud otsuste motiveerituse ja kontrollitavuse osas. Ringkonnakohus asus samas seisukohale, et kaebaja on jäetud kvalifitseerimata ja tema pakkumine on tunnistatud mittevastavaks õigusvastaselt ning halduskohus on PKD p-i 7.1.14 ebaõigesti tõlgendanud. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgnevalt: 1) PKD-s sisalduva "kliendi" mõiste sisustamisel tuleb lähtuda selle tavapärasest tähendusest ja jäätmeseadusest, sest PKD-s ei ole kliendi mõistet avatud ega antud sellele tavapärasest erinevat tähendust; 2) klient on tavatähenduses tellija, ostja või tarbija.

§ 9

, § 10, § 69 lg-te 1-2, § 135 lg 3 ja PKD p 5.1.5 ning jäätmeveolepingu projekti p-st 3.3 nähtub, et kuna konkurss toimus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks, siis tuleb kliendiks pidada neid, keda jäätmeseadus loeb korraldatud jäätmeveoga liitunuks ehk

§ 69lg 1 järgi jäätmevaldajaid.

Jäätmevaldajad võivad küll kasutada jäätmemahuteid omavahelise kokkuleppe alusel ühiselt, kuid jäätmeveoteenuse klientideks saavad siiski olla vaid jäätmevaldajad jäätmeseaduse tähenduses, seega konkreetsed isikud või asutused. Kliendiks ei saa olla juriidiliseks isikuks mitteolev ühisus (korteriühistu puudumisel), jäätmetekkekoht või jäätmemahuti. Jäätmeveolepingu projekti punktis 3.3 on toodud lepingus kasutatava põhimõistena jäätmevaldaja nii, nagu seda käsitletakse jäätmeseaduses. Projekti kohaselt on jäätmevaldajaks:

1. a)jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
2. b)korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
3. c)suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik; 3) pakkujate ringi piiramiseks üksnes ettevõtjatega, kellel on kogemus jäätmeveoteenuse osutamisel 2000-le eraldi maatükil asuvale kliendile, oleks see tingimus tulnud PKD-s sätestada. Tegemist ei ole PKD sisu selgitamisega, sest selgituse andmisega ei saa muuta PKD sisu. Pakkuja varasema kogemuse hindamisel üksnes eraldi maatükkidel asuvate jäätmevaldajate klientidena käsitamise puhul on tegemist PKD sisu muutmisega, sest selline käsitus seab pakkuja varasemale kogemusele oluliselt rangemad nõuded võrreldes olukorraga, kus klientidena vaadeldakse jäätmevaldajaid jäätmeseaduse mõttes; 4) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2009. a määrusega nr 303 vastu võetud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra (Kord) § 25 võimaldab konkursi korraldajal ka pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi muuta, kuid MTÜ KEJHK ei ole seda võimalust kasutanud; 5) kuna PKD tingimusi ei muudetud, siis tuleb kaebaja kvalifitseerimata jätmise õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda PKD-s sisalduvatest tingimustest ka juhul, kui õiguse andja hiljem leiab, et selliseid tingimusi täitva pakkuja kogemus ei vasta õiguse andja ootustele; 6) AS Jõgeva Elamu pakkumise kvalifitseerimata jätmine ning pakkumise mittevastavaks tunnistamine on õigusvastane. Õigusvastased ning kaebaja õigusi rikkuvad on ka KEJHK juhatuse 13. novembri 2007. a koosoleku protokollilise otsuse punktid 5 ja 6. Vastustaja esitatud andmetest (AS Jõgeva Elamu hinnapakkumised ja PKD punktis 11 toodud valemite põhjal välja arvutatud punktisummad, II kd tl-d 221, 226, 231, 234, 235) nähtub, et AS Jõgeva Elamu esitas PKD-s toodud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsamad pakkumised. Seega, kui kaebaja oleks kvalifitseeritud ning tema pakkumised tunnistatud vastavaks, oleks need tulnud tunnistada kõigis kolmes veopiirkonnas edukateks ning kaebaja saanuks korraldatud jäätmeveo ainuõigused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsuse ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-2546. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti tõlgendanud

§ 69lg-t 2.

Seadusandja on korraldatud jäätmeveo võimalikult ladusa toimimise eesmärgil lugenud

§ 69

lg 2 alusel korteriühistu samuti jäätmevaldajaks, kuigi korteriühistu jäätmeid ei tekita, nende olemust ei muuda ja jäätmeid ei valda.

§ 69lg-t 2 tuleks tõlgendada laiendavalt.

Nii korteriühistu kui korteriomandite valitseja või sellele sarnase isiku ülesandeks on seista hea korteriomanike ühiste huvide eest, sh jäätmeveo kogumise ja äraveo ladusa toimimise eest. PKD p 7.1.14 mõttes saab kliendiks

§ 69lg 2 kohaselt lugeda ainult jäätmevaldajat.

Ringkonnakohtu otsuse punktist 10 järeldub, et AS Jõgeva Elamu haldas ja hooldas elamuid, milles ei olnud moodustatud korteriühistuid, sõlmitud oli hoolduslepinguid, mistõttu tegutses AS Jõgeva Elamu korteriomandiseaduse (KOS) mõttes kinnistute valitsejana ning seetõttu oli ta käsitatav ka ainsa jäätmevaldajana ning kliendina

§ 69lg 2 ning PKD p 7.1.14 tähenduses.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et AS-l Jõgeva Elamu oli kokku 2504 klienti. Juhul kui Riigikohus

§ 69

lg 2 sellise tõlgendamisega ei nõustu, palub kassaator algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

§ 69lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

Tegemist on PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Pakkumise kutse dokumentide sisu ei pea olema väga detailne, sest konkursil osalev ettevõtja võib paluda konkursi korraldajalt PKD-s esitatavate nõuete täpsustamist ning täpsustused tuleb esitada kõigile konkursil osaleda soovivatele ettevõtjatele. Sellega on tagatud konkursil osaleda soovivate ettevõtjate võrdne kohtlemine. Olukorras, kus selgituse taotleja ja teised konkursil osaleda soovivad isikud saavad selgituse kätte aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei saa täiendavate selgituste andmine, mis aitavad PKD nõudeid mõista, kuidagi rikkuda konkursil osaleda soovivate isikute õigusi. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Korra §-i 31 ning kohtuotsuse punkt 12 on vastuoluline. Konkursi korraldaja ei ole muutnud PKD p 7.1.14 sisu. Mõiste "klient" defineerimine selgituses ei ole vaadeldav PKD muutmisena. AS-l Jõgeva Elamu ei olnud õigust teistkordselt vaidlustada PKD p 7.1.

1. AS Jõgeva Elamu esitatud vaide menetlemine lõpetati, kuna vaide esitaja ei kõrvaldanud vaides puudusi. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus palub mõista AS-lt Jõgeva Elamu välja menetluskulud.
2. Ragn-Sells AS palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt sätestab jäätmeseadus jäätmevaldaja, mitte aga kliendi mõiste. Pakkumise kutse dokumendis on kasutatud kliendi mõistet jäätmeseaduses sätestatud jäätmevaldaja mõistega võrreldes erinevas tähenduses. PKD p 7.1.14 sõnastusest tuleneb selgelt, et kliendiks saavad olla üksnes isikud, kellele on osutatud jäätmeveoteenust ja keda on läbi kliendibaasi hallatud, mitte aga jäätmevaldaja

§-de 66-69 tähenduses. PKD p 7.1.14 sisustamisel ei saa lähtuda jäätmeseaduses toodud jäätmevaldaja definitsioonist, kuivõrd vastav tõlgendus ei võimaldaks objektiivselt lähtuda konkursil osalejate varasemast kogemusest. Puudub alus jäätmevaldajaid jäätmeseaduse tähenduses samastada klientidega PKD p 7.1.14 tähenduses. Kuivõrd kliendi mõiste ei olnud PKD-s defineeritud ning vastavat definitsiooni ei sätesta ka jäätmeseadus, siis tuligi PKD p 7.1.14 sisustamisel lähtuda konkursi korraldaja selgitusest. MTÜ KEJHK ei ole selgituse andmisega rikkunud AS Jõgeva Elamu õigusi ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui kõikidele pakkujatele edastatud selgituse sisu sisaldunuks PKD-s, ei oleks kaebaja samuti kvalifitseerunud. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, mistõttu rikkus ringkonnakohus HKMS § 25 lg-st 2 tulenevat põhjendamise kohustust. AS Jõgeva Elamu subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Vaidlustatud otsuste alusel on jäätmeveolepingud sõlmitud ning AS Jõgeva Elamu ei ole neid lepinguid vaidlustanud. Järelikult on nimetatud lepingud kehtivad ning sõltumata vaidlustatud otsuste tühistamisest ei ole AS Jõgeva Elamu pakkumist võimalik enam edukaks tunnistada ning temaga lepingut sõlmida. Vastuses MTÜ KEJHK kassatsioonkaebusele jäi Ragn-Sells AS oma seisukohtade juurde, rõhutades aga, et kui Riigikohus leiab, et PKD punktis 7.1.14 toodud kliendi mõiste sisustamisel tuleb lähtuda jäätmeseaduses sätestatud jäätmevaldaja mõistest, siis nõustub Ragn-Sells AS täielikult MTÜ KEJHK kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega. Ragn-Sells AS palub mõista AS-lt Jõgeva Elamu välja menetluskulud. 14. Vastuses kassatsioonkaebustele palub AS Jõgeva Elamu jätta MTÜ KEJHK ja AS Ragn-Sells kassatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-07-2546 muutmata. AS Jõgeva Elamu leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. MTÜ KEJHK käsitlus

§ 69lõikest 2 ning KOS §-st 20 ei ole asjakohane.

Ebaõige on seisukoht, et eri- või ainuõiguse andja võib selgitusega avada pakkumise kutse dokumentides sisalduvate mõistete sisu. PKD-s ei ole kliendi mõistet avatud ega antud sellele tavapärasest erinevat tähendust. Pakkujate ringi piiramiseks üksnes ettevõtjatega, kellel on kogemus osutada jäätmeveoteenust eraldi maatükil asuvatele klientidele, oleks see tingimus tulnud PKD-s sätestada. AS Jõgeva Elamu viitab ebavõrdsele kohtlemisele, kuna sarnastes oludes läbi viidud avalikul konkursil piirkonna 4 (Paide linn) osas kvalifitseeriti tema pakkumine ning see tunnistati Paide Linnavolikogu

1. novembri
2. a otsusega nr 97 ka edukaks. AS Jõgeva Elamu on seisukohal, et tühistamiskaebuse esitamine kavatsusega esitada hiljem kahju hüvitamise nõue on sobiv vahend tema õiguste kaitseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada PKD p-i 7.1.14 ning millist õiguslikku tähendust omas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse
4. septembri
5. a selgitus. Samuti on kassaatorid kahtluse alla seadnud AS Jõgeva Elamu kaebeõiguse olemasolu ning MTÜ KEJHK palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

§ 69

lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks, kui Riigikohus MTÜ KEJHK poolse

§ 69lg 2 tõlgendusega ei nõustu.

1. Kolleegium ei nõustu kassaatorite seisukohtadega, et AS-l Jõgeva Elamu puudub õigus kaevata MTÜ KEJHK juhatuse
2. novembri
3. a otsuste peale. Vaidlust ei ole selles, et AS Jõgeva Elamu esitas MTÜ-le KEJHK vaide, milles vaidlustas PKD p 7.1.14 õiguspärasust, kuid mis jäeti käiguta ning vaidemenetlust AS Jõgeva Elamu ei jätkanud.

§ 67

lg 1 esimese lause kohaselt korraldatakse konkurss jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Korra § 21 kohaselt peab pakkumine vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kolleegium on seisukohal, et pakkumise kutse dokumendid on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused. Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. Käesoleval juhul ei ole AS Jõgeva Elamu kohtus vaidlustanud mitte PKD p 7.1.14 õiguspärasust ja kehtivust, vaid ta leiab, et on PKD nõuded täitnud, mistõttu tema kvalifitseerimata jätmine ning teiste äriühingute ainuõiguse saajaks kuulutamine on õigusvastane ning rikub tema õigusi. Samuti ei välista kaebeõigust korraldatud jäätmeveo lepingute sõlmimine ega asjaolu, et neid lepinguid AS Jõgeva Elamu kohtus vaidlustanud ei ole ning need kehtivad. Kaebajal on võimalik haldusakti tühistamise korral nõuda rikutud õiguste taastamist RVastS § 11 ja HKMS § 26 lg 1 alusel haldusakti tagasitäitmise korras, ehk õiguspärase olukorra taastamist. Kui see on võimatu, sest jäätmeveo korraldamise lepinguid ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning need kehtivad, siis on tal võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamist rahas. Jäätmeveolepingu sõlmimine ja selle kehtivus ei muuda jäätmeveolepingu aluseks olevat haldusakti õiguspäraseks ning kaebaja õiguste rikkumist võimatuks. Samuti ei näe jäätmeseadus ega Kord ette, et jäätmeveolepingu sõlmimisel saaks kaebaja pöörduda halduskohtusse üksnes konkursi korraldaja otsuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.

1. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks segaolmejäätmete veol veopiirkondades 1-3 korraldatud konkursside pakkumise kutse dokumentide p 7.1.14 kohaselt oli pakkuja kvalifitseerimise eelduseks kirjaliku tõenduse esitamine, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel.
2. Tallinna Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja ei vastanud PKD p-s 7.1.14 ning kõikidele pakkujatele saadetud nimetatud punkti selgituses märgitud tõlgendusele. Halduskohus leidis, et üksnes hankija on pädev selgitama, mida ta ühe või teise terminiga pakkumise kutse dokumendis mõelnud on, ning tähtis on tagada kõikide pakkujate võrdne kohtlemine, mida oli käesoleval juhul ka tehtud. Halduskohus nõustus ka MTÜ KEJHK seisukohaga, et kaebajal puudus kvalifitseerimiseks nõutav kogemus ning PKD p-le 7.1.14 on antud mõistlik, arusaadav ja adekvaatne tõlgendus. Tallinna Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et PKD p-st 7.1.14 tuleneb üksnes nõue, et pakkuja peab olema osutanud jäätmeveoteenust lepingute alusel vähemalt 2000 kliendile ning kuna kliendi mõistet pakkumise kutse dokumendis ei avatud, siis tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda tavapärasest tähendusest ja jäätmeseaduse regulatsioonist. Kolleegium ringkonnakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu.
3. Vaidlust ei ole selles, et pakkumise kutse dokumendis oli kliendi mõiste jäetud defineerimata. Kolleegium märgib, et kuna jäätmeseadus defineerib üksnes jäätmevaldaja (§ 9) ja jäätmetekitaja (§ 10) mõiste, kliendi mõiste ei ole aga nende mõistete abil täpselt defineeritav.

§ 69

ning § 135 eesmärgiks on määratleda, keda loetakse korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. Nimetatud normid ei reguleeri, kes on jäätmeveoteenuse kliendiks. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti võivad korteriomanikud KOS § 20 lg 1 alusel valida endale valitseja, kui korteriühistut pole moodustatud. KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal kõigi korteriomanike nimel õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Seega võib tehinguid sooritada ka valitseja, sh sõlmida jäätmeveolepinguid. Seetõttu ei saa kliendi mõiste sisustamisel tugineda vaid jäätmeseaduses kasutatud mõistetele, arvestada tuleb ka korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse regulatsioonidega.

1. Kolleegium leiab, et kuna PKD p-s 7.1.14 kasutatud kliendi mõiste oli defineerimata ning oli ebaselge, keda peab pakkumise korraldaja kliendiks, siis võis konkursi korraldaja, arvestades konkreetsete jäätmeveopiirkondade eripärasid, kliendi mõistet vastuses järelepärimisele selgitada. Kord ei takista konkursi korraldajal mõistete kasutamist ja sisustamist selliselt, et need võimaldavad konkreetse jäätmeveopiirkonna eripärasid arvesse võttes kontrollida pakkujate kogemust ja võimekust täita korraldatud jäätmeveo ainuõigusega seotud kohustusi. Pakkumise korraldaja vaid selgitas PKD p-s 7.1.14 märgitud mõistet "klient", tegemist ei olnud seega pakkumise kutse dokumentide muutmisega. Kõigile pakkujatele saadeti nimetatud selgitus ning seega oli pakkujatele ka teada, millistele nõuetele peab esitatav pakkumine vastama. Seega tuligi pakkumise korraldajal võtta pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimisel aluseks PKD p 7.1.14 ning kasutada kliendi mõistet.
2. Juhul kui AS Jõgeva Elamu hinnangul oli konkursi korraldaja ebaõigesti sisustanud PKD p 7.1.14 mõistet "klient", tulnuks see vaidlustada, esitades nõuetekohase vaide vaideorganile või kaebuse kohtule. Kuna AS Jõgeva Elamu esitas küll vaide vaideorganile, kuid ei jätkanud vaidemenetlust, ning PKD p 7.1.14 ja mõiste "klient" kohta antud selgitust ei ole vaide- või kohtuotsusega osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatud, siis PKD p 7.1.14 kehtib ning konkursi korraldaja on õigesti jätnud AS Jõgeva Elamu esitatud pakkumise kvalifitseerimata ning tunnistanud AS Jõgeva Elamu esitatud pakkumise mittevastavaks.
3. Eeltoodud põhjusel tuleb kassatsioonkaebused rahuldada. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kaebajate ülejäänud väidetele. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a otsuse haldusasjas nr 3-07-2546 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
6. oktoobri
7. a otsuse samas asjas, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
8. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb vastavalt HKMS § 93 lg-le 4 lahendada menetluskulude jaotus. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ja HKMS § 92 lg 10 võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegium leiab, et AS-lt Jõgeva Elamu MTÜ KEJHK kasuks menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Kohalikud omavalitsusüksused, kelle nimel MTÜ KEJHK korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks konkursid korraldas, on andnud halduslepinguga MTÜ-le Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus üle õiguse korraldada jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avalikke konkursse ning teostada muid jäätmeveo konkursiga seonduvaid haldusülesandeid. Seega oli MTÜ KEJHK põhiülesandeks korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avalike konkursside korraldamine. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et reeglina peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-3-1-24-07 ja
11. novembri
12. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07). Kolleegiumi hinnangul ei välju käesolev kohtuasi MTÜ KEJHK igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu ei ole kohtuvaidluse käigus välise õigusabi kasutamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine ka põhjendatud. Seetõttu jääb MTÜ KEJHK menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.
13. Kuna AS Jõgeva Elamu kaebus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus juhatuse
14. novembri
15. a otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, siis jäävad AS Jõgeva Elamu menetluskulud tema enda kanda.
16. Menetluskulude väljamõistmiseks on esitanud taotluse ka Ragn-Sells AS. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Halduskohus mõistis Ragn-Sells AS kasuks AS-lt Jõgeva Elamu välja menetluskulud summas 18 009 krooni ja 75 senti. Ragn-Sells AS taotles ringkonnakohtus 4911 krooni ja 75 sendi ning Riigikohtus 8491 krooni ja 50 sendi väljamõistmist. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. Riigikohus mõistab AS-lt Jõgeva Elamu Ragn-Sells AS kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 13 403 krooni ja 25 senti. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Ragn-Sells AS tasutud kautsjonid tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque